o. uute kontekstide loomine (Aarelaid 1999), mille avaldumisvormideks on näiteks üleeuroopaliste ja kohati globaalsegi leviga identiteetide ja kultuuristandardite palavikuline omandamine ja seega uute kontekstide loomine sotsiokultuurilise praktika jaoks (Aarelaid 1999, 1352). Kooliõpikute üheks ülesandeks on aidata last orienteeruda uuenenud väärtuste maailmas. Laps võtab täiskasvanu või lemmikkangelase arvamusi ja käitumist täiesti tõsiselt. Kui puudub võimalus saada oma arvamusele kinnitust mõnelt autoriteedilt, võib mingi väärkäitumise ilming muutuda lapse jaoks oluliseks väärtuseks, sest tal puudub võime kriitiliselt olukordi ja sündmusi analüüsida. Kindlate käitumismallide pakkumine ei tähenda samas, et laps need automaatselt oma käitumisse ja suhtlemisse üle kannaks. Selleks, et õpitud väärtusnormid muutuksid lapse enese sisemisteks väärtushinnanguteks, on vaja
järkjärgulise harjutamise elemente. Edukalt omandatud ja harjutatud lõõgastumisoskus on patsiendile suureks abiks hirmu vastu võitlemisel. (Haiguslikud... 2002: 205 ) Emotsioone tekitavad kujutelmad see on süstemaatilise ülitundlikkuse vähendamise mugandatud versioon. See käitumisteraapia vorm on samuti suunatud lastele. Hirmude hierarhia töötatakse välja, kuid lõõgastumistehnika asemel palutakse ette kujutada, et järkjärguline harjutamine leiab aset kas lapse enda või lemmikkangelase abiga. Koosta- takse seiklusjutt, kus laps ja kangelane teevad koos läbi kõik hirmude hierarhia faasid. (Haiguslikud... 2002: 205 ) Jäljendamine on protsess, kus arst ,,näitab ette" raviülesandeid ja patsient vaatab pealt. Seejärel aitab arst patsiendil neid ülesandeid ise täita. Ka oma võimete treening ja hirmust üle saamine juhendaja käe all on teraapiline lähenemine. Antud juhul on rõhk asetatud
elemente. Edukalt omandatud ja harjutatud lõõgastumisoskus on patsiendile suureks abiks hirmu vastu võitlemisel. (Haiguslikud... 2002: 205 ) Süstemaatilise ülitundlikkuse vähendamise mugandatud versioon on emotsioone tekitavad kujutelmad. See käitumisteraapia vorm on samuti suunatud lastele. Hirmude hierarhia töötatakse välja, kuid lõõgastumistehnika asemel palutakse ette kujutada, et järkjärguline harjutamine leiab aset kas lapse enda või lemmikkangelase abiga. Koostatakse seiklusjutt, kus laps ja kangelane teevad koos läbi kõik hirmude hierarhia faasid. (Haiguslikud... 2002: 205 ) Jäljendamine on protsess, kus arst ,,näitab ette" raviülesandeid ja patsient vaatab pealt. Seejärel aitab arst patsiendil neid ülesandeid ise täita. Ka oma võimete treening ja hirmust üle saamine juhendaja käe all on teraapiline lähenemine. Antud juhul on rõhk asetatud oskustele ja
annaabi.ee 
