Liisusalmid koos liigutustega Lahti-kinni Lahti, kinni, lahti, kinni(liigutavad käsi lahti-kinni), käsi on mul kaks(tõstavad ükshaaval parema ja vasaku käe üles). Lahti, kinni, lahti, kinni(liigutavad käsi lahti-kinni), tee üks väike plaks(teevad kolm plaksu). Keeruta neid, keeruta neid, keeruta neid nii(teevad kätega vurri terve rea vältel). Lehvita neid, lehvita neid, lehvita neid nii(lehvitavad kahe käega terve rea vältel). Allikas: http://www.beebiweb.ee/?id=1342 Linnuke Lendab väike linnuke(liigutavad käsi külgede peal üles-alla) tsii-tsii-tsii(plaksutavad käsi). Süüa otsib endale(liigutavad nimetissõrme ja pöialt kokku-lahti) tsii-tsii-tsii(plaksutavad käsi) Laskub ruttu oksale(kükitavad maha) tsii-tsii-tsii(plaksutavad käsi). Marju leiab endale(nopivad maast sõrmedega marju) tsii-tsii-tsii(plaksutavad käsi). Allikas: http://www.ht.ut
sündinud 10. augustil 1970 Navi Aastal 1993 alustas ta tegevust professionaalse kunstnikuna Elab LõunaEestis Looming Fantaasiamaalid Postkaartidel ja kalendrites Purjelaev Galaxy Naivism, sürrealism Loomad Zenbudistlik kunstikäsitlus Tänapäeva koomiksikunst Galeriid, näitused Aastail 19972001 tegeles Navitrolla aktiivselt galeriide pidamisega nii Tallinnas kui ka Tartus Näitused aastast 1989 Galerii Tallinnas Peidus 2008 Neli sekundit enne kokkulepet lehvita Jätke maandumis koht meelde Kokkuvõte Mulle meeldivad tema teosed Ta on huvitav kunstnik
• Ära tekita enda näol uut kannatanut. • Lülita vool välja. • Teadvus, hingamine, pulss • Kui inimene on teadvusel, vii ta sellegipoolest haiglasse, sest hiljem võivad alata eluohtilikud südamerütmihäired. Kuumarabandus Tunnused: • Punetav, kuiv nahk. • Teadvuse hägunemine Võib olla eluohtlik! Tegutsemisjuhend: • Vii kannatanu kuumaallikast eemale. • Võta pealisriided seljast. • Tee kannatanu veega märjaks ja lehvita talle tuult. 10 • Aseta teadvuseta haige lamama stabiilsesse külgasendisse. • Vajadusel kutus 112. Põhjused: • Liiga kaua päikese käes olles. Alajahtumine Tunnused: • Loid, hägunenud teadvus. • Kahvatu, hallika, sinaka nahaga. Tegutsemisjuhend: • Kata soojalt, anna sooja jooki. • Kutsu 112. NB! Ära anna alkoholi, kui kannatanu on külmas õhkkonnas – alkohol laiendab veresooni, alajahtumine suurenem.
JALGADE HAUDUMUS ÄGEDAD KUUMATRAUMAD AEGLASELT ARENEV VORM MITME PÄEVA VÄLTEL * halb enesetunne * isutus * nõrkus * kõhulahtisus * sonimine NB! NAHK ON KUIV FÜÜSILISE PINGUTUSE POOLT PÕHJUSTATUD ÄGE VORM- * teadvusekadu ilma eelnevate nähtudeta * vähesed (ebaadekvaatne, sihitu käitumine) nähud, teadvuse kadu NB! NAHK ON HIGINE ESMAABI 1. Vajadusel elustamise ABC rakendamine 2. Lamamisasend küljel 3. Võimalikult kiire jahtumine * veega pritsimine, ülevalamine * lehvita tuult, varja päikese eest