rohkem. Lemmikraamat on mul kindlasti Harry Potter. Paremat raamatut mina lugenud pole, juba väiksena köitsid need mind väga. Mulle meeldib tavaliselt lugeda siis, kui toas valitseb vaikus, ainult nii saan keskenduda raamatu sündmustikule, nagu oleksin ise seal. Suvel, kui vaba aega rohkem, meeldib mulle õues võrkkiiges lugeda. See on väga mõnus ajaveetmisviis. Praegu on mul pooleli Usain Bolti autobiograafia. Raamat on väga huvitav ning põnev. Minu õele meeldivad raamatud väga. Oma lemmikraamatuid on ta isegi vahel kaks või kolm korda läbi lugenud. Kuna õde on alles väikene, loeb ta lasteraamatuid. Talle meeldib neid lugeda enne magamaminekut, voodis. Ema ja isa loevad raamatuid vähem, kuna neil on palju muudki teha, nagu minulgi. Näiteks koduseid toimetusi. Viimane raamat mida nad mõlemad lugesid oli Mihkel Raua ,,Musta pori näkku" ning neile väga meeldis see. Mina arvan, et lugemisharjumused erinevad meil kõigil olenevalt vabast ajast. Minu õel on
lugemine pole enam nii populaarne kui see oli varem . Raamatutes ei peitu kogu maailma kirjandus. Tõsi, enamus kirjandusest on salvestatud paberile ja erinevatesse köidetesse, kuid siiski kuuluvad ka näiteks muusika, filmid ja näidendid kirjanduse hulka. Minu arvates on väär väita, et inimestele ei meeldi kirjandus. Käiakse teatris, kinos ja mitmetel kontsertidel. Isegi oma kodus ning teel olles on võimalik erinevaid teoseid nautida. Kõigil on lemmikraamatuid, -filme ja -laule. Igaüks valib omale kirjanduse hulgast selle variandi, mis just temale kõige rohkem meeldib. Selle peamiseks põhjuseks on kirjanduse mitmekesisus ja lai valik. Igas loos on mõni tegelane või olukord, milles lugeja, kuulaja või vaataja iseennast ära tunneb. Taoline lähedus ja tuttavlikkus, teevadki kirjanduse niivõrd eriliseks. On palju teoseid, mida kiidetakse taevani, ent mõni ei suuda neid kohe üldse nautida
selle kiiremini loetud. Tema lemmik raamat on, mitte küll eriti õhuke, A. Lindgreni " Pipi Pikksukk ". Teisena küsitlesin isa : (nimi), 41.a. Esimeseks oluliseks tunnuseks on raamatu põnev ja kaasakiskuv algus, mis ergutaks raamatu lugemise jätkamist. Raamatus oleva ümbruse ning tegelaste kirjeldus peab olema nii hea, et seda lugedes tekiks silme ette kujutluspilt. Hea raamat peab olema köitev ja teema ei tohi ära vajuda, lõpp peaks olema õnnelik. Isa üks lemmikraamatuid on J. Verne " Viieteistaastane kapten", ta lisas, et J. Verne raamatutes olevaid kirjeldusi lugedes tekib silme ette väga hea kujutluspilt asjadest ja kohtadest mida ta kirjeldab. Kolmandana küsitlesin vanaema : (nimi), 79.a. Tema arvates on kõige olulisemaks tunnuseks raamatu meeldejäävus. Talle meeldib lugeda raamatuid, mis kirjutavad ajast mil tema veel laps oli, raamatuid mis räägivad armastusest ning kolhoosi elust
inimene ka ise paremini rääkima. Oma laste pealt näen, et lemmikuks on omad, eesti tegelased: Nublu, Limpa, Lotte, pokud. Ja kindlasti on nad Edgar Valteri raamatud. Mõned on ikka suurepärased: ,,Kullast vilespill", ,,Kassike ja kakuke". Kelleks te lapsena saada tahtsite? Lapseeas ei tulnud mulle pähegi mõelda, kelleks tahan saada. Kui keegi oleks siis seda küsinud, ei oleks ma osanud tõsimeelselt vastata. Aga hiljem olen tahtnud saada viiuldajaks. Nimetage palun oma lapsepõlve lemmikraamatuid! Neid oli ikka väga palju. Kui ma Pornuse kodukoolist suure Abja kooli seitsmendasse klassi läksin, lasi sealne emakeele õpetaja kõigil kodutööna kirjutada, mida nad lugenud on. Minu loetelu oli mitu lehekülge pikk. Ma usun, et see algas nii: Oskar Luts ,,Kevade", Richard Roht ,,Väleküüs ja Tuhknai", Jüri Parijõgi ,,Teraspoiss", ,,Tsemendivabrik", Karl August Hindrey ,,Kill Martuse lihavõtted" .
