EESTI KUNST Paul Raud 18651930 esimene eesti väljapaistev kunstnik kes pärast kunstiõpingute lõpetamist jäi töötamakodumaale portreed, maaelu, maastikud, pakri saarte ja muhu motiivid saksamaal tutvus impressionismi, sümbolismi, uusromantismi ja juugendiga Kristjan Raud 18651943 asutas ateljeekooli mis tegutses tartus eesti kunstihariduse verstapost Ants Laikmaa 18661942 (Hans Laipman) tõi eesti loomingusse neegri lemmiktehnikaks pastell loodusmaastik ja portreed asutas tallinnas ateljeekooli eesti kunstihariduse verstapost Oskar Kallis 18921917 joonestaja tarbeesemete ja rahvusliku mööbli kavandid, karikatuurid laikmaa tegi korjanduse, siiski suri tuberkoloosi Konrad Mägi 18781925 sündis tartumaal võttis osa kunstiühingu PALLAS asutamisel 1918 ning aasta hiljem samanimelise kunstikooli loomisel esimene koolijuht ja hinnatud maaliõpetaja ekspressionism(suured värvilaigud)
1909-1913 reis Euroopasse (Pariis, Rooma, Capri, Tuneesia) 1929 -Tartu ülikooli audoktor Looming Oma esimese näituse avas ta 1901. aastal Tallinna Provintsiaalmuuseumi ruumides, kahjuks hävis enamus sel näitusel väljas olnud töödest tulekahjus 1907. aastal. Akademistlikule haridusele vaatamata on Laikmaa loomingus tunda impressionismi ja postimpressionismi mõju. Juba varakult tundis ta kutsumust olla portretist. Tema lemmiktehnikaks kujunes pastell, mis võimaldas töötada kiiresti. Tuntumad tööd Marie Underi portree (1904) autoportree (1902) "Lääne neiu" (1903) "Vigala taat" (1904) August Kitzbergi portree (1915) Tänan vaatamast!
joonestajana ühes arhitektuuribüroos. Kallis õppis Eesti Kunstiseltsi Joonistuskursustel ja hiljem veel paar semestrit Laikmaa juures. O.Kallise maalide-joonistuste silmapaistvam osa jaotub kahte teemade ringi- ,,Kalevipoeg" ja muinasajastu ning eksistensiaalsed mõtisklused armastusest ja surmast. Oskar Kallise Kalevipoeg on jõuline, tugev ja teotahteline eesti talupoeg, mitte müstiline hiid. Kunstniku lemmikvärvideks tunduvad olevat tumesinine ja päikesekollane, lemmiktehnikaks aga pastell (eeskujuks A.Laikmaa).Ei surma ega armastust pole eesti kunstis keegi ennem Kallist nii avameelselt ja otseselt kujutanud. Samuti ühendas kunstnik oma loomingus nii armastust kui surma kui ka armastust ja päikest. Ta armastusteemalistes maalides on kirge ja igatsuslikkust. O.Kallis esines mitmetel näitustel. Lisaks tegi mööbli kavandeid, raamatugraafikat jne. Oskar Kallis suri 1917.a. Jaltas tuberkuloosi ja on maetud Jalta kalmistule.
