mitmesuguse konstruktsiooniga mikroskoope, millega uuris ainurakseid ja nägi arvatavasti esimesena baktereid. Kordamisküsimused 1. Mis on tsütoloogia uurimisobjektid? Tsütoloogia uurimisobjektid on rakud (Tsütoloogia on teadus, mis uurib rakkude ehitust ja talitlust). 2. Miks pani valgusmikroskoobi leiutamine aluse tsütoloogia tekkele? Paljud rakud on mikroskoopiliste mõõtmetega ja palja silmaga pole neid võimalik uurida. Seega polnud tsütoloogia teke ilma valgusmikroskoobi leiutamiseta lihtsalt võimalik. 3. Miks uuriti esimeste mikroskoopidega taimerakke, aga mitte loomarakke? Esimeste mikroskoopide suurendusvõime oli väike ja taimerakul oli rakukest, mida oli võimalik kergemini näha, kui loomaraku membraani. 4. Millised rakustruktuurid avastati kõige enne? Miks? Kõige enne avastati rakukest (seda oli kerge näha), hiljem 1831. aastal ka rakutuum. 5. Nimetage loomorganismide põhilised koetüübid ja tooge näiteid.
osa inimeste elust (kuigi me tihti ei saa sellest aru), kohaneb märkamatult inimeste soovide ja vajaduste järgi ning seeläbi kajastab kunst ka ilu aeg-ajalt erinevalt. Alates sellest hetkest, mil kunst tekkis, on maailmas järjepidevalt toimunud erinevaid muutusi. Edasi on arenenud nii inimesed kui ka tehnoloogia. See on aga loonud kunstile rohkem eneseväljendusvõimalusi. Näiteks võib tuua kas või graffiti-kunsti, mis ei oleks saanud tekkida ilma aerosoolvärvide leiutamiseta. Tänapäeval ei piirdu kunsti tegemine tihti ainult värvidega paberi või lõuendi peale maalimises vaid üritatakse teha kunst võimalikult mitmekülgseks ning tajutavaks mitmete meeleelunditega samaaegselt. Näiteks võib kunstiteose puhul olla ühendatud nii pilt kui ka helid. Arenenud on ka inimeste mõistus. Kunsti mõistmine on tihedalt seotud abstraktse mõtlemisega ehk siis ettekujutlusvõimega. Tänu sellele loovad kunstnikud tihti selliseid teoseid, millest paljud