. Augustus ja Hazel kohtuvad pärast tugirühma ja räägivad sellest, et nad ei olnud "sõna otseses mõttes" Jeesuse südames, vaid keldris. Kui kõik tundub hästi, Augustus tõmbab sigareti ja paneb selle oma huulte vahele. Hazel on selle pärast pettunud ja vihane, Augustus rahulikult selgitab metafoori, milleks on: "Pane asi, mis tapab teid otse hammaste vahel, kuid sa ei anna talle võimet sind tappa.". Hazel ja Augustus tabavad viivitamatult sidet ja nõustuvad lugema üksteise lemmikraamatuid. Augustus annab Hazelile enda lemmikraamatu ja Hazel talle enda oma. Kui Augustus lõpetab oma raamatu lugemise, on ta pettunud õppides, et romaan lõppeb järsku ilma järelduseta. Nädal hiljem teatab Augustus Hazelile, et ta on rääkinud selle raamatu autori abistajaga, mida Hazel luges ja et nad saavad selle autoriga rääkida, ning küsida miks raamat nii lõppes. Autor oli aga nõus Hazeli ja Augustusega ainult personaalselt rääkima.
(http://findarticles.com/p/articles/mi_m1571/is_49_17/ai_81790763/). Teost ,,1984" on kohandatud nii kino kui ka raadio jaoks 2 ja televisiooni jaoks 3 korda ning sellest on tehtud ka näidend. Viiteid teosele on esinenud ka suurel jaol poppmuusikas ning videotes (http://www.netcharles.com/orwell/articles/1984-background- info.htm). Kuigi tavaliselt mulle sarnase temaatikaga raamatud ei meeldi, siis Orwelli ,,1984"-st sai üks mu lemmikraamatuid. Teost oli põnev lugeda ning kuna peategelase mõtted ja tunded on raamatus üksikasjalikult esitatud, tekib tahes tahtmata kaastunne ning kaasaelamine tema käekäigu ja saatuse üle. Raamat oli huvitav, sest selle lugemine jättis mulje, nagu oleks tegemist tõestisündinud looga, vaatamata sellele, et tegelikult on ,,1984" ilukirjanduslik teos. Teosel ,,1984" on palju seoseid tegeliku ajalooga, mitte küll Suurbritannias, kuid
Mis on veel puudu, on ainult sisu. Blogide erinevatest kasutusvõimalustest rääkides on sobilik välja tuua ka Beers'i (2006) seisukoht, kes ütleb, et blogi on elektrooniline märkmik, mida peab ja uuendab üks või rohkem inimesi. Kuigi blogid võivad tihti olla näiteks uudiste allikaks, siis samas võivad nad olla ka lihtsalt kellegi isiklikud eklektilised päevikud, mis kirjeldavad nende puhkusereise, lemmikloomade käitumist ja lemmikraamatuid. Nad võivad ka edasi anda blogija enda kogemusi ja püüdlusi, näiteks tehnilisi nõuandeid või tarbimissoovitusi. Blogid võivad erineda üksteisest ka avatuse poolest. Nii on Subrahmanyam ja Greenfield (2008) blogisid iseloomustanud kui veebilehekülgi, kus sissekanded on enamasti pööratud kronoloogilises järjekorras ning kus sissekanded ja profiilid saavad olla nii avalikud kui ka privaatsed ainult blogi omaniku poolt valitud kasutajatele.