Ekspressionistid pidasid võimalikuks muuta nähtava maailma värve ja vorme selleks, et väljendada oma meeleolusid, hoiakuid ja mõtteid. Kõike kujutati dramaatilises valguses. Oma suhtumist ümbritsevasse püüti väljendada inimese ja eseme deformeerimise teel. Inimesed on sageli jõhkra ja inetu välimusega. Sellega taheti iseloomustada inimeste hingeelu ja ühiskonna seisundit. Die Brücke rühma kunstnikud tegelesid innukalt ka graafikaga, lemmiktehnikaks olid litograafia ja puulõige. Ekspressionismile Saksamaal tegi lõpu 1933. aastal võimule tulnud Hitler, kes keelustas kogu moodsa kunsti. Paljud kunstnikud emigreerusid USAsse. Ekspressionistid kasutasid tihti räigeid värvikontraste või meelega 'poriseid' värve. Ekspressionismi teine laine 1933 aastal oli erinev selle poolest, et oldi veelgi ühiskonnakriitilisemad. Maalid olid sünged, grotesksed. Kunstnikud väljendasid ängistust ja
Edgar Degas ( 19. juuli 1834 Pariis 27. september 1917 Pariis) Mille poolest ta on tuntud? Edgar Degas on tuntud selle poolest, et ta leiutas niinimetatud märja pastelli. See on tehnika, milles peensusteni viimistletud pastellijoonistus kastetakse üle vee või piimaga. Selle tulemusena sulavad toonid kokku ja pilt tundub olevat maalitud. Degas oli suurepärane joonistaja ja tema lemmiktehnikaks oli pastell, mis andis võimaluse ühendada joonistuse maalilisusega. Teosed 1859 naasis Degas Prantsusmaale. 1860 valmisid tal seal ajaloolised maalid "Aleksander ja Bukephalos", "Jefta tütar", "Semiramis Babüloni ehitamas" ning "Noored spartalased". Tema teos "Bellelli perekond" valmis lõplikult 1867.aastal. "Bellelli perekond" (18581867) "Noored spartalased" (1860) "Sinised tantsijad" (1898)
Sellega taheti iseloomustada inimeste hingeelu ja ühiskonna seisundit. Ekspressionistid kasutasid tihti räigeid värvikontraste või "poriseid" värve. Ekspressionismi "teine laine" (alates Esimesest maailmasõjast kuni 1933. aastani) oli veelgi ühiskonnakriitilisem. Maalid olid sünged, grotesksed. Kunstnikud väljendasid ängistust, leina ja põlgust ühiskonna vastu. Maalidel kujutati maailmasõja koledusi ja vaesunud rahvast. Die Brücke kunstnikud tegelesid innukalt graafikaga, lemmiktehnikaks olid litograafia ja puulõige. Ekspressionismile Saksamaal tegi lõpu 1933. aastal võimule tulnud Hitler, kes keelustas kogu moodsa kunsti. Paljud kunstnikud emigreerusid USA-sse. Kunstnikke: Otto Dix, Max Beckmann, Ernst Ludwig Kirchner, Käthe Kollwitz, Franz Marc, Emil Nolde, Max Pechstein, Karl Schmidt- Rottluff, Egon Schiele. Heliloojaid: Alban Berg, Arnold Schönberg, Anton Webern.
näituste korraldamine Brücke-maalijate loomingut iseloomustavad moonutatud kehad, killustatud ja perspektiivitu ruum Värvidest kasutati teravaid, isegi tooreid värvikontraste (nt. sinine-oranz), või jällegi meelega tuhmiks ja poriseks muudetud koloriiti Erinevad värvilaigud, mis kanti lõendile laia pintsliga, olid sageli ümbritsetud tugeva piirjoonega. Väga palju kasutati punase-musta kombinatsiooni. Die Brücke rühma kunstnikud tegelesid innukalt ka graafikaga, lemmiktehnikaks olid litograafia ja puulõige Graafika peamised väljendusvahendid on joon ja (peamiselt mustvalge) pind. Levinud on ka värvigraafika. Litograafia e.kivitrükk on lametrükitehnika,mis põhineb rasva ja vee vastastikuse tõukumise printsiibil ja mille puhul kasutatakse trükkimiseks kiviplaati. Puulõige on vanim graafikatehnika. Tegemist on kõrgtrükiga ja trükkimisel kasutatakse puuplaati. Fritz Bleyl (18801966) oli saksa maalikunstnik Fritz Bleyl oli üks neljast
(1881), Suplejad (1918) jt. Edgar Degas (1834-1917) Degas oli linnainimene ning vastupidiselt teiste impr. üsna kauge loodusest (tema huvi looduse ja maastiku vastu piirdus hipodroomiga). Kujutas meelsasti Pariisi kohvikuid, varieteesid ning balletti. Just tema noorte ballettitantsijate lummav võlu on toonud talle tohutu kuulsuse. Teda huvitasid keerukate liigutuste tabamine, füüsilise pingutuse ja keha kujutamine. Degas oli virtuooslik joonistaja ja tema lemmiktehnikaks oli pastell, kus ühinevad joonistuse ja maali võlud. Teosed: Klaas absinti (1876), Tantsutund (1873-1876), Tantsijanna lillebuketiga (1878), Lavaproov (1878-1879), Sinised tantsijannad (1898-1899).
