Muud: puit jne. Metsa- ja puidutööstus Vana ja traditsiooniline tööstusharu, kuid tähtis ka tänapäeval. Tähtsamad tooted on tselluloos, paber, mööbel. 60% toodetest läheb ekspordiks. Masina- ja metallitööstus Terasesulatamine – teras kõrge kvaliteediga – maailmas hinnatud. Autotööstus – väga suures kriisis. Toodetakse veel lennukeid (sõja- ja reisilennukeid), mitmesuguseid seadmeid (laeva- ja lennukimootorid), kodumasinaid (õmblusmasinad, külmkapid jne). Telekommunikatsiooniseadmed – kõrgtehnoloogia Keemiatööstus on kõrgel järjel. Farmaatsiatööstus – kõrgtehnoloogia. Muud- kummitooted jne. 5. TOIDUANIETETÖÖSTUS Kasutab 70% Rootsi enda põllumajandussaadusi, suur osa eksporditakse. Disain, turustus, reklaam. REGIOONID GÖTALAND
Üldjuhul on standardmootorite ülelaadurite poolt arendatav ülerõhk ca 2 bar. Forsseeritud mootoritel kasutatakse sisseimetava õhu vahejahutust. Suure tootlikkusega turbokompressorid omavad eriliiki turbiini juhtimissüsteeme, mille ehitust käsitletakse alljärgnevas. Diiselmootori heitgaasid sisaldavad suures koguses lämmastikoksiidi, mis tuleneb põlemisprotsessi kõrgest rõhust põlemiskambris. Seetõttu suunatakse heitgaase tagasi mootorisse elektroonilisel teel. Lennukimootorid töötavad erinevates kõrgustes. Lennu kõrguse kasvades väheneb õhutihedus ja mass, mis on vajalik küttesegu stöhhiomeetriliseks põlemiseks. Järelikult väheneb kõrguse kasvamisel ka mootori võimsus. Nimetatud puudust on võimalik kompenseerida ülelaadimisprotsessi rakendamisega mootori töös. Seda eelkõige turbolaadurite kasutusele võtuga. Lennukõrgusest ja mootori erinevatest tööreziimidest tingitult on heitgaaside voog erinev. Seega
Ausus on aidanud mul luua paremaid suhteid klientidega, varustajatega, analüütikutega, konkurentidega ja valitsusega. Ausus on ettevõtte alustala.“ (lk379) Autor oli tõepoolest väga aus ning tihti tekitas tema liigne ausus teistes inimestes tunde nagu ta oleks väga ebaviisakas. Ausust ootas ta ka oma alluvatelt ning rõhutas seda igal oma koosolekul. Suurimat peavalu tekitasidki talle alluvad kes osutusid petisteks ja tõmbasid GE mainet „kolinal“ alla. (lennukimootorid iisraeli õhujõududele lk 284) Ettevõtte roll ühiskonnas „Õitsev ettevõte ei maksa ainult makse, mida ühiskond vajab oluliste teenuste pakkumiseks, vaid ehitab ka maailmatasemel rajatisi, mis vastavad ohutus- ja keskkonnanõuetele. Heal järjel ettevõtted investeerivad inimestesse ning hoonetesse. Nad pakuvad häid kindlaid töökohti, mis annavad inimestele omakorda aega, tahtmist ja võimalusi teha midagi ühiskonna heaks 1000kordselt tagasi“(lk379) Jack Welchile olid
..4 % mootori võimsusest. Vedelikjahutussüsteemi ehitus ja kasutamine Mõlemat tüüpi jahutussüsteemil oluline osa mootori soojusest eemaldatakse konvektiivse soojusvahetuse teel, st keskkonna ja mootoriploki omavahelisel soojuse edasikandumisel. Teise maailmasõja ajal oli kasutusel lennukid, mis kasutasid vedelikjahutussüsteeme. Esimeseks jahutusvedelikuks oli vesi. Vee puuduseks on, aga tema madal keemis- ja külmumistemperatuur ning korrusiooni intensiivsus. Seda enam, et lennukimootorid peavad töötama erineva õhutihedusega lennukõrgustes. Järgnevalt võeti kasutusele jahutusvedelikuks etüleenglükool, mille kaubanduslik nimetus on Prestone. Etüleenglükooli andmed: a) keemiline valem ; b) tihedus 1,11 g/cm3; c) sulamistemperatuur (meltin point at 1,013 bar) 12o C; d) keemistemperatuur 198oC; e) soojusjuhtivus (thermal coductivity at 20oC) 0,25 W/(m×K); f) erisoojus (specific heat) 2,40 kJ/(kg×K). Vedelikjahutussüsteemi puudusteks on:
