Koeru Keskkool Süsivesikud saia- ja leivatoodetes Uurimustöö Koostas: Eleri Sillamäe Juhendaja: Merit Metsmaa Koeru 2010 TABEL Toodete Valmistaja Süsivesiku Kalorsus Hind nimetus -sisaldus Kodusai Fazer Eesti 51,1 g 257 kcal 6.30 AS
(polüsahhariidid), millest 40% lahustuvad vees ja moodustavad limaained. Küpsetamisel vabaneb taignast osa tärklisega seotud veest, millest omakorda kõik ei eraldu, vaid jääb leiva sisusse vabal kujul. Seepärast ongi rukkileiva sisu kleepuv, tal puudub elastne struktuur ning leiva sisu on "raske". Hallitus ja keemiline lagunemine on põhilised tegurid, mis rikuvad leivatoodete kvaliteedi. Täidetud leivatoodetes võib teinekord olla probleemiks ka käärimine. Kuna leivatoodete veesisaldus on väike, pole tavaliselt probleemi mikroobide kasvuga, kui hallitus välja arvata. Hallitus on aeroobne mikroob, mida saab väga tõhusalt vaos hoida pakkides toote süsihappegaasi sisaldava kaitsegaasiga ja hoides hapnikusisalduse pakendis alla 1%. Toote säilivusaeg pikeneb niimoodi mitme päeva võrra. -1-
kasvu teisel aastal ja õievars moodustub alles kolmandal aastal. Köömne seemned on aromaatse lõhnaga ning terava vürtsise maitsega, sisaldavad 3-7% eeterlikku õli. Põhja-Euroopas kasvava köömne seemned on eriti aromaatsed, õlirikkad ja õli kõrge kvaliteediga. Läbi aegade on köömne taime osi ja seemneid kasutatud toitude maitsestamiseks, ravi otstarbel ning farmaatsiatööstuses eeterlike õlide tootmisel. Köömne seemneid kasutatakse leivatoodetes, juustu ja kohupiima valmistamisel, salatites, suppides, lihatoodete maitsestamisel (eriti metslooma liha puhul), ahjukartulite valmistamisel, kapsa hapendamisel. Kasutatakse ka noori lehti ja juuri suppide, salatite maitsestamiseks. Köömneid kasutatakse kondiitritoodete valmistamisel, likööri- ja viinatööstuses. Samuti leiavad köömned kasutamist parfümeeriatoodete valmistamisel. Köömen ravimina kasutades soodustab seedimist ja leevendab soolegaaside teket. Köömne teel on
toidu omastamisel. Valgud 9 Vaimse töö tegijal peavad valgud katma 1415% toiduenergiast, raske kehalise töö tegijal aga 10 12 % toiduenergiast. Vähese kehalise koormuse korral on soovitav valgukogus meestel 7098 g ja naistel 5075 g. Suure füüsilise koormuse korral tõuseb valguvajadus 96 115 g ööpäevas. Valguallikad ja toiduvalik Valgusisaldus erinevates toiduainetes ulatub 0 50%. kõige vähem puu ja köögiviljades (alla6%) leivatoodetes 59% sealihas 1524%, rasvases kohupiimas 14%, juustus 2131% sojaoas 35%, hernes 6,6%,põldoas 6%, aedoas 4% Olulised valguallikad on piim ja piimasaadused (piimas keskmiselt3,4%), kala (1620%), liha (1521%), muna Lipiidid 1 Lipiidideks on rasvhapped, triglütseriidid, fosfolipiidid, glükolipiidid, steroolid. Neutraalrasvad ehk rasvad moodustavad vaid ühe osa lipiididest. Neid nimetatakse triglütseriidideks, mis koosnevad kolmest
sisaldus mitte üle 1,5 %. Värvuselt hallikasvalge või hallikaskreemikas ja kliiosakestest tingitud tähnidega. Kasutatakse rukkikroovleibade ja juuretise valmistamiseks. Rukkipüüli valmistatakse viljatera tuumast. Kõik kestakihid on eemaldatud, mistõttu on oluliselt vähenenud ka vitamiinide, mineraalainete ja kiudainesisaldus. Jahu on peeneteraline, valge värvusega, hallika või kreemika varjundiga. Kasutatakse peenleibade valmistamiseks. Lisaks jahule kasutatakse rukkiteri erinevates leivatoodetes tervelt, vähem või rohkem purustatult ja helvestena. Tatrajahu Väga toitev, süsivesikuterikas, sisaldab kõike kaheksat hädavajalikku aminohapet ning peaaegu kõiki B-grupi vitamiine. On suurepärane taimse valgu allikas; tugevdab kapillaare, puhastab maksa, on kasulik soolestikule. Tuntud oma kolesterooli alandava toimega, aitab vabaneda kergest depressioonist. Jahust valmistatakse teatavaid makaroniliike, küpsetatakse keekse, vahvleid, torte, sellest võib ka mudilastele putru keeta.
jooksul. Vahepalad e ooted annavad päevasest energiavajadusest 5 – 30% ning peaksid olema vitamiini- ning mineraalaineterikkad ja täiendama põhisöögikordi. Sobivad marja-piimajoogid, jogurt, puuvili, köögivili, kaloritevaesemad küpsetised jms 3. Valgu kvaliteet Valgusisaldus erinevates toiduainetes ulatub 0-st kuni 50%-ni (joonis 5.1). Kõige vähem on valku marjade ja puuviljade koostises, alla 1%. Veidi rohkem sisaldavad valku aedviljad - 2-6%. Leivatoodetes on valku 5-9% teraviljas - 7-13%. Muna keskmine valgusisaldus on 13%, kusjuures valku on protsentuaalselt rohkem munakollases kui munavalges (vastavalt 16% ja 11%). Valgurikkaimad toiduained on liha-, kala- ja piimatooted. Sealiha valgusisaldus kõigub 15%-st (selg, kintsuosa) kuni 21%-ni (filee, kotleti-liha). Kalades on valku 17%-st (tursk) kuni 24%-ni (tuunikala, suitsuheeringas, makrell), kohupiimas - 14% (rasvane kohupiim) kuni 18% (rasvata
annaabi.ee 
