Ludwig II
ta ees oma sabad lahti lõid. Ning hobuseid, kelle turjal suutis ta olla üle ruumist ja, nagu ta
lootis, jätta selja taha aja.
Öö oli aeg, mil kuninga unistused ärkasid, tõusid horisondile ja saavutasid seniidi- et
hommikuahetatuses taas hääbuda. Öösiti tegi ta väljasõite, käis jalutamas, luges ja kirjutas,
laskis fantaasial ringi hulkuda. Seejärel magas ta poole päevani, lootuses, et suudab öiseid
unistusi päevase unega pikendada.
Tema lemmiktaevakehaks oli kuu. Lapsena oli ta kuud joonistanud, noorukina
heasoovlikku malbet hõbedast kuud jumaldanud, kuningana laskis ta endale kuu ilmumist
kuulutada.
Ludwig II uskus nimemaagiasse, ka ehituslust paistis Ludwig II ja Louis XIV
ühisjooneks olevat, erinevuseks oli see, et Ludwigile ei meeldinud jahil käia.
Liilia oli tema jaoks ,,puhtuse ja rikkumatuse" sümbol. Liilia oli püha lill kuninglikule
annaabi.ee 
