Raudtee tariifipoliitika muudab keerukaks erinevate koefitsientide kasutamine. Üldjuhul kehtib reegel: mida rohkem kaubatonne vagunisse laaditakse, seda odavam on tariif. Tariifid lennuvedudel Õhutranspordi hind koosneb üldjuhul kolmest osast : kulud lähteriigis, õhutranspordi põhikulud ja lisatasud ning kulud sihtriigis. Õhutranspordi põhitariif antakse lähtekoha lennujaamast kuni sihtkoha lennujaamani. Hind hõlmab kogu veoahelat koos kauba ümberlaadimistega vahepunktides. Põhitariif ei sisalda maanteetranspordi veokulu, tollivormistust ega muid lennuveoga seotud kulusid. Lennuveotariifides avaldatud hinnad on üldjuhul arvestusliku kaalu kilogrammi hinnad väljaveomaa valuutas. Õhutranspordi põhitariifi arvutatakse veetava kauba kaalu ja ruumala alusel, mõõtühikuna kasutatakse kilogrammi. Tariifi arvutamise aluseks on saadetise kaal ja mahukaal
Lennukompaniide kaubaveoteenuse puhul liiguvad saadetised Eestisse ja Eestist välja peamiselt reisilennukite kaubaruumis, mis mahutavad kuni 2000 kg. Et reisilennukitel on kaubakogused piiratud, siis pakuvad mitmed lennukompaniid Tallinnast nn lennuauto teenust, st et lähima suurema lennujaamani (tavaliselt Helsingi või Stockholm) liiguvad kaubad autoga ning sealt edasi lennukiga. Ka suuremõõdulised ja raskekaalulised importsaadetised saabuvad Tallinna lennuautoga. Rahvusvaheliste kullerfirmade saadetisi veavad Tallinnasse ja Tallinnast välja regulaarselt kaubalennukid: peamiselt AN-28 tüüpi kaubalennuk, mahuga kuni 1500 kg. Harvemini kasutatav lennutranspordivõimalus on tsarterlend, st eraldi lennuki rentimine kauba transpordiks soovitud lennusuunal
väikeste saadetistega suurtele kaugustele. Autovedude suurim eelis teiste transpordiliikide ees on asjaolus, et kauba saab vedada lähetajalt saajale ilma vahepealsete ümberlaadimisteta. Autotransport jääb kiiruses alla ainult lennutranspordile, kuid lühikestel vahemaadel ka mitte, 3 kuna lennutranspordil on summaarne aeg suur (lennujaamani jõudmine ja kauba mitmekordne peale- ja mahalaadiminedudel. Ta on äärmiselt paindlik aja ja marsruudi poolest. 15. Veetransport (sh. eelised, puudused, järeldused). [10 p.] Veetransport tegeleb nafta, teravilja, liiva, söe, kruusa, metsamaterjali ja teiste hästi säilivate ning odavate masstoodetega. Ta on odavaim, kuid aeglaseim transpordiliik. Veetranspordi puhul võib eristada: meretransporti; siseveekogude (jõe-, järve-) transporti.
Lennufirmadele on sellisel juhul esmatähtis reisijate vedu ja teisejärguline kaupade vedu. Vaba kaubaruumi ootamise aeg võib ulatuda nädalateni. Kaupa võib vedada kaubaveole spetsialiseerunud lennukitega.( või tellimuslennuga ehk charter flight ) Õhutranspordi hind koosneb kolmest osast: · Kulud lähteriigis · Õhutranspordi baaskulud ja lisatasud ( turvatasu, kütus) · Kulud sihtriigis Õhutranspordi põhitariif antakse lähtekoha lennujaamast kuni sihtkoha lennujaamani ja hind hõlmab kogu veoahelat koos kauba ümerlaadimisega punktide vahel. Eelised : · Suur kiirus, ajasääst. · Manööverdamisvõimelisem kui raudteetransport. · Võimaldab vedada kiiresti riknevat kaupa. · Ei ole vaja ehitada teid. · Võimaldab vedada kaugele. · Hästiarenenud ülemaailmne lennuliinide võrgustik. · Madal pakendikulu. Puudused : · Sõltuvus ilmastikust. · Kallis, eelistatakse sõitjateveol rohkem kui kaubaveol
Reisijateveoks eelistatakse seda rohkem kui kaubaveoks. Lennutransporti kasutatakse kiiresti riknevate ja kallite kaupade veoks. Lennutranspordil on kõrgemad püsikulud kui autotranspordil. Kauba saatmiseks on kolm võimalust: reisilennukid, kaubalennukid ja tšarterlennud (eraldi lennuki rentimine kauba transpordiks soovitud suunal). Kuna reisilennukite kaubakogused on piiratud, pakuvad mitmed lennukompaniid lennuauto teenust, mis tähendab seda, et lähima suurema lennujaamani liiguvad kaubad autoga ning sealt edasi lennukiga. M. Villem “Logistika alused”. TTÜ kirjastus, 2003 SÕNAVARA 4. Leidke tekstist sõnad ja nende tähendused. Täpsustage sõnade tähendused sõnastiku abil. kaugus, -e, -t liiku/ma, -da, liigun
põhikulud ja lisatasud ning kulud sihtriigis. Kulud lähte- ja sihtriigis koosnevad enamasti termi- nali-, tollivormistuse ja kohaliku maanteetranspordi kuludest, lähteriigis ka lennusaatelehe vor- mistamise tasust. Lennuveo hind „lennujaamast lennujaamani“ koosneb lennuirma põhitariiist ja lennuirma võimalikest lisatasudest. Veotasu arvutamiseks vajatakse saadetise kohta järgmisi andmeid: • välja- ja sisseveo lennujaamad • kauba liik • brutokaal