Keelte võnkumine kandub üle kõlalauale, mis teeb pillihääle tugevamaks. Klaveri kõlalaud on keelte alla paidutatud suur puust plaat. Süntesaator seevastu on, aga klahvpill, millel heli tekitamiseks pannakse võnkuma elekter. Kuuldavaks muutuvad need võnked helivõimendi ja valjuhääldite abil. Süntesaatoril võib jäljendada peaaegu kõigi orkestripillide hääli. Esimene elektrooniline pill oli 1876.a. Ehitatud muusikaline telegraaf mille leiutas üks telefoniaparaadi leiutajatest.1906.a. Aga ehitas T.Cahill telharmooniumi. 1957.a. Tegeles vene teadlane J.Murzin süntesaatoriga ans mida tehti ainult 1 eksemplar. Pärast 2. Maailmasõda tehti palju süntesaatoreid. Kuid selle lõpetas Robert Moog 1964.a. Demonstreerides audioinseneride ühingu koosolekul esimest tõelist süntesaatorit. Alguses peeti moogi süntesaatorit eriliseks nähtuseks, kuid aastal 1968 tekitas see täieliku sensatsiooni.
ehmumisest. Leonardo insenerina: leiutised ja kavandid On säilinud umbes 6000 lehekülge märkmeid, kus on lugematul hulgal mehaanika ja loodusteaduse alaseid visandeid. Tehnilisi jooniseid on palju rohkem kui kunstilisi töid, seega inseneritöö huvitas teda väga. Varem arvati, et tehniliste leiutiste poolest kuulus Leonardo oli erand, unikaalne geenius, kuid tegelikult oli ta vaid üks paljudest renessansiaja kunstnik- leiutajatest. Tema esimesed leiutised on fantaasiarohked sõjamasinad, mille tegemiseks sai ta inspiratsiooni antiikaegsetest kirjeldustest. Leonardo kavandas mitmeraualisi tulirelvi, tanki, teisaldatavaid sildu ja tohutuid sõjamasinaid, näiteks ratastel liikuva suure ammu, mille kasutamiseks oli vaja vaid ühte meest. Tema joonised on nii täpsed, et tänapäeval võiks nende põhjal hõlpsasti valmis ehitada mitmeid seadmeid. Erilise piltlikkuse tõttu on Leonardo tehnilised joonised kunstiliselt ilusad
"Trautonium", "Electro-Theremin", "Fingerboard-Theremin", "Persephone" jne. Lintkontrollerit on lisakontrollerina kasutatud "Yamaha CS-80", "Korg Prophecy", "Kurzweil Music Systems" süntesaatorite, Moogi süntesaatorite jne puhul. Lintkontrollerit võib kasutada põhilise MIDI kontrollerina klaviatuuri asemel. Süntesaatorite arengulugu Areng enne ja vahetult pärast II maailmasõda 1876 leiutas Elisha Gray, üks telefoniaparaadi leiutajatest, esimese elektrilise muusikasüntesaatori "Muusikaline telegraaf". "Muusikaline telegraaf" oli tema telefonitehnoloogia üks juhuslikke kõrvaltooteid.Gray avastas juhuslikult, et on võimalik kontrollida heli, mis lähtus võnkuvast elekromagnetilisest vooluringist ning avastas sellega esimese üksiku tooni ostsillaatori. "Muusikalises telegraafis" kasutati ostsillaatoritena terasvardaid. Elektromagnetiliste võnkumiste edastamiseks kasutati telefoniliine
mäekünkad ja kaunilt kujundatud metsasalud. Küll aga ei ole nimetatud iseloomujooned omased ainult inglise pargile vaid ka selle juurtele, Mesopotaamia jahiparkidele, normannide Inglismaa hirveparkidele, antiikse Rooma aedadele ja renessansiaegsele Itaaliale.25 Veel inspireerisid 18. sajandi aiarajajaid Claude Lorraini ja Nicolas Poussini maalid: puudesalud, klassikaliste varemetega arkaadialikud vaared ja mäekünkad. 26 Inglise pargi „leiutajatest“ rääkides ei maini me esimesena aednikke või arhitekte vaid hoopis kirjanikke ja filosoofe. 18. sajandi korrapärast aiakunsti stiili pilkasid Joseph Addison Spectator’is ilunud esseedes ja Alexander Pope Guardian’is. Addison kirjutas essees „Kujutluse rõõm“, et eelistab matemaatiliseks kujundiks lõigatud puule laialivalguvuses harude ja okste lopsakuses olevat puud ja väikestele labürintidele õieehetes viljapuuaeda. 27 Alexander Pope nõudis 1713