Siiski annab see valdkond lisaväärtust umbes 150 miljardit SEK-i ja annab tööd 95 000 inimesele Rootsis. See võrdub 25%-ga tööstuslikust lisaväärtusest ning 6% SKPst. Transpordiseadmed Seda ala on aastakümneid peetud üheks prioriteetsemaks ning arvestades Rootsi suhtelist väiksust on selline mitmekesisus märkimisväärne. Tootmises on nii tsiviil- kui ka sõjamasinad (näit. JAS 39 Gripen): autod, bussid, veoautod, lennukid, rongid ning laeva- ja lennukimootorid. Rootsi on samuti üks Euroopa liidreid kosmoseuuringutes. Siinkohal võiks nimetada Volvo, Saab ja Scania tuntud kaubamärke, kes annavad tööd paljudele allhanketootjatele. 2002. aastal andis sektor lisaväärtust 76 miljardit SEKi ning maksis palka 100 000 töötajale. Masinaehitus Sektoris domineerivad suured rahvusvahelised korporatsioonid nagu ABB (elektrilised- ja automaatikaseadmed), Atlas Copco (kaevandus- ja ehitusseadmed), Tetra Laval
Siiski annab see valdkond lisaväärtust umbes 150 miljardit SEK-i ja annab tööd 95 000 inimesele Rootsis. See võrdub 25%-ga tööstuslikust lisaväärtusest ning 6% SKPst. Transpordiseadmed: Seda ala on aastakümneid peetud üheks prioriteetsemaks ning arvestades Rootsi suhtelist väiksust on selline mitmekesisus märkimisväärne. Tootmises on nii tsiviil- kui ka sõjamasinad (näit. JAS 39 Gripen): autod, bussid, veoautod, lennukid, rongid ning laeva- ja lennukimootorid. Rootsi on samuti üks Euroopa liidreid kosmoseuuringutes. Siinkohal võiks nimetada Volvo, Saab ja Scania tuntud kaubamärke, kes annavad tööd paljudele allhanketootjatele. 2002. aastal andis sektor lisaväärtust 76 miljardit SEKi ning maksis palka 100 000 töötajale. Masinaehitus: Sektoris domineerivad suured rahvusvahelised korporatsioonid nagu ABB (elektrilised- ja automaatikaseadmed), Atlas Copco (kaevandus- ja
Siiski annab see valdkond lisaväärtust umbes 150 miljardit SEK-i ja annab tööd 95 000 inimesele Rootsis. See võrdub 25% -ga tööstuslikust lisaväärtusest ning 6% SKP-st. Transpordiseadmed. Seda ala on aastakümneid peetud üheks prioriteetsemaks ning arvestades Rootsi suhtelist väiksust on selline mitmekesisus märkimisväärne. Tootmises on nii tsiviil- kui ka sõjamasinad (näit. JAS 39 Gripen): autod, bussid, veoautod, lennukid, rongid ning laeva- ja lennukimootorid. Rootsi on samuti üks Euroopa liidreid kosmoseuuringutes. Siinkohal võiks nimetada Volvo, Saab ja Scania tuntud kaubamärke, kes annavad tööd paljudele allhanketootjatele. 2002. aastal andis sektor lisaväärtust 76 miljardit SEK-i ning maksis palka 100 000 töötajale. Masinaehitus. Sektoris domineerivad suured rahvusvahelised korporatsioonid nagu ABB (elektrilised- ja automaatikaseadmed), Atlas Copco (kaevandus- ja ehitusseadmed), Tetra
(Vaata Lisa 3, foto 4).Pärast Tsernobõli tuumajama plahvatsust on rahavahääletuse tulemusena suletud kõik tuumajaamad. Naftat ja gaasi ostetakse põhiliselt Venemaalt ja Läis-Idast. Riigi kuulumine rahvusvahelistesse organisatsioonidesse Itaalia kuulub sellistesse organisatsioonidesse nagu nendeks on EL, G10, NATO, O£CD ja OSCE. Autotööstus-masinatööstus Perekonnaettevõtete on Itaalia erasektori selgroog. Üks sellised on ka Fiat, mille valdkonda kuuluvad lennukimootorid, telesidevahendid, biotehnoloogia ja autod. Väga suure konkurentsivõimega, uuendusaltid väikse ja keskmise suurusega ettevõtted. Maailma juhtriik tööstuslikku ja toodekujunduse alal ning tekstiili- ja kodumasinate tootmise poolest. Paljude uuendusaldiste firmade seas on ka Fiat (autod), Montedison (plasttooted), Oliretti (arvutid) ja Benetton (mood).(Vaata Lisa 3, foto 5) 6 Linnad Linnas elab 67% rahvast ja maal elab 33% rahvast.