jpg 1070 Prantsuse-Preisi süda halb nägemine 1874 suri Degas' isa vend võlgades Eralklik inimene. Auguste Renoir: "Mis olevus ta küll oli, see Degas! Kõik tema sõbrad on tema juurest ära läinud. Mina olin üks viimaseid, kes temaga jäi, aga isegi mina ei suutnud lõpuks vastu pidada.,, Viimased eluaastad veetis üksikuna, praktiliselt pimedana, uitades Pariisi tänavatel. Looming Pilgu eriline täpsus, jahedus. Keerukate liigutuste tabamine. Balletistseenid Hobused Lemmiktehnikaks pastell Märja pastelli leiutamine Eluaastate lõpus huvitus fotograafiast. http://et.wikipedia.org/wiki/Pilt:Edgar_Degas_self_portrait_photograph.jpeg Tantsutund 1873-1876 http://et.wikipedia.org/wiki/Pilt:Edgar_Germain_Hilaire_Degas_021.jpg Puuviljatööstus New Orleansis 1873 http://et.wikipedia
Ants Laikmaa (1866-1942) 1. Üldiselt kunstnikust Oli eesti maalikunstnik, keda on peetud üheks Eesti 20.saj alguse olulisemaks kunstnikuks ja kelle juhitud ateljeekool on Eesti esimene kunstiõppeasutus. Juba varakult tundis ta kutsumust olla portretist. Tema lemmiktehnikaks kujunes pastell, mis võimaldas töötada kiiresti. 2. Kus õppis 15.a alustas õppimist Düssendorfi Kunstiakadeemias. Seal elades mõlgutas ta mõtteid, kuidas ta kodumaal kunstiõpetust andma hakkab. 3. Ajakiri "Olevik" Kodumaale tulles hakkab 80-ndate lõpul avaldama artikleid ajalehes "Olevik", milles räägib kunstisündmustest, jagab oma arvamusi ja selgitusi selle kohta, mis kunst üldse on ning lisaks ka ilmast, poliitikast, kohalikust elust, arstide kongressist ja muust.
