z Keharaskuse siirdamine koos 5-10 kraadise põlve painutusega üle kesktelje ÜLEKANDE FAAS ÜLEKANDE FAAS z Puusas ja põlves täisamplituudiline sirutus z KRK siirdumine jalalaba esimesele kolmandikule LENNUEELNE FAAS LENNUEELNE FAAS z 10 – 15 kraadi puusa ja 35 kraadi põlve painutust z Jalalaba 10 – 20 kraadi plantaarflektsiooni z Varvatse kadumine toetuspinnaga z 5 % lennufaasist LENNU ALGFAAS LENNU ALGFAAS z Suureneb puusa painutus kuni 20 kraadi z Põlve painutus 60 –70 kraadi z Dorsaalfleksorite aktiveerumine z Jalalaba tõstetakse õhku z 20 % lennufaasist LENNUFAAS LENNUFAAS z 25 – 30 kraadi puusa painutust z 30 kraadi põlve painutust z 5 kraadi dorsaalflektsiooni z Jalg viiakse tugipinnaga
mittetäielik (pikamaajooksus). *Põlv ei tõuse nii kõrgele kui kiirjooksus. *Käte liigutused on sujuvamad, küünarliigesest rohkem või vähem sirutunud. Jooks on enamike spordialade alus, ega nõua erilisi tingimusi ja vahendeid. Võistlusdistantsi pikkuselt jaguneb jooks kiirjooksuks, keskmaajooksuks ja pikamaajooksuks. Iga jooksusamm koosneb TUGIFAASIST (mida võiks jaotada esitugifaasiks ja tõukefaasiks) ja LENNUFAASIST (mida võiks jaotada esimeseks hoofaasiks ja kõverdusfaasiks). Tugifaasis ja jala etterebimisel pärast äratõuget sportlase kiirus väheneb (eestugifaas), seejärel aga suureneb (edasiliikumisel). Lennufaasis toimub hoojalaga hooliigutus jooksja kehast eespool ja jalg sirutub maandumiseks 9 (eeshoog), samal ajal kui tõukejalg kõverdub ja sooritab hooliigutuse jooksja
Olümpiakavva tuli esimese pikamaajooksuna 5 miili jooks vaheolümpiamängudel 1906. Sama ala oli kavas 1908. aasta suveolümpiamängude. Esimesed naiste pikamaajooksuvõistlused peeti 1953 Suurbritannias 3000 m distantsil. Pikamaajooksude arengut on mõjutanud mitme tippjooksja treeningumeetodid. On teada, et kahekesti on kergem treenida. Pikamaajooksude peaeesmärk on pingutuse jagamine. See spordiala võimaldab harmooniliselt arendada kogu keha. Iga jooksusamm koosneb toe- ja lennufaasist. Sportlase eesmärk on luua suurim või hädavajalik jõud vajalikus suunas võimalikult lühikese ajaperioodi vältel. Selleks et saavutada igal sammul maksimaalne kiirendus, on oluline, et saavutataks täielik sirutus pöia-, põlve- ja puusaliigestes samaaegse teise jala aktiivse hooliigutusega ja käte energilise tööga. Pikamaajooksjate kõige olulisemad treeningumeetodid: Kestusmeetod: jooks suhteliselt pikkadel distantsidel suhteliselt püsiva kiirusega ilma puhkepausita
Kergejõustik II 1. Jooksualade biomehhaanilised aspektid ja liigutuste struktuur - Jooksja kiiruse määravad sammupikkus ja sammusagedus. Optimaalne sammupikkus sõltub sportlase kehaehitusest, kasvust, tehnikast ja tema poolt igasse sammu suunatava pingutuse suurusest. Optimaalne sammusagedus sõltub sportlase individuaalsetest iseärasustest, ta tehnikast ja koordinatsioonist. Iga jooksusamm koosneb toe- ja lennufaasist. Toefaas jaguneb eestoeks ja äratõukeks. Lennufaasi esimeses osas kõverdatakse hoojalg põlveliigeses ning seejärel rebitakse ette. 2. Vead, mida vältida jooksualadel - tähelepanu kontsentreerimist vaid mõnele üksikule harjutusele või võttele; väsimust maksimaalse kiiruse arendamisel; täistallal jooksmist sprindis. 3. Stardipakkude asetus rajal - Tõukejalapakk 1,5-2 pöida stardijoonest, tugijalg +1,5 pöid võrreldes tõukejala pakuga. Esimene pakk on laugem (u 45°) 4
kõverdatud, teien samm on pikk pidurdussüsteem ülesanne on õige hüppekoha valimine liikumishoo pidurdamine ja suuna üles, sirge parem jalg läheb hooga ette-kannale, toimub pidurdus suuna korrigeerimine, samaaegselt liiguvad sirged käed hoovõtuks hoogsalt taha, kolmas samm- tehakse vasaku jalaga, mis viiakse paremast veidi risti mööda, vältida võrgu alt edasi hüppamist, käed liiguvad hoovõtuks edasi taha. Üleshüpe koosneb äratõukest, kätehoost, lennufaasist, oluline et äratõukel ei tekiks pausi, äratõuge toimub väljaastest rullumisega üle kanna päkkadele ja lõpeb jalgade aktiivse sirutamisega põlve- puusa ja hüppeliigese, kätehoog on väga tähtis , see peab hüppekõrgusele kaasa aitama, tugev sirgete hoog võib hüppekõrgust tõsta kuni 10 cm. Esimesena alustab liikumist sirged käed, minnes hoogsalt tagant-alt ette-üles. Vaba käsi peab tõusma õla kõrgusele, kõverdatud käe väljapööratud küünarnukk jääb üles
annaabi.ee 
