vastu plüüšist istet restoranis.“ Ta mõistis, et peab välja mõtlema viisi, kuidas filtreerida õhk ja püüda kinni mustus. Ta patenteeris oma imemisega puhastaja aastal 1901, kuid kuna see oli nii suur veeti seda mööda Inglismaad hobusekaarikuga. See tolmuimeja oli valmistatud sisepõlemismootoriga mis kasutas bensiini ja ei sisaldanud harjaseid. Tema leiutis võeti hästi vastu Briti kuningakoja poolt, ning avas ukse teiste leiutajatele, et proovida ja parandada tolmuimejat. James Murray Spangler, majahoidja Ohiost, oli allergiline tolmu vastu kuid majanduslikel põhjustel ei saanud lahkuda töökohast. Ta otsustas võtta ohjad enda kätte ja proovis täiustada viisi kuidas ta pühib vaipa. Ta kasutas seebikarpi, elektrimootorit, luua käepidet ja
võimalikuks tänu põllumajanuspöördele. Tööstusliku pöörde käigus muutus majansuselu tugevalt. Tekkisid tehased manufaktuuride asemele jaalgas urbani- seerumine. Riik küll siiski kontrollis majanduspoliitikat aga töölistel olid tohutult suuremad võimalused arvestades varemat aega. Absolutism ja valgustatud absolutism on faktidele tuginedes silmnähtavalt erinevad kuid ka piisavalt sarnased. Ajastud , mis panid aluse tänapäevale ning väga paljuski oli see aeg soodne leiutajatele ja teadlastele kuna enamus, mis meil on hetkel oli veel avastamata. Ajastud, mis paneksid ka kõige võhiklikuma ajaloost huvitatu õhinaga lugema ning need kaks ajastut on just need, tänu millele on meil selline teadvus ajaloost tänapäeval, nagu meil seda on.
6 KOKKUVÕTE Intellektuaalomand on laialdane valdkond, kus õigussuhted on keerulised tulenedes just sellest, et subjektiks on immateriaalsed väärtused, millel puuduvad kindlad füüsikalised parameetrid. Ometigi muutub see valdkond üha tähtsamaks, kuna eesmärgiks on tagada intellektuaalomandil põhinevate tootmisharude ja rahvusvahelise kaubanduse areng ning luua autoritele, leiutajatele, teadlastele, loojatele soodsad tingimused loominguks ja oma loomingu kasutamiseks ja õiguste kaitseks. Seoses kiire majanduse ja tööstuse arenguga ning arvutiseerumisega on üha raskem toimivat õiguskaitset tagada, seda enam on vajalik konkreetse ja toimiva õigusnormistiku olemasolu. On tunda, et Eestis on autorikaitsega suuri probleeme. Meil on olemas küll autoriõiguse seadus, kaubamärgiseadus, patendiseadus ja muud
ühendamisest elektrimootoriga. Kõik niisugused projektid taanduvad järgmisele. Elektrimootor ja dünamomasin tuleb ühendada ülekanderihmaga ning voolujuhtmed viia dünamolt elektrimootorile. Kui dünamole anda algimpulss, paneb selle tekitatud vool käima elektrimootori, mootor omakorda käitab dünamo, sest nad on ühendatud ülekanderihmaga. Seega arvavad leiutajad, et masinad panevad vastastikku teineteist käima ja see liikumine ei lakka seni, kuni masinad ära kuluvad. Idee tundus leiutajatele erakordselt ahvatlevana; kuid need, kes on seda praktiliselt püüdnud teostada, pidid oma suureks imestuseks nentima, et kirjeldatud tingimustel ei tööta kumbki masin. Midagi muud sellest projektist oodata polnudki. Isegi siis, kui mõlema masina kasutegur oleks 100%, saaks neid sundida liikuma näidatud viisil ainult hõõrde täielikul puudumisel. Mainitud masinate ühendus, nn. agregaat, kujutab endast tegelikult ühtainust masinat, mis peab end ise käima panema
Samas on juba antiigist teada esimesed katsed oma intellektuaalseid õigusi kaitsta (Sybarise kokad, Martialis). Keskaegne standardiseeritud gildikord oli aluseks kaubamärkide ja päritolutähiste kaitsele. Renessansiajal tekivad tehnilis-majanduslikud eeldused intellektuaalomandi kaitseks: Gutenberg leiutab trükikunsti, kopeerimine muutub odavaks, selle kuritarvituste vastu hakatakse välja andma trükiprivileege kirjastajatele (autoriõiguse algus), XV-XVI sajandi Itaaliast on teada leiutajatele antud monopoolsed õigused ehk patendid (patendiõiguse algus). Uusajal tekivad esimesed seadused (1628 Statute of Monopolies, 1709 Statute of Anne Inglismaal). Kui varauusaegne intellektuaalomand kaitseb eeskätt kirjastaja (copyright) või vabrikandi investeeringut, siis Prantsuse revolutsioonist alates saab kontinentaaleuroopa traditsioonis õiguskaitse objektiks inimese loominguline panus – autorlus. Autoriõigus on inimõigus: droit moral.
Aktivisti ja advokaadi Andrew Kimbrelli hinnangul oli aga tegu kõige suurema juriidilise valearvestusega kohtu ajaloos, kus hinnati valesti Chakrabarty asjast tuleneva edasist patenteerimist. 54 Seega on Ühendriikide kõrgeima kohtu lahendist tuletatav põhimõte, et juhul kui aine või elusorganism on inimtegevuse tulemusel tekkinud, siis tulemile patent ka tagatakse. Kokkuvõtvalt jaguneb sünteesitud ainete patenteeritavaks muutmine kahte külge, esiteks annab see leiutajatele motiivi tulla välja sünteesitud ainega, teiseks aga kannustab see konkurente ja mitteärilisi ettevõtmisi, kelle eesmärgiks oleks tõendada sünteesitud aine esinemist looduses, et niiviisi panna leiutajaid enda taotlusi üle vaatama.55 54 Ühendriikide Riigikohtus asjas Diamond v. Chakrabarty, 447 U.S 303 (1980). 55 M. Schellekens (viide 3), lk 53. 18 2
Kas tõepoolest pakkida töövahendid kokku, kasutada aega töötajatele puhkuse andmiseks või leida tooteid, mille tarbimise hooajalisus on vastupidine. Näiteks, talvel laenutataks suuski ja uiske, suvel rullsuuski ja –uiske. Kui tegemist on uudse toote või tootmistehnoloogiaga, siis tasub uurida patenteerimise võimalusi. Vt Patendiameti kodulehekülge www.epa.ee. Patendiameti tegevus ei ole suunatud vaid leiutajatele. Nad korraldavad ettevõtjate jaoks ka väga olulist kaubamärkide kasutamise kaitset, mida alustavad ettevõtjad kipuvad kahjuks tihti alahindama. Litsents annab õiguse kasutada kellegi patenti. Seaduse mitteteadmine ei vabasta vastutusest – seega tasub mõelda, et ega ettevõtja oma tegevusega kellegi huve ei kahjusta. Näiteks, kodus võib oma lapse sünnipäevatordile joonistada kasvõi kõik Disney-printsessid. Taolise toote müük nõuab aga litsentsi
annaabi.ee 