Tegelased asetati esiplaanile, kompositsioon oli sageli tasakaalust väljas. Üldistav kujutamine sisendab dramaatikat tänu mõnede anatoomiliste detailide moonutamisele või suurendamisele (nt. Schiele tegelaste käed ja pead). Inimest ümbritsev loodus on tõlgitsetud äreva ja pingestatuna. Ekspressioniste ei huvitanud eriti harmoonia, dekoratiivsed väärtused ning maaliline ilu. ,,Brücke"-rühma kunstnikud tegelesid innukalt graafikaga. Nende lemmiktehnikaks olid litograafia ja puulõige (arhailine efekt), millele nad andsid ilmeka ja üldistatud joone. Ka graafikat iseloomustab dramaatiline elamuslikkus. EKSPRESSIONISMI KUNSTIESINDAJAD ERNST LUDWIG KIRCHNER (1880-1938) Kirchner jättis Die Brücke loomingusse olulise jälje. Tema pildimaailm on seotud inimese ja tema emotsioonidega. Inimene kuulub kokku loodusega ning loodus omandab tihti ohtliku ja vaenuliku värvingu
Enese väljenduse põhisisuks oli rahutus ,ühiskonnakriitika ja maailmavalu ning parema ühiskonna igatsus.Kõikke kujutati dramaatilises valguses.Oma suhtumist ümbritsevasse püüdsid nad väljendada inimese ja esemete deformeerimise teel, kasutasid lihtustatud,üldistustatud või nurgelist joonistust,teravaid,tooreid värvikontraste või ,,poriseks" ning tuhmiks muutetud koloriiti.Inimene on sageli sünge ja karikatuurse ilmega.Lisaks tegelesid ekspressionistid ka graafikaga.Nende lemmiktehnikaks oli lito ja puulõige, millele nad andsid ilmeka,üldistatud joone. 1907. aastal kerkis esile kubism. Selle suuna algatajaks võib pidada 20. sajandi üht suurimat kunstnikku- Pablo Picassot. Esimese paari aasta jooksul maalis ta elu süngetel teemadel sinakas ja hallis koloriidis (nn. Sinine periood). Edaspidised tööd on pisut rõõmsamad, maalitud roosakates toonides (nn. Roosa periood). Tema tuntuim teos on ,,Avignoni neiud",
Osa saksa ekspressionistide esimesest põlvkonnast moodustas 1905. aastal Dresdenis rühmituse "Die Brücke", mis tähendab silda. Rühma asutamise idee tõstatas Ernst Ludwig Kirchner(1880-1938). Siia kuulusid veel Erich Heckel(1883- 1970) ja Karl Schmidt-Rottluff(1884-1976), hiljem liitusid ka Max Pechstein ja lühiajaliselt Emil Nolde. Nad elasid ja töötasid mõnda aega koos, jagades isegi kasinat sissetulekut. "Brücke" -rühma kunstnikud tegelesid innukalt graafikaga. Nende lemmiktehnikaks oli lito ja puulõige, millele nad andsid ilmeka, üldistatud joone. Aastail 1911-1913 tegutses Münchenis veel üks Uus Kunstnike Ühendus, mis nimetas endit "Blaue Raiter". Ekspressionismi esimese laine lõpetas üpris jõhkralt 1914. aastal puhkenud Esimene maailmasõda. Sõja üle elanud kunstnikud nägid aga varasemas loomingus lausa prohvetlikku ettekuulutust ja nii ongi ekspressionismi teine laine väga ühiskonnakriitiline. Sünged, grotesksed
1913-1932 tegutses ta kunstniku ja õppejõuna Tallinnas. Ta avaldas arvukalt kunstiteoreetilisi ja kunstiajaloolisi artikleid, kunstinäituste arvustusi ning kunstielu päevakajalisi probleeme lahkavaid artikleid. Kokku on Laikmaalt teada üle 190 artikli. 19. november 1929 sai ta Tartu Ülikooli audoktoriks. 1932 sulges Laikmaa oma ateljeekooli. Laikmaa loomingus on tunda impressionismi ja postimpressionismi mõju. Juba varakult tundis ta kutsumust olla portretist. Tema lemmiktehnikaks kujunes pastell, mis võimaldas töötada kiiresti. Kristjan Raud: Töötas Tartu reaalkoolis õpetajana. Rajas 1904. aastal Tartus omanimelise ateljeekooli - Kristjan Raua õppestuudio. Kristjan Raud liitus Noor-Eesti haritlasringkonnaga Eesti Kirjanduse Seltsi tegevusega. I maailmasõja puhkedes asus ta Tallinnasse, kus ta töötas õpetajana Tallinna reaalkoolis, Tallinna poeglaste kommertskoolis, Westholmi gümnaasiumis, Riigi Kunsttööstuskoolis, Kaarli koguduse gümnaasiumis jm
