Alutaguse kriivad - levik, morfoloogia ja tekke teooriad
tinglikult järvest põhja, Ristikivi sohu, ja teine, Pootsiku luitestik, lõuna poole, põhiliselt
Pikassilla sohu. Võhma luitestikus on Sälliku külast lõunas Võhma järve ümbruses on
koondunumalt kriivasid.
Mandriluidete kõrgus kõigub 3–18 meetri vahel. 18 meetri kõrguseid luiteid on kaks: Kollane
ehk Kõrgemägi Võhmajärve soost idas ja veel nimetu kriiva, mis asub Imatu järvest ühe
kilomeetri kaugusel lõuna-edelas. Üle kümne meetri kõrguseid luiteid on terves kriivade
leidumispiirkonnas, mistõtt ei saa järeldada, et kriivad oleksid mingis piirkonnas kõrgemad.
Valdavalt jääb kriivade suhteline kõrgus alla seitsme meetri.
Kriivade pikkus algab enamasti paarisajast meetrist ja ulatub kuni mõne kilomeetrini. Pikim
kriiva pikkusega 3,3 km asub Permisküla juures (külast vahetult loodes). Kriivad on pigem
kitsad, laiusega paar-kolmkümmend meetrit, üksikutel juhtudel üle saja meetri laiad.