Inglise keelest on eesti keelde tulnud palju laensõnu, seega on oluline ka see, et leiba tähistava sõnaga on seotud eestlastele kaks tuntud sõna – lord ja leedi. Sõna lord on anglosaksi keeles üles tähendatud kujul hlāford ning seda võib täheldada kui liitsõna, mille esimene tüvi tähendab leiba ja teine osa weard – valvurit. Inglise Leedi kohta nendib autor, et vanainglise keeles oli hlæfdige, mille esimene osa on jälle seesama leib, teine osa dige aga tähendab leivategijat ja on tuletatud sõnast dāg ehk taigen. (Uibo 2011: 19) Esmakordselt on sõna sai üles täheldatud kirjalikult 1637. aastal ilmunud Heinrich Stahli eesti keele käsiraamatus. Autori arvates sõna sai on kujunenud sõna saialeib lühenemisel ning see sõna on ka huvitav selle poolest, et vene keel on selle meilt laenanud, ning sealt laenati see edasi ukraina ja valgevene keelde. (Uibo 2011: 20) 7 3. Pahupidi kadakasaksad. Rahvaetümoloogiaid eesti keelest 20
kogusid annetusi Tamera kogukonna hüvanguks ühise rahu teemalise teatrituuriga, mis saatis Tamera täiskasvanute palverännakut Portugalis. Üldiselt kogukondades lasteaialapsed eraldi kogukonna majanduslikku aspekti ei õpi: küll aga saavad nad igapäevaselt näha, kust tuleb nende toit, kuidas täiskasvanud teevad koostööd. Majanduslikke seoseid saavad näha ka Sieben Lindeni eelkooliealised lapsed, külastades kogukonna ökopoodi, erinevate ametite esindajaid (nt leivategijat, mesinikku, aednikku ning käsitöölisi) ning näha otseselt, kuidas jõuab toit nende lauale, milline on tegemise ja selle tulemuse seos. Damanhuris näevad lapsed kogukonnas kasutatavat raha, credito’t, mille eest otsetakse 27 jäätist jms. ning millega paljud asjad on kogukonna poodides soodsamad. Samuti inimesed jagavad tihti autosid: kel on auto, pakub alati küüti ka teistele, ühiselt ostetakse oma tuumikkogukonnale süüa jne.
annaabi.ee 