Naine Degas` kunstis pole võluv meeleline olend; Degas näitab teda triviaalsetes poosides proosalisi toiminguid sooritamas pesemas, riietumas, minkimas jne. Degas` tööde peamisi võlusid on suurepärane oskus kujutada liikumist ja täiesti eriline ere värvitoredus, külmade, heledate, ,,mürgiste" toonide rakendamise oskus. Teda huvitas keerukate liigutuste tabamine, seetõttu kasutas ta kohati selgemat joonistust. Degas` oli virtuooslik joonistaja, tema lemmiktehnikaks oli pastell, kus ühinevad joonistuse ja maali võlud. Väga oskuslikult suutis ta kujutada kunstlikku valgust. Seetõttu armastas ta eriti balletistseene, kus on nii liikumist kui ka põnevat kunstlikku valgust. Teoseid: ,,Priimabaleriin" (u.1876), ,,Tänu publikule", ,,Absint", ,,Kammiv naine". 7) AUGUSTE RODIN (1840 1917) Rodini skulptuuridel on maaliline üldilme ja varjundirohke pinnatöötlus, eriti pronksist teostes. Oma marmortöödes taotles ta tihti ähmase ebamäärasuse efekti
Seda tehnikat inspireerisid sinised varjud lumel. Nad töötasid vabas õhus (plenäärmaal). Kuigi maalikunstis nähti algselt eelkõige ajalooliste ja religioossete teemade kujutamise viisi, kujutasid maalikunstnikud ka igapäevaseid asju. Paljud 17. sajandi maalikunstnikud, nagu näiteks Jan Steen, pühendusid igapäevastele teemadele, kuid nende tööde kompositsioon oli traditsiooniline. Edgar Degas (1834-1917) Degas oli suurepärane joonistaja ja tema lemmiktehnikaks oli pastell, mis andis võimaluse ühendada joonistuse maalilisusega. Degas`d tuntakse eelkõige baleriinide maalijana. Talle oli oluline tabada keerukaid liigutusi ja balletitantsijad andsid selleks hulgaliselt võimalusi. Samuti armastas ta kujutada tantsijate õhulisi ja õrnu kostüüme. "Täht ehk tantsijatar laval" "Sinised tantsijad" Degas tegi hulgaliselt kiireid visandeid tantsijatest harjutamas, esinemas ja puhkehetkedel, lõpetas oma töö aga alati ateljees. 1890
arhitektuuribüroos. Kallis õppis Eesti Kunstiseltsi Joonistuskursustel ja hiljem veel paar semestrit Laikmaa juures. O. Kallise maalide-joonistuste silmapaistvam osa jaotub kahte teemade ringi- ,,Kalevipoeg" ja muinasajastu ning eksistentsiaalsed mõtisklused armastusest ja surmast. Oskar Kallise Kalevipoeg on jõuline, tugev ja teotahteline eesti talupoeg, mitte müstiline hiid. Kunstniku lemmikvärvideks tunduvad olevat tumesinine ja päikesekollane, lemmiktehnikaks aga pastell (eeskujuks A. Laikmaa). Ei surma ega armastust pole eesti kunstis keegi ennem Kallist nii avameelselt ja otseselt kujutanud. Samuti ühendas kunstnik oma loomingus nii armastust kui surma kui ka armastust ja päikest. Ta armastusteemalistes maalides on kirge ja igatsuslikkust. O. Kallis esines mitmetel näitustel. Lisaks tegi mööbli kavandeid, raamatugraafikat jne. Oskar Kallis suri 1917.a. Jaltas tuberkuloosi ja on maetud Jalta kalmistule.