Kui istud autosse külma talveilmaga,on auto peaaegu sama külm kui väljaski. Kui aga auto mootor on veidi aega töötanud, soojeneb auto nii väljast kui ka seest. Aknal, auto katusel ja esiosal olev jää sulab ning soojemaks muutub ka salong. Et öelda, kui palju kütuse põlemisel eraldunud soojusenergiast kulus mootori töötamisele, räägitakse mootori kasulikkusest. Mootor ei saa olla 100% kasulik. Pilte aurumasinast ja selle leiutajatest: James Watt (1736-1819) James Watti aurumasin 1778 Denis Papin Denis Papini aurumasin 1690 Thomas Saveryi aurumasin ehk ,,Kaevurite sõber" 1699 Thomas Newcomeni aurumasin 1763 Georg Stephensoni auruvedur ,,Rocket"1829 Georg Stephenson Ausammas Georg Sephensonile Robert Fulton Ausammas Rovert Fultonile Robert Fultoni aurik ,,Clermont" 1787
kõrval, soovitatavalt rasvaga määritud paberiga kaetult. Vähehaaval nihutati praad tulele ikka lähemale, kuni koos prae valmimisega saavutati ka tore pruun ja maitsev koorik. Praest tilkuv vedelik ja rasv koguti prae alla pandud pannile, Inglismaal tilkus see pannil küpseva Yorkshire'i pudingi peale. Uus katse oma (vale)teooriat tõestada aga õnnestus. Digby väite tõstis 1840. aastal uuesti päevakorrale saksa keemik Justus von Liebig, kellele muide kuulub au olla üks puljongipulbri leiutajatest. Väitele leidus nii palju toetajaid, et see on käibel tänaseni, liikudes ühest kulinaariaõpikust ja kokaraamatust teise. Ja kuigi 1930. aastatel tehti ja ka avaldati USA-s mitmeid praktilisi uurimusi Liebigi väite ümberlükkamiseks, jäid need kõik laialtlevinud versiooni varju. Müüdi ekslikkuse lihtne tõestus. Lihakudedes asetleidvad protsessid ei põhine kellegi isiklikul arvamusel või müstikal, vaid lihtsatel loodusseadustel. Liha kuumenemisel tõmbuvad
pealt meelde 15 uut võõrkeelset sõna, mida neile une ajal ette öeldi 10. Teoori autorite arvates on aju magamise ajal uue info suhtes vastuvõtlikum, kuna see omandatakse alateadvuse tasemel. Seega on võimalik õppida uusi keeli ilma eriliste pingutusteta, kulutamata selleks väärtuslikku päevaaega. Antud metoodika oleks võinud muuta kardinaalselt õppeprotsessi või seda vähemalt kergendada. Samas on kõik eeltoodud väited kergesti ümberlükatavad. Rääkides leiutajatest, võib väita, et nii Bohr kui Mendelejev olid töötanud pikki aastaid vastavalt aatomiehituse ja perioodilisustabeli kallal ning jõudsid unes vaid oma teadmiste konkretiseerimiseni. Seega polnud nende avastus pärit unest. Järelikult jääb unele nii Bohri kui Mendelejevi biograafias vaid passiivne roll. Mis puutub imikutesse, siis neil on tõepoolest olemas võime omandada magades uusi teadmisi või oskusi ja mis veelgi tähtsam selleks pole vaja ärkveloleku ajal nähtusega kokkupuudet
Sissejuhatus Selles uurimustöös räägin ma Ameerika 19.- 20. sajandi tähtsamatest leiutistest ja leiutajatest. Töö eemärgiks on näidata, kuidas on leiutised muutnud inimkonna elu ja kvaliteeti. Valisin selle teema, sest iga päev kasutan nii mina, mu pere kui ka sõbrad kunagiste leiutiste uuenenud versioone, mõtlemata, et ükskord olid need suured leiutised. Leiutised on läbiaegade muutnud inimese eluviisi ja tööharjumusi ning arvatavasti teevad seda ka edaspidi. Tänu leiutistele saab nimene lihtsa vaevaga reisida erinevatesse
aastal purunes Tacoma sild Ameerikas just nimelt tuule tekitatud resonantsvõnkumise tõttu. Ka arvuti on leiutis, mille võimalikkust taipasid ning mille kirjeldusteni jõudsid esmalt just matemaatikud. Nagu juba mainisime, mõistavad arvutid ainult mate- maatikal põhinevat algoritmilist keelt ning kui tahame, et arvuti midagi meie eest ära teeks, peab talle seda ütlema täpselt ja konkreetselt – matemaatiliselt. Võib- olla tasub ka märkimist, et üks internetiprotokollide leiutajatest – Ameerika arvuti- teadlane Vint Cerf – sai oma bakalaureusekraadi samuti matemaatikast. 27 Matemaatika ennustab miks õppida matemaatikat? Katseliselt võime küll järele uurida, mis kunagi juhtus või mis juhtub hetkel, aga me
annaabi.ee 