vahepealsest tugevast langusest kogu tööstusharus. Siiski annab see valdkond lisaväärtust umbes 150 miljardit SEKi ja annab tööd 95 000 inimesele Rootsis. See võrdub 25% ga tööstuslikust lisaväärtusest ning 6% SKPst. Transpordiseadmed. Seda ala on aastakümneid peetud üheks prioriteetsemaks ning arvestades Rootsi suhtelist väiksust on selline mitmekesisus märkimisväärne. Tootmises on nii tsiviil kui ka sõjamasinad: autod, bussid, veoautod, lennukid, rongid ning laeva ja lennukimootorid. Rootsi on samuti üks Euroopa liidreid kosmoseuuringutes. Siinkohal võiks nimetada Volvo, Saab ja Scania tuntud kaubamärke, kes annavad tööd paljudele allhanketootjatele. 2002. aastal andis sektor lisaväärtust 76 miljardit SEKi ning maksis palka 100 000 töötajale. Masinaehitus. Sektoris domineerivad suured rahvusvahelised korporatsioonid nagu ABB (elektrilised ja automaatikaseadmed), Atlas Copco (kaevandus ja ehitusseadmed), Tetra Laval
konkurentsivõimelisemad, kasumit toovamad, ekspordile orienteeritud tootmisharud (elektroonika, autotööstus, lennukiehitus, keemiatööstus). Pärast teist maailmasõda kaotas riik oma kolooniad. Kodumaiste energia- (kivisüsi) ja tooraineallikate (rauamaak) kahanemise tõttu kolisid mitmed tööstusharud sadamalinnadesse. Võisteldes Ameerika ja Jaapani toodanguga suudetakse konkurentsivõimet hoida toodete eripära ja suurepärase kvaliteediga (villatooted, lennukimootorid, kontoritehnik, pooljuhid jne). Tugevad küljed Suurbritannia tööstuses on tugev energeetikatööstus, mis tugineb Põhjamere naftale ja maagaasile. Prantsusmaast, Saksamaast ja Skandinaaviamaadest paindlikumad tööharjumused ja väiksem palk. Suurbritannia on EL-i suurim investeeringute sihtmaa. Seal asuvad tugevad rahvusvahelised firmad. Edukad on täppismasinatööstus ja kõrgtehnoloogiasektor, sh. telesidevahendid. Suurbritannia on maailma peamine rahandusteenuste pakkuja, suurim
Siiski annab see valdkond lisaväärtust umbes 150 miljardit SEK-i ja annab tööd 95 000 inimesele Rootsis. See võrdub 25% -ga tööstuslikust lisaväärtusest ning 6% SKP-st. Transpordiseadmed. Seda ala on aastakümneid peetud üheks prioriteetsemaks ning arvestades Rootsi suhtelist väiksust on selline mitmekesisus märkimisväärne. Tootmises on nii tsiviil- kui ka sõjamasinad: autod, bussid, veoautod, lennukid, rongid ning laeva- ja lennukimootorid. Rootsi on samuti üks Euroopa liidreid kosmoseuuringutes. Siinkohal võiks nimetada Volvo, Saab ja Scania tuntud kaubamärke, kes annavad tööd paljudele allhanketootjatele. 2002. aastal andis sektor lisaväärtust 76 miljardit SEK-i ning maksis palka 100 000 töötajale. Masinaehitus. Sektoris domineerivad suured rahvusvahelised korporatsioonid nagu ABB (elektrilised- ja automaatikaseadmed), Atlas Copco (kaevandus- ja ehitusseadmed), Tetra Laval
Southwest Airlines saavutas USA efektiivseima lennufirma positsiooni, kuigi oli konkurentidest palju väiksem. Tema edu tulenes lennujaama kasutamisaegade lühendamisest. Sellest mudelist on saanud eeskuju kogu odavlennuliinide uus generatsioon. Oskus valmistada midagi, mida keegi teine ei suuda või teha seda meetodil, mis on parem kui kellegil teisel, annab võimsa konkurentsieelise. Protsessi keerukus, pakkuda midagi uut mida teistel on raske põhjalikult omandada. Nt. Rolls- Royce ja lennukimootorid vähesed konkurendid suudavad toime tulla keeruka metallitöötlemise ja metallurgiaga. Ajastamine Esmategija eelis võib tagada märkimisväärse turuosa uutes tootevaldkondades. Nt. Amazon.com, Yahoo. Kiire järgneja eelis võimaldab vältida esmategija vigu või puudusi. Reeglite ümberkirjutamine Pakkuda midagi sellist, mis esindab uut toote-või protsessikonseptsiooni millegi tegemist teistmoodi- ja mis muudab ülejäänud tarbetuks. Nt.