Oluline oli jõhkrus ja tööde moonutamine. - Armastati musta-punase värvikäsitlust, pori värve, sik-sak pintslitehnikat, mis jättis maalid faktuuriliseks. Kasutati palju vastandvärve. - 1905.aastal loodi rühmitud "Die Brücke" ("Sild"), mille juhiks sai E.L.Kirchner. - Rühmituse liikmed tegelesid innukalt graafikaga. Nende lemmiktehnikaks oli lito ja puulõige. Ekspressionistlikku graafikat iseloomustab kirglik tunneteväljendus. - 1912.aastal loodi ajakiri die Sturm (oli ka samanimeline galerii). - 1914.aastal alanud sõda oli ainult ispiratsiooni allikaks kunstnikele. Kui natsid võimule tulid, kuulutati ekspressionism taanarenenud kunstiks. Seoses Hitleri võimule tulekuga hääbus ekspressionism mõneks ajaks.
Saksa eksperssionism järgis romantismi põhimõtteid ja vastandus nii naturalistlikule salongimaalile kui ka idealistlik-sümbolistlikule kallakule maalikunstis. Esimese põlvkonna saksa eksperssioniste moodustas 1905.aastal Dresdenis rühmituse "Die Brücke". Rühma loomise idee püsitas Ernst Ludwig ja sinna kuulusid Erich Heckel, Karl Schmidt-Rottluff, Max Pechestein ja mõnda aega ka Emil Nolde. Selle rühma kunstnikud tegelesid innukalt graafikaga. Nende lemmiktehnikaks olid lito ja puulõige, millele andsid nad ilmeka ja üldistatud joone. "Väljendamisest" rääkisid mõlemad nii prantsuse kui ka saksa kunstnikud, kuid ometi see, mida väljendati oli üsna erinev. Prantsuse kunstnikud väljendasid eelkõige rahulikku õnnetunnet, saksa eksperssionistide põhisisuks oli aga rahutus, ühiskonnakriitika ja maailmavalu. Ekspressionistd kujutasid kõike dramaatlises valguses. Inimeste ja esemete
rahast. Pheidias- kuulus skulptor, paljude reljeefide autoriks Parthenonil. Maosoleose hauamonument- kõrgel nelinurksel alusel seisev hauakamber, mida ümbritses sammastik, mille kohal kõrguvat rasket kivist püramiidi kroonis Mausolose enda juhutud nelikrakend. Selle kuninga järgi nimetakse hilisemaid hauakambreid mausoleumideks. Skulptuur- kreeka skulptuure on vähe säilinud, tunneme seda tänu Rooma koopiatele. Kasutati peamiselt marmorit ja pronksi(väga hinnas). Lemmiktehnikaks krüselefantiin (puidust toorik, selle peal kehaosad olid elevandiluust ja rõivad kullast, kuju silmad olid värvilistest kividest). Athena kuju (12m) ja Zeusi kuju (14m). vabafiguur ja arhitektuuriga seotud skulptuur on põhilised. Kuros-noormehekuju(alasti) ja Kore- rõivastatud naine- skulptuuriliik. Alguses oldi üpris kohmakad anatoomia osas, aga mida edasi, seda liikuvamaks skulptuurid lähevad. Nii Kurosed kui Kore väljendavad kreeka iluideaale. Atleetik noormees, väga
1899.a. tuli Tallinna ja asutas Tallinnas 1903.a. oma ateljeekooli (tegelikult joonistus- ja maalikursused). See kool tegutse 1907.a-ni. Oli 1. kunstiõppeasutus Eestis. 1907.a. asutas Eesti Kunstiseltsi (1. kunstiorganisatsioon Eestis). 