Kunda kultuur
Samuti pakkusid
jõed, järved metsadest paremaid liikumis võimalusi. Mõningaid leide on ka Lääne-Eesti saartelt
(Kõnnu asula, Kõpu asula), kus lisaks kalapüügile ja metskoolade küttimisele tegeleti ka hülge
püügiga. Eestis on leitud teisigi Kunda kultuuri asulaid (näiteks Pulli, Siimusaare, Reiu, Narva
Joaoru asulad). Asula kohtadelt leitud luude põhjal on väidetud, et põhilisteks saakloomadeks
olid põdrad ja koprad [2.]
Leiukohtadelt elamute jäänuseid leitud ei ole, millest järeldatakse, et sel ajal elati püstkodades.
Püstkojad olid tõenäoliselt ritvadest püstitatud koonusja kujuga, mis olid kaetud okste, nahkade
ning talvel ka mätastega. Püstkoja keskel asus tõenäoliselt kividega piiratud tulease, mille kohal
valmistati toitu ning mis andis külmal ja pimedal ajal ka soojust ja valgust. [2.] Oletatavasti elati
asulates hooajaliselt, vastavalterinevate looma- ja taimeliikide püügi- ja korjeargade
annaabi.ee 
