Soolisest ebavõrdsusest ning võrdõiguslikkuse seadusest
Veelgi enam teada,
mida kujutab endast üldse võrdõiguslikkuse kontseptsioon. Mul ei ole hetkel tugineda
mingile uuringule, kuid ma väidan, et Eestis on võrdõiguslikkusel üsna negatiivne
värving. Sõna "naisõiguslane" assotseerub paljudel mingite negatiivsete
iseloomuomadustega, sõna "meesõiguslane" on samaväärne tõsise psüühilise hälbega.
Kõige lihtsam on minna kergema vastupanu teed ja seda seletada Eesti
sotsiaalteadlaste lemmikseletusega, et probleem on seotud meie, kui postsotsialistliku
üleminekuühiskonna, väärtushinnangutega. Antud kontekstis polegi see niiväga vale,
kui vaadata Skandinaaviat (kellega tahame nii sarnaneda ja seetõttu ka kogu aeg
võrdleme), siis seal on toimunud rahumeelne ja konstruktiivne arutelu juba
1960ndatest 1970ndatest. Omaette küsimusteks on muidugi väited, et Rootsi, kus
oli seadusandlikus kogus kvoot ja seetõttu tõusis 25 aastaga nt meeste eluiga,
annaabi.ee 