,,Oliver Twist'' C.Dickens Charles Dickens C.Dickens sündis aastal 1812 sünninimega Charles John Huffam Dickens. Ta oli Inglismaa üks suurimaid kirjanike, luues nii mõnedki unustamatud tegelased. Dickensi lapsepõlv oli raske. Rahamurede tõttu pidi ta koguaega kolima ühest kohast teise. Kui ta oli 12 aastane, saadeti ta isa võlavanglasse. Ta pidi mõneks ajaks koolist ära minema ja astuma tööle ühes laos. ...
Lapsena oli minu lektüüriks Friedrich Schilleri Lääne- Euroopa kirjanduse ajalugu, seda lugesin korduvalt ja sealt pärineb vist minu põhiline kirja nduslooline eruditsioon. Kui hiljem hakkasin lugema autoreid, kellest selles raamatus juttu on, olin pettund, kuna kirjandus ise ei olnd nii huvitav, kui olin lootnud. Minu kujutlus kirjandusest ei vastand tegelikkusele. Igasugu katalooge, ülevaateid ja lo etelusid uurin praegugi vahel. Lapsepõlves Ülikooli tänaval aga oli üks minu lemmikraamatuid loomulikult Eesti Entsüklopeedia, mille vanaisale oli kinkind väljaandja - k/ü Loodus ja mis imekombel sõjatulest puutumata oli jäänd. Entsüklopeediat uurides veet sin ma palju tunde ja kahtlemata on see aidand kujundada minu maailmapilti, mida ehk võib nimetada entsüklopeediliseks: ta on sama kirju ja parasjagu pealiskaudne
varsti trükitakse välja tema raamat ,,Mängult on päriselt" Ennast iseloomustab Leesalu järgnevalt: ,,Mulle tundub, et ma olen maksimalist ja üsna põhjalik inimene. Mõnikord juhtub, et sellest on rohkem kahju kui kasu. Aeg-ajalt võiks asju pisut kergemalt võtta. Kui ma olen kurb või masendunud, siis ikka põhjalikult. Ja kui ma millestki vaimustun, siis ka põhjalikult. Kui mulle meeldib näiteks mõni teatrietendus, siis käin seda ikka oma 5-6 korda vaatamas. Ka oma lemmikraamatuid loen tavaliselt kümneid kordi. Ja liialdada meeldib mulle ka." Loomingust Diana Leesalu otsustas hakata kirjanikuks juba varases eas- seitsme aastaselt. Inspiratsiooni sai ta tol ajal oma kunagist lemmikute Astrid Lindgreni ning Mark Twaini teostest. Leesalul on siiamaani välja ilmunud kaks raamatut, ,,2 grammi hämaruseni" ja ,,Mängult on päriselt". Leesalu kirjaviisile on omane veidi ropp, kuid aus kõneviis.