1913.a. taasavas oma ateljeekooli. Laikmaa maalis impressionismi mõjulisi portreid eesti kultuuritegelastest ja haritlastest (,,Autoportree", ,,Marie Underi portree") ja eesti talurahvatüüpidest. Viljeles ka maastikumaali. Lemmiktehnikaks oli pastell (,,Talvemaastik") 1932.a. lõpetas kool oma tegevuse ja Laikmaa asus elama Taeblasse (praegu seal majamuuseum). Tartus asutas ateljeekooli 1904.a. KRISTJAN RAUD (1865-1943). Sündis Viru- Jaagupi lähedal taluniku peres. Ka Kristjani kaksikvend Paul on tuntud eesti kunstnik. Õppis vabakuulajana Peterburi KA-s, täiendas ennast Düsseldorfi ja Müncheni KA-des. Töötas Düsseldorfis ja Tartus. Oluline on tema tegevus kunstiteooria ja kriitika
1899.a. tuli Tallinna ja asutas Tallinnas 1903.a. oma ateljeekooli (tegelikult joonistus- ja maalikursused). See kool tegutse 1907.a-ni. Oli 1. kunstiõppeasutus Eestis. 1907.a. asutas Eesti Kunstiseltsi (1. kunstiorganisatsioon Eestis). 1913.a. taasavas oma ateljeekooli. Laikmaa maalis impressionismi mõjulisi portreid eesti kultuuritegelastest ja haritlastest (,,Autoportree", ,,Marie Underi portree") ja eesti talurahvatüüpidest. Viljeles ka maastikumaali. Lemmiktehnikaks oli pastell (,,Talvemaastik") 1932.a. lõpetas kool oma tegevuse ja Laikmaa asus elama Taeblasse (praegu seal majamuuseum). Tartus asutas ateljeekooli 1904.a. KRISTJAN RAUD (1865-1943). Sündis Viru- Jaagupi lähedal taluniku peres. Ka Kristjani kaksikvend Paul on tuntud eesti kunstnik. Õppis vabakuulajana Peterburi KA-s, täiendas ennast Düsseldorfi ja Müncheni KA-des. Töötas Düsseldorfis ja Tartus. Oluline on tema tegevus kunstiteooria ja kriitika
figuurile kui esemetele. Tegelased asetati esiplaanile, kompositsioon oli sageli tasakaalust väljas. Üldistav kujutamine sisendab dramaatikat tänu mõnede anatoomiliste detailide moonutamisele või suurendamisele (nt. Schiele tegelaste käed ja pead). Inimest ümbritsev loodus on tõlgitsetud äreva ja pingestatuna. Ekspressioniste ei huvitanud eriti harmoonia, dekoratiivsed väärtused ning maaliline ilu. ,,Brücke"-rühma kunstnikud tegelesid innukalt graafikaga. Nende lemmiktehnikaks olid litograafia ja puulõige (arhailine efekt), millele nad andsid ilmeka ja üldistatud joone. Ka graafikat iseloomustab dramaatiline elamuslikkus. KUNSTNIKUD DIE BRÜCKE EMIL NOLDE (1867-1956) Maalis religioossetel teemadel, samuti natüürmorte ning primitiivselt ja kirglikult müstilisi maastikke. Teoseid: ,,Prohvet" (1912), ,,Ärritatud inimesed" (1913). ERNST LUDWIG KIRCHNER (1880-1938) Kirchner jättis Die Brücke loomingusse olulise jälje
keskenduti enam figuurile kui esemetele. Tegelased asetati esiplaanile, kompositsioon oli sageli tasakaalust väljas. Üldistav kujutamine sisendab dramaatikat tänu mõnede anatoomiliste detailide moonutamisele või suurendamisele (nt. Schiele tegelaste käed ja pead). Inimest ümbritsev loodus on tõlgitsetud äreva ja pingestatuna. Ekspressioniste ei huvitanud eriti harmoonia, dekoratiivsed väärtused ning maaliline ilu. „Brücke“-rühma kunstnikud tegelesid innukalt graafikaga. Nende lemmiktehnikaks olid litograafia ja puulõige (arhailine efekt), millele nad andsid ilmeka ja üldistatud joone. Ka graafikat iseloomustab dramaatiline elamuslikkus. KUNSTNIKUD DIE BRÜCKE ● EMIL NOLDE (1867-1956) Maalis religioossetel teemadel, samuti natüürmorte ning primitiivselt ja kirglikult müstilisi maastikke. Teoseid: „Prohvet“ (1912), „Ärritatud inimesed“ (1913). ● ERNST LUDWIG KIRCHNER (1880-1938) Kirchner jättis Die Brücke loomingusse olulise jälje
