Eesti Uusaeg
Märkimisväärsed harud olid klaasi ja paberi tööstused. Kreenholmi manufaktuur-
Omal ajal oli ülimoodne vabrik, mitte manufaktuur, mis tugines vee energiale Narva
jõelt. Kreenholmi manufaktuuril oli mingi hetk maailma kõige võimsam
hüdromasinate süsteem. Kasvas metalli tööstuse tähtsus ja masina ehitus, suurimaks
keskuseks oli Tallinn, kuhu rajati mitmeid metalli ja masina ettevõteid. Tallinnas oli
tsemendi tööstus. Toidu ainete tööstus: leivavabrikute tekkimine. Leiba hakati tootma
suurtes kogustes, leiva hind langes.
Tööstus 19. sajandi lõpupoolel: 1897 Rahvaloendus- Eestis tööstusega oli seotud
10% rahvastikust.
Käsitöö: 19. saj II poolel tekib käsitöölisi rohkem juurde. Kasvab üldine rahvaarv
ning on vaja rohkem tooteid rahval.
22) Tööliste olukord:
Vabriku seadus 1836- Seadus lähtus Vabriku omaniku huvidest. Kasutati palju naiste
ja laste tööjõudu