võitlemiseks ning sai selle eest tunnistajakaitse programmi raames uue identiteedi. Lisaks oli Elvis oma kuulsuse vang. Talle oli tehtud mitmeid tapmisähvardusi, ta oli mures oma naise ja tütre pärast. 42-aastane Elvis oli ka lähenemas oma karjääri lõpule, ta juuksed olid hallinenud, ta oli suuresti ülekaaluline ja hääl hakkas nõrgenema. Ta oli allakäiguteel ega tahtnud oma fännide nina all armetul sisinal kustuda. Elvise üks lemmikraamatuid oli spirituaalne "Jooga autobiograafia", mille üheks kesksemaks teemaks on maise vara ja jõukuse loovutamine kõrgema vaimse seisundi saavutamiseks. Elvisel oli tõesti ka vahendeid oma surma teesklemiseks. Farmaatsiahuvilisena oli ta küllap ravimiekspert. Ta tarvitas palju uimasteid, kuid teadis täpselt, mida ja kui palju võtta võib. Ta teadis ka, milliseid drooge tarvitada, et surmalaadset seisundit saavutada. Ta oli idamaiste võitluskunstide meister ning suutis
tunnistajakaitse programmi raames uue identiteedi. Lisaks oli Elvis oma kuulsuse vang. Talle oli tehtud mitmeid tapmisähvardusi, ta oli mures oma naise ja tütre pärast. 42-aastane Elvis oli ka lähenemas oma karjääri lõpule, ta juuksed olid hallinenud, ta oli suuresti ülekaaluline ja hääl hakkas nõrgenema. Ta oli allakäiguteel ega tahtnud oma fännide nina all armetul sisinal kustuda. Elvise üks lemmikraamatuid oli spirituaalne "Jooga autobiograafia", mille üheks kesksemaks teemaks on maise vara ja jõukuse loovutamine kõrgema vaimse seisundi saavutamiseks. Elvisel oli tõesti ka vahendeid oma surma teesklemiseks. Farmaatsiahuvilisena oli ta küllap ravimiekspert. Ta tarvitas palju uimasteid, kuid teadis täpselt, mida ja kui palju võtta võib. Ta teadis ka, milliseid drooge tarvitada, et surmalaadset seisundit saavutada. Ta oli idamaiste võitluskunstide meister ning suutis
läbi loetavate raamatute arv jääb. Konkreetsed, ilma vahemiketa vastusevariandid oleksid võinud panna õpilased kahtlema, milline vastus just nende jaoks õige on, sest võimatu on nii täpselt teada oma keskmist kuus läbi loetavate raamatute arvu. 1.2.6. Üldised küsimused Lemmikraamatute kohta käiva küsimuse 16 eesmärk oli pakkuda veel alternatiivset vahendit, kuidas hinnata vabal ajal raamatute lugemist: õpilane, kellel lemmikraamatuid ei ole või on need kõik pärit kohustuslikust kirjandusest, ilmselt ei loe praktiliselt vabal ajal raamatuid. Et viimasel ajal on Eestis saadaval olevate võõrkeelsete raamatute hulk hüppeliselt kasvanud, siis oli võõrkeelse kirjanduse lugemist käsitlev küsimus 17 igati asjakohane. Eriti huvitav oleks olnud tulemuste võrdlus näiteks kümne aasta taguse ajaga, kui muukeelseid raamatuid eriti poodides ei olnud. Küsimused 19-21 pidid kajastama õpilaste üldist huvi lugemise vastu
Väikelapsed sünnist, kuni kolmanda eluaastani. 1. Muretsega kiiktool ja hulgaliselt pehmeid mänguloomi. 2. Mängige heatahtlikus õhkkonnas peitust ja pimesikku. Kaasake kindlasti mängu ka kaisu ja mänguloomad. 3. Mängige veemänguasjadega plastmassist kausis või mängubasseinis. Lisage ka toiduvärve, et tuleks loomulikku mere värvi, näiteks sinist või rohelist. 4. Lugege lapsega koos tema lemmikraamatuid. 20 Kolmandast kuni kuuenda eluaastani. 1. Võiks etendada mõnda lõiku lapse lemmikraamatust. Kutsuge last ka mängima. Aga kindlasti mitte sundida. 2. Laulge koos lastelaule või kuulake neid siis plaatidelt. 3. Kindlasti mängige lauamänge ja pange puzzlesid kokku. 4. Jäljendage koos loomade ja lindude häälitsusi ja liikumisi. Vahvad oleksid konna või känguru hüpped. 5
annaabi.ee 
