Eleegia on itk ehk nutulaul, ka ülekantud tähenduses kurb lugu, jutt. Eleegia on üks antiiklüürika kolmest põhivormist. Eleegia eripäraks on värsiehitus, heksameetri korrapärane vaheldumine pentameetriga, mille tulemusena kujuneb kahest värsist salm: eleegiline distihhon (eleegiline kaksikvärss). Eleegiat viljelesid näiteks Tyrtaios, Archilochos ja Solon. Eleegia on tänapäeval lüürikazanr, mis tähendab nukrat ja leinameeleolulist luuletust. Eesti kirjanduses on parimad eleegiad Anna Haava "Ööbiku surm", Karl Eduard Söödi "Metsateel" ja Gustav Suitsu "Ühele lapsele". Maailmakirjandusest üks kuulsamaid Rainer Maria Rilke "Duino eleegia". Eleegia sõna laiemas tähenduses on kasutusel ka muusikateoste (eesti näited: Eduard Tubin "Eleegia", Vennaskond "Eleegia") ja kujutava kunsti teoste (Oskar Kallis "Eleegia" (1915, pastell, Tartu Kunstimuuseum)) kohta.
Kust on tulnud sna "lrika" ? Lrika (kreeka snast lyrikos 'lra saatel lauldav') on poeedi elamuste subjektiivne, vahetu kujutus lrilise enesevljenduse, prdumise vi kirjelduse vormis, enamasti seotud knes. Lrika kujutamisobjekt on luuletaja isiksus: tema sisemaailm, elamused, mtted. 18. Millal oli vanakreeka lrika itseaeg? V sajand 19. Mis oli eleegia Vana-Kreekas ja mida meldakse selle all tnapeval? Vanasti kskik mis teemal loodud luule. Eleegia on tnapeval lrikaanr, mis thendab nukrat ja leinameeleolulist luuletust. 20. Millistel teemadel Vana-Kreekas luulet kirjutati ? Vistlused, saatuse keerdkigud, vaprus. 21. Mille poolest on tuntud Solon? Ateena poeet, tema luuletused kajastasid riigimehe ja reformatsiooni eleegiaid. 22. Mis on jambograafia? Pahesid pilkav luuletus. 23. Kuidas jaguneb vanakreeka lrika ? a) monoodiline ehk soololaulud ja b) koorilrika 24. Monoodiline lrika vastab kige rohkem praegusele lrika mistele, selle keskuseks oli Lesbose saar, kus elas naisluuletaja Sappho, kes
19. saj-l hakati hümnideks nim-ma pidulikke laule rahvuslikku ja riiklikku ühtsuse poolt. (3) eleegia - itk ehk nutulaul, ka ülekantud tähenduses - kurb lugu, jutt; on üks antiiklüürika kolmest põhivormist, eripäraks on värsiehitus, heksameetri korrapärane vaheldumine pentameetriga, mille tulemusena kujuneb kahest värsist salm: eleegiline distihhon (eleegiline kaksikvärss). Eleegia on tänapäeval lüürikazanr, mis tähendab nukrat ja leinameeleolulist luuletust. (4) epigramm - algselt värsivormis pealkirja hauakivil või mälestussambal, hiljem hakati epigrammiks pidama iga eleegilise distihhoni vormis koostatud lühikest lüürilist luuletust. (5) paljud vormitunnuste alustel kujunenud zanrid: sonett, haiku jne (6) eepos - algselt ulatuslikku luulevormilist jutustavat teost, aga tänapäeval ulatuslikku lugu (jututsüklit) sidumata kõnes. Nimetus pärineb kreekakeelsest sõnast, mis tähistas heksameetris kirjutatud luuleteost.
Dramaatika- näitekirjandus, üks kolmest ilukirjanduse põhiliigist lüürika ja eepika kõrval. Dramaatika põhizanrid on tragöödia, komöödia ja draama. Reeglina jaotub draama vaatusteks, piltideks ja stseenideks ehk etteasteteks. Ekspressionism- Kunstivool, mis sündis XX sajandi algul Saksamaal. Ideede ja elamuste kujundirikas väljendamine. NT, Marie Under Eleegia- lüürikazanr, mis tähendab nukrat ja leinameeleolulist luuletust. 1 Eepika - üks kirjanduse põhiliik. Eepilises ehk jutustavas teoses kujutatakse tõepäraseid või sellena esitatavaid sündmusi, tegelasi ja olukordi. Esikohal on jutustamine, mis on seotud arutluste, kirjelduste ja dialoogidega. Käsitlusviis on tavaliselt rahulik ja üksikasjalik, jutustatakse juba toimunust. Autori suhtumine avaldub enamasti kaudselt, vahel sekkub ta ise sündmustikku või on tegelaseks. Eepika suurvormid on
mingeid sündmusi, nähtusi või isikuid. 19. saj-l hakati hümnideks nim-ma pidulikke laule rahvuslikku ja riiklikku ühtsuse poolt. (3) eleegia - itk ehk nutulaul, ka ülekantud tähenduses - kurb lugu, jutt; on üks antiiklüürika kolmest põhivormist, eripäraks on värsiehitus, heksameetri korrapärane vaheldumine pentameetriga, mille tulemusena kujuneb kahest värsist salm: eleegiline distihhon (eleegiline kaksikvärss). Eleegia on tänapäeval lüürikazanr, mis tähendab nukrat ja leinameeleolulist luuletust. (4) epigramm - algselt värsivormis pealkirja hauakivil või mälestussambal, hiljem hakati epigrammiks pidama iga eleegilise distihhoni vormis koostatud lühikest lüürilist luuletust. (5) paljud vormitunnuste alustel kujunenud zanrid: sonett, haiku jne (6) eepos - algselt ulatuslikku luulevormilist jutustavat teost, aga tänapäeval ulatuslikku lugu (jututsüklit) sidumata kõnes. Nimetus pärineb kreekakeelsest sõnast, mis tähistas heksameetris kirjutatud luuleteost.
nähtusi või isikuid. 19. saj-l hakati hümnideks nimetama pidulikke laule rahvuslikku ja riiklikku ühtsuse poolt Eleegia - itk ehk nutulaul, ka ülekantud tähenduses - kurb lugu, jutt; on üks antiiklüürika kolmest põhivormist, eripäraks on värsiehitus, heksameetri korrapärane vaheldumine pentameetriga, mille tulemusena kujuneb kahest värsist salm: eleegiline distihhon (eleegiline kaksikvärss), eleegia on tänapäeval lüürikazanr, mis tähendab nukrat ja leinameeleolulist luuletust Epigramm - algselt värsivormis pealkirja hauakivil või mälestussambal, hiljem hakati epigrammiks pidama iga eleegilise distihhoni vormis koostatud lühikest lüürilist luuletust Paljud vormitunnuste alustel kujunenud zanrid: sonett, haiku jne Eepos - algselt ulatuslikku luulevormilist jutustavat teost, aga tänapäeval ulatuslikku lugu (jututsüklit) sidumata kõnes, nimetus pärineb kreekakeelsest sõnast, mis tähistas
annaabi.ee 
