Glehni loss
lahkunudelukaaslane siis alati lossiaknast näha oleks. Kalmule püstitas marmorristi ja
marmorpingid. Glehn armastas oma lähedasi ning ümberkaudseid, neile alati mõeldes
ning nendest kõigest hoolimata lugu pidas.
Emigratsioon
1918 lahkus Glehn Eestist sõdade tõttu algul Saksamaale, hiljem aga Brasiiliasse.
Nikolai von Glehn suri 1923. aastal. Surm saabus pärast kukkumist hobuse seljast,
sest ka kõrges eas ei loobunud omapärase mõttemaailmaga kangekaelne vana mees
oma lemmikharrastusest ratsutamisest.
4
Glehni loss
19.sajandi lõpus kuulus Nõmme maa-ala tollal Jälgimäe mõisale, mille omanikuks oli
Nikolai von Glehn, (1841 1923). Taibates korrapärasest raudteeühendusest tulenevaid
tohutuid võimalusi seni metsa all seisnud maa tulusamaks kasutamiseks, asus Glehn
raudteepeatuse juurde suvituskohti rajama. 6.oktoobril 1873.a. anti Nõmme
raudteepeatuse juures välja esimene suvilakrunt. Sellel või naaberkrundil kerkis
annaabi.ee 