kütuseid. Vedelkütuste kallinemine on sundinud katlamajades kasutusele võtma ka mitmeid tahkeid tehiskütuseid (puiduhakke, tükkturba, kivisöesõmera, põhu- ja puidubriketi). Masinate ja autode mootorites kasutatakse kütusteks põhiliselt vedelkütuseid, paiksetes mootorites ka maagaasi. Vedelkütustes kasutatakse järgmisi kütuseid: a) bensiinid, b)diislikütused, c) etanool, d) vedelgaas, e)biodiislikütus, f)petrooleum(lennukimootorid). Põhiline kogus vedelkütuseid toodetakse naftast, etanooli saadakse taimede seemnete või suhkrutööstuse jäätmete kääritamisel, biodiislikütust toodetakse taimeõlidest. Kütuste koostis Kütused koosnevad orgaanilisest osast, mineraalosast ja veest. Orgaanilise osa moodustavad vesinikku, süsinikku, väävlit, lämmastikku ja hapnikku sisaldavad ühendid. Vesinikku, süsinikku ja väävlit sisaldavad ained on kütuste põlev osa. Hapnikuühendid ei põle, kuid nad soodustavad
kütuseid. Vedelkütuste kallinemine on sundinud katlamajades kasutusele võtma ka mitmeid tahkeid tehiskütuseid (puiduhakke, tükkturba, kivisöesõmera, põhu- ja puidubriketi). Masinate ja autode mootorites kasutatakse kütusteks põhiliselt vedelkütuseid, paiksetes mootorites ka maagaasi. Vedelkütustes kasutatakse järgmisi kütuseid: a) bensiinid, b)diislikütused, c) etanool, d) vedelgaas, e)biodiislikütus, f)petrooleum(lennukimootorid). Põhiline kogus vedelkütuseid toodetakse naftast, etanooli saadakse taimede seemnete või suhkrutööstuse jäätmete kääritamisel, biodiislikütust toodetakse taimeõlidest. Kütuste koostis Kütused koosnevad orgaanilisest osast, mineraalosast ja veest. Orgaanilise osa moodustavad vesinikku, süsinikku, väävlit, lämmastikku ja hapnikku sisaldavad ühendid. Vesinikku, süsinikku ja väävlit sisaldavad ained on kütuste põlev osa. Hapnikuühendid ei põle, kuid nad soodustavad
Uute lennu- kimudelite väljatöötamisel on suurt tähelepanu pööratud eelkõige õhusaaste ja müra vähenda- misele. Uued kaubalennukid tarbivad tonnkilomeetri kohta vähem kütust, kütuse põlemisprotsess mootoreis annab vähem saasteaineid ja lennukimootorid tekitavad vähem müra. EL juhtorganid on kehtestanud liikmesmaadele ranged müra- ja saastenormid, mistõttu pole võimalik maanduda liikmesriikide lennuväljadel lennukitel, mis nendele normidele ei vasta. Transpordilennukite arendamisel omandatud teadmised ja kogemused viitavad selgelt vaja-
annaabi.ee 
