Sõnamõrvar
Kui
olin vee alla kugistanud, tundsin end veidi paremini.
Me olime juba üpris kaua lennanud, kui miski muutus pilootide juures imelikuks.
Stjuardessid hakkasid ringi siblima. Nagu valmistuksid millekski kohutavaks. Ajapikku
hakkasid kõik taipama, mis toimub. Kõik hakkas järsku värisema, valgus muutus
punaseks ja hakkas vilkuma. Eest pilootide juurest kostus meeleheitlikke katseid abi
leida:
"Mayday! Mayday! Lennuk F 754 vajab abi! Lennuki mootoriruum on vigastatud ja
parem lennukitiib ka," kordasid piloodid vahetpidamata. "Me kaotame kõrgust! Palun
kinnitage päästevööd! Säilitage rahu! Palun kinnitage hapnikuballoonid suule!" rääkisid
stjuardessid ruuporisse.
Reisijad röökisid läbisegi:
"Me kõik saame surma, me saame surma!"
Lapsed ja naised nutsid, mehed püüdsid olla rahulikud, aga mõned mehed ka nutsid. Ma
tundsin, kuidas me suure kiirusega alla langesime. "Lõppeks see õudus juba!" mõtlesin
endamisi. Sest see oli hirmus.
annaabi.ee 
