saanud eestlastele rahvuslikkuse kauaaegset kompositsiooniõpetajat sümboliks. võib nimetada Tobiase kõrval teiseks Arvukama osa tema loomingust eesti professionaalse helikunsti moodustab klaverimuusika .Ligi 200 nurgakiviks. klaveriteose hulgas on eriti tuntuks Loominguks jäi Astrahanis ( oli saanud miniatuurid "Kellad" ja muusikakooli direktor) vähem mahti , "Liblikas". Oma lemmikpillile viiulile praktiline muusikutöö ja kirjutas ta nii miniatuure nagu organisatoorne tegevus võtsid suurema "Männid" ning "Avarused" , kui ka osa ajast. Siiski valmistas kaks kaks sonaati viiulile ja klaverile ning suuremat teost: "Süit eesti üheosalise viiulikontserdi h-moll. viisidest"orkestrile ja segakoorikantaat Eesti kammermuusika väärtteoste "Päikesele". hulka kuuluvad Elleri viis Alles 1917 a. jäi tal rohkem aega
Eller kasutas eesti rahvamuusikale omaseid võtteid, kuid otsest rahvaviisi vähe (v.a klaveripalades aastatel 1940-1955). Paljud Elleri teosed kannavad programmilisi pealkirju. Pealkiri väljendab tavaliselt teoses valitsevat meeleolu ning seostub tihti/enamasti loodusega. Arvuka osa tema loomingust moodustab klaverimuusika, kuhu kuulub u. 200 teost, sealhulgas "Kolmteist klaveripala eesti motiividel" (1940-1941), miniatuurid "Kellad", "Liblikas"). Oma lemmikpillile viiulile kirjutas Eller miniatuure (nt "Männid" ning "Avarused"), sonaate ja ka üheosalise viiulikontserdi h-moll (1937), mis on eesti muusika I viiulikontsert! Kaalukaima osa Elleri loomingus moodustab orkestrilooming (u. 40 teost). Sinna kuulub 3 sümfooniat, 3 sümfoonilist süiti, sümfoonilisi poeeme, pilte. Heino Elleri kõige populaarsem teos on "Kodumaine viis", mis oli algselt kirjutatud klaverile ning hiljem keelpilliorkestrile.
instr. teos ühele pillile). Fuugat esines G.F.Händel ja J.S.Bachi loomingus Antonio Vivaldi (16781741) Tema elu ja tegevus oli seotud Veneetsiaga. Isa oli Püha Markuse kirikus viiuldaja, samas alustas viiuldajakarjääri ka poeg. Edasises elus seotud Veneetsia tütarlastekloostriga Ospedale della Piet, mis kasvas Euroopa säravaimaks kollektiiviks. Vivaldi loomingu põhiosa moodustavad umbes 450 soolokontserti. Pooled neist on kirjutatud ta lemmikpillile viiulile, kuid ta kasutas ka teisi soolopille flöödist fagoti ja mandoliinini. Vivaldi tuntuim tsükkel on "Aastaajad". Ta on loonud ka 49 ooperit ning vaimulikku muusikat, kuid need teosed alles ootavad laiemat avastamist. Tol ajal kõlasid publiku ees vaid uued teosed. Heliloojad kirjutasid muusikat kindlaks sündmuseks ja kindlale esitajale. Pärast etendusi visati ooperi noodid sageli lihtsalt minema ning helilooja pidi asuma kiiruga kirjutama uut teost
annaabi.ee 
