Eesti saunakuktuur
Esialgu piirdus
pesemine suplustega jões, järves või meres. Pesemistele varjulisemates kohtades
lisandus oskus kasutada soojendatud vett. Vee soojendamiseks visati veenõusse lõkkes
kuumaks köetud kive. Selle tagajärjel tekkiv järsk vee aurustumine võis omada ka
rituaalse tähenduse. Hiljem ehitas inimene pesemiskohale tuulevarjuks seinad ümber
ja hakkas vett kallama kuumadele kividele(viskama leili). Nii võis tekkida sauna ja
kerise eellane ja võisid saada alguse leiliprotseduurid.
Ei ole võimalik vastata küsimusele, et kus tekkis saun. Ei ole võimalik nimetada ka
sauna kodumaad, sest saun arenes tõenäoliselt paljudes piirkondades iseseisvalt. On
arvamusi, et koos kulutuurriikide tekkega idamaades arenes neis kiiresti ka
saunakultuur. On ju sauna kui hügieeniasutuse kujunemine ise inimühiskonna kultuuri
teatava arenguastme tunnus. Erinevatel maadel ehitatud saunad erinevad juba
arhitektuuriliselt. Ka vee- ja soojusprotseduure viiakse läbi erinevalt.
annaabi.ee 
