1924. aasta kommunistide riigipöördekatse
käsigranaate 600 ja 400, kolmetolliseid mürske 2000 ja 2000.
Reaalsuses koosnes mässajate relvastus aga peamiselt toonastest Saksa sõjaväe ohvitseride
püstolitest ,,Parabellum P08", mis olid tõenäoliselt I maailmasõja ülejäägid, osadel mässajatel
olid ka teised püstolid ja revolvrid ning erinevate süsteemidega vintpüssid. Oli ka kolm USA
päritolu Thompsoni püstolkuulipildujat, kuid erinevalt 1920ndate ja 1930ndate Ühendriikide
kurjategijatest, kelle lemmikrelvaks see oli, ei osanud Tallinna mässajad neid kasutada. Peale
nende oli mässajatel palju käsigranaate ja tugevajõulisi pomme.
1.3. Mässu toimumine
1924. aasta novembri lõpus koostatigi mässu plaan. Selle kohaselt otsustati kõigepealt anda
pealöök Tallinnas, seejärel lasta õhku Vasula raudteesild Tartu ja Tapa vahel, et takistada
Tartust pealinna vägede toomist. Õhku tuli lasta ka Mustjõe sild Aegviidu lähedal, kuna Tapal
seisis üks Eesti valitsusvägede soomusrong
annaabi.ee 
