Leivanädala abimaterjal
Eestlaste peamine toit läbi aegade on olnud rukkileib. Leiva vastu tundsid meie
esivanemad sügavat austust, sest see sai lauale üksnes suure töö ja vaevaga. Leib oli
püha ja ta on meist vanem. Öeldakse küll, et inimene ei ela üksnes leivast, siiski ei saa
kuidagimoodi läbi ka ilma leivata.
Leivavili
Leivavili tuli õigel ajal lõigata, siis terad välja rabada või masindada ning kuivatada.
Leivavili ei tohtinud põllul hakata idanema ega kopitama minna. Heal leivaviljal pidi
olema puhas lõhn. Vilja hoiti viljaaidas kirstus kaane all, et närilised ligi ei pääseks.
Leivajahu
Head leivajahu saadi sellest rukkist, mille terad masindati välja viljapeksumasinaga,
sest rehetoas kuivatatud teradele jäi mõnikord kerge suitsulõhn juurde. Leivajahule
esitati küllalt kõrgeid nõudeid. See pidi olema kuiv ja sõre, ilma igasuguse
ebameeldiva lõhna ja maitseta. Hea jahu ei tohtinud pihku võttes klimpi jääda, see ei
annaabi.ee 
