On üks koht, kus igav ei hakka, on üks koht, kus mängud ei lakka, on üks koht, kus on oma seadus: siin ei õpita jonni teadust, selles majas püsigu headus. Paha tuju jaoks ukse ees taba. Rõõmus meel aga sisse saab vabalt, naer nagu varss tema sabas. On üks koht, kus igav ei hakka. On üks koht, kus mängud ei lakka, ainult voodis ollakse vakka. Siin ei tuntagi üksindust. Siin on sõprus ja siin on lust! Tule, lasteaed ootab sind just! (Ira Lember) Igal lapsel on oma lemmiklelud. Mina mäletan oma lapsepõlvest nukumänge. Mul oli palju nukke, keda vannitasin ja kasisin. Tegin neile soengud pähe ja viisin käruga välja. Tundsin oma mänguasjade üle uhkust. Kui minule meeldisid nukud, siis näiteks Eri Klas on rääkinud, et tema armastas üle kõige puuklotse. Mänge, mida armastada, on palju. Kui laps mängib, jäljendab ta eri olukordi ja emotsioone. Näiteks rollimängudes kujutab laps
Mäng võib aidata paremini mõista sündmusi. Mingil ajal võib selline kujutlusmäng saada vahendiks, et ületada igavus ja derivatsioon (muljete puudumist). Paljud mängud kujutavad hästi tuntu kordamist - nii nagu laps armastab kuulata korduvalt sama juttu, nõuab ta, et sama mäng korduks täpselt nii nagu varem. Viimane tuleneb sellest, et selles eas lapsi rahustab ja rõõmustab kõik tuttav - e. teisisõnu kõik tuttav on turvaline. Paljudel lastel on lemmiklelud, mida kantakse alati kaasas - seda eset kasutatakse ohutusvahendina, kui laps on tujust ara, väsinud, mures ning pea alati magamapanemisel. Veel üks mänguvariant on nn uurimismängud, mille abil laps tunnetab tegelikkust. Nende uuringute saatus sõltub tavaliselt täiskasvanu reaktsioonist (kas: "Ara lõhu mu viimast äratuskella" või "Oota, ma annan sulle vana kella, et saaksid seda uurida"). On täheldatud, et juhul kui vanemad tugevdavad lapse huvi uurimise vastu, soodustab
annaabi.ee 
