2 Dan Põldroosi rollid teles: 1995-1997 osales ta seriaalis "V.E.R.I"; 2001-2003 seriaalis "Wremja"; Alates 2007.aasta veebruarist hakati näitama seriaali "Sipelga 14", mis on seriaali "Wremja" uustöötlus Midagi Dan Põldroosist: Dan Põldroosi silmade värv on kirju ja juuksed tumedad. Tema pikkus on 187 cm ja kaal 87 kilo. Ta on abielus. Tema lemmiklaulja on Hendrik Sal-Saller, lemmikharrastuseks on kalapüük ja lemmiktoiduks pilaff. Teatrietendustest on talle kõige sügavama mulje jätnud Mrozeki "Immigrandid", kus mängisid Mikk Mikiver, Ain Lutsepp ja Roman Baskin. Dan Põldroos arvab, et ta on rohkem kino-kui teatriinimene. Dan Põldroos usub, et tõeliselt edukad on raamatutarkust hinnata oskavad inimesed. Ta õppis lugema viie-kuueaastaselt. Tema esimene raamat oli venekeelne "Moidodõrj", milles oli juttu inimjalgade, käte ja näoga liikuva kraanikausi tegemistest
Pildi lisamiseks klõpsake ikooni Pildi lisamiseks klõpsake ikooni Jean Sibelius Elulugu Jean Sibelius sündis Soomes Hämeenlinnas 08.12.1865 linnaarsti Christian Sibeliuse teise lapsena. *Tema õpingud algasid Eva Savoniuse rootsi õppekeelega eelkoolis, kus tüdrukuid oli rohkem kui poisse. *Kaheksaaastasena pandi Jean soome õppekeelega ettevalmistuskooli. *Esimestel kooliaastatel oli poisi lemmikharrastuseks näitlemine. Veidi hiljem moodustasid poisid orkestri, kus mänguriistadeks olid savikuked ja suupillid. Löökpillidki ei puudunud; mõnel poisil oli kelli ja kuljuseid. Jean juhatas ettekannet klaveri juures ja tuli välja, et mingi muusika igal juhul nii musitseerides ka tekkis. Elulugu Looduses viibis palju Õieti alles seal sai tema fantaasia tuule tiibade alla. See tohutu tundehellus, mis Jeani loodusarmastuse põhjaks oli ja mis tema
Suurem osa Chopini loomingust on kirjutatud klaverile ning seetõttu nimetatakse teda ka klaverilaulikuks.Ta ei kirjutanud ei sümfooniat ega ooperit.Viimased 15 aastat oli Chopin raskelt haige.1849.a suri ta kopsutuberkoloosi tema soovil toodi tema süda tagasi kodumaale Poolasse. JEAN SIBELIUS J.Sibelius sündis Hämenlinnas 08.12.1865.a.Ta oli peres teine laps.Tema isa oli arst. J.Sibelius käis Hämenlinna koolis ja mängis ka kooli orkestris.Esimestel kooliaastatel oli poisi lemmikharrastuseks näitlemine.Kõige meelsamini viibis J.Sibelius metsas.Juba varakult sai talle selgeks,et ta erineb oma kaaslastest.Kaaslased käisid hästi riides ja said oma vanematelt taskuraha.Jeanilselliseid võimalusi ei olnud.Õppimine oli talle samuti raske ja ainult tänu andekusele sai ta hästi hakkama. Loomulikult oli ta tagasihoidlik;välimuselt pikk ja kõhn.14.a.hakkas ta õppima viiulit.See harrastus köitis teda niivõrd,et ta jäi 6.klassi kordama.1885.a.siirdus ta Helsingisse õppima
Hagmaniga. Lucina Hagman oli siis veel noor, vaevalt paarikümne aastane ning õige kena välimusega.Jean armus temasse pööraselt ja kinnitas, et abiellub Lucina-tädiga, kui kasvab suureks. Aastakümneid hiljem meenutab Lucina Hagman naljatades tema armuavaldust.Klassikaaslastest oli Jeanile kõige lähedasem Walter von Konow, Lahiste mõisaomaniku poeg Sääksmäelt. Neist said eluaegsed sõbrad.Esimestel kooliaastatel oli poisi lemmikharrastuseks näitlemine. Veidi hiljem moodustasid poisid orkestri, kus mänguriistadeks olid savikuked ja suupillid. Löökpillidki ei puudunud; mõnel poisil oli kelli ja kuljuseid. Jean juhatas ettekannet klaveri juures ja tuli välja, et mingi muusika igal juhul nii musitseerides ka tekkis.Looduses viibis poiss meelsamini kui kusagil mujal. Õieti alles seal sai tema fantaasia tuule tiibade alla. See tohutu tundehellus, mis Jeani loodusarmastuse
need andmed ja fotod siinkirjutaja kasutada on, ei oska neile küsimustele vastata, kuna nad tutvusid alles Rootsis. Seega, tõenäoliselt põhjus, miks temast varem Eestis kirjutatud ei ole, seostub suurel määral pärast sõda meil valitsenud poliitilise olukorraga, sest vend Joannil oli ilmselt piisavalt põhjust oma Soome sõjaväes teeninud vennast vaikida, pealegi puudusid meil ju pikka aega igasugused andmed eksiili siirdunud džässmuusikute kohta. Musitseerimine jäi E. Juštšuki lemmikharrastuseks siiski elu lõpuni. 303 Rahvusvahelise tunnustuse džässmuusikuna on selle põlvkonna eestlastest pälvinud veel Armas Maiste. Temast kui Eesti džässmuusikust saab rääkida küll ainult tinglikult; täpsem oleks öelda eesti soost džässmuusik, sest kodumaalt lahkudes oli ta liialt noor, nii et on raske oletada, kui palju tema valikutes oli meil valitsenud õhustiku mõju. See pole küll võimatu, sest nagu meenutab O
annaabi.ee 
