Tööerakondlased olid võimul ka aastatel 1929-1931. Leiboristlik partei kuulutas oma eesmärgiks sotsialismi rahumeelse saavutamise. 1929.a. oli võimul James Ramsay MacDonaldi leiboristlik valitsus, mis ei suutnud vältida tööliste elatustaseme langust kriisiaastatel ning kaotas oma valijate toetuse. Seejärel sõlmis MacDonald liidu konservatiividega ning lõi nn rahvusliku ühtsuse valitsuse, mis koosnes paremapoolsetest leiboristidest ja konservatiividest. Inglismaa sisepoliitika toimus mõningane nihe paremale. 1935.a. tuli võimule Baldwini konservatiivide valitsus. Suurbritannia välispoliitika Inglismaal oli probleem nii India kui ka Iiri iseseisvuslastega. 1921.a. sõlmiti kokkuleppe, mille alusel sai Iirimaa dominiooni staatuse. Sinn Feini koondunud iiri rahvusradikaalid nõudsid aga täielikku sõltumatust ning Inglismaale kuuluva Põhja-Iirimaa liitmist ülejäänud Iirimaaga
majoritaarses süsteemis väga vähe kohti. Teiseks probleemiks lihthäälteenamuse puhul on kaotsiläinud hääled. Kujutlegem, et Suurbritannias osutub ühest ringkonnast valituks konservatiivide partei kandidaat. Nende valijate hääled, kes eelistasid teiste erakondade kandidaate, lähevad aga „raisku”, neid ei kanta kellelegi üle ega võeta mingil muul kombel arvesse. Kas aga tooride partei liige hakkab saadikuna seisma ka leiboristidest valijate huvide eest, sõltub tema isiklikest tõekspidamistest. Niisiis ei peegelda lihthäälteenamuse printsiibil valitud parlament päris täpselt valijaskonna eelistusi. 9 Kodanikud, huvid ja demokraatia 3.2 Proportsionaalne valimissüsteem Proportsionaalne valimissüsteem on laialt levinud. Seda peetakse õiglasemaks, kuid kahjuks on proportsionaalne süsteem seetõttu ka keerukam kui enamusvalimiste oma.