Naine Degas` kunstis pole võluv meeleline olend nagu Renoir`i maalides; Degas näitab teda triviaalsetes poosides proosalisi toiminguid sooritamas pesemas, riietumas, minkimas jne. Degas` tööde peamisi võlusid on suurepärane oskus kujutada liikumist ja täiesti eriline ere värvitoredus, külmade, heledate, ,,mürgiste" toonide rakendamise oskus. Teda huvitas keerukate liigutuste tabamine, seetõttu kasutas ta kohati selgemat joonistust. Degas` oli virtuooslik joonistaja, tema lemmiktehnikaks oli pastell, kus ühinevad joonistuse ja maali võlud. Väga oskuslikult suutis ta kujutada kunstlikku valgust. Seetõttu armastas ta eriti balletistseene, kus on nii liikumist kui ka põnevat kunstlikku valgust. Teoseid: ,,Priimabaleriin" (u.1876), ,,Tänu publikule", ,,Absint", ,,Kammiv naine". Impressionistide hulka kuuluvad ka CAMILLE PISSARRO (1830 1903) ja ALFRED SISLEY(1839 1899), kes maalisid omapäraseid impressionistlikke maastikke. AUGUSTE RODIN (1840 1917)
Naine Degas` kunstis pole võluv meeleline olend nagu Renoir`i maalides; Degas näitab teda triviaalsetes poosides proosalisi toiminguid sooritamas pesemas, riietumas, minkimas jne. Degas` tööde peamisi võlusid on suurepärane oskus kujutada liikumist ja täiesti eriline ere värvitoredus, külmade, heledate, ,,mürgiste" toonide rakendamise oskus. Teda huvitas keerukate liigutuste tabamine, seetõttu kasutas ta kohati selgemat joonistust. Degas` oli virtuooslik joonistaja, tema lemmiktehnikaks oli pastell, kus ühinevad joonistuse ja maali võlud. Väga oskuslikult suutis ta kujutada kunstlikku valgust. Seetõttu armastas ta eriti balletistseene, kus on nii liikumist kui ka põnevat kunstlikku valgust. Teoseid: ,,Priimabaleriin" (u.1876), ,,Tänu publikule", ,,Absint", ,,Kammiv naine". Impressionistide hulka kuuluvad ka CAMILLE PISSARRO (1830 1903) ja ALFRED SISLEY(1839 1899), kes maalisid omapäraseid impressionistlikke maastikke. AUGUSTE RODIN (1840 1917)
nagu Renoir`i maalides; Degas näitab teda triviaalsetes poosides proosalisi toiminguid sooritamas – pesemas, riietumas, minkimas jne. Degas` tööde peamisi võlusid on suurepärane oskus kujutada liikumist ja täiesti eriline ere värvitoredus, külmade, heledate, „mürgiste“ toonide rakendamise oskus. Teda huvitas keerukate liigutuste tabamine, seetõttu kasutas ta kohati selgemat joonistust. Degas` oli virtuooslik joonistaja, tema lemmiktehnikaks oli pastell, kus ühinevad joonistuse ja maali võlud. Väga oskuslikult suutis ta kujutada kunstlikku valgust. Seetõttu armastas ta eriti balletistseene, kus on nii liikumist kui ka põnevat kunstlikku valgust. Teoseid: „Priimabaleriin“ (u.1876), „Tänu publikule“, „Absint“, „Kammiv naine“. Edgar Degas (1834 – 1917): Concorde`i väljak (1875) Edgar Degas (1834 – 1917): Naine end kuivatamas (1986-89)
annaabi.ee 
