Muusikute Kappide seotus Suure-Jaaniga
Tallinna Konservatooriumi klaveriklassis. Tihti käis ta vaatamas oopereid, mida isa
dirigeeris. Tema klaveriõpetajaks sai Peeter Rammul ning hiljem Theodor Lemba. (Kõrvits
1964: 12)
Eugen Kapp jätkas haridusteed gümnaasiumis, kus teda tunti hea pianistina ning ta lõi
kaasa peaaegu igal koolipeol. 1923. aastal pani Eugen kirja oma esimese oopuse,
klaveripala ,,Hällilaul". Onupoja Harry Kapi surma puhul kirjutas ta loo ,,Leinamarss",
mille kandis ette Suure-Jaani kirikus. Eugeni lemmikkomponistideks sel ajal olid Grieg ja
Skrjabin. Eriti lähedane oli viimane, kelle loominguga oli ta lähemalt tutvunud ning kelle
lennukus teda haaras. Peale nelja-aastast klaveristuudiumi sai Eugeni isast tema õpetaja.
Kolmekümnendate algul lõi E. Kapp kaks ulatuslikumat helitööd: Trio (1930) ja
sümfooniline poeem ,,Tasuja" (1931), mille ajendiks sai Bornhöhe samanimelise jutustuse
eestlaste kangelaslik vabadusvõitlus. (Kõrvits 1964: 13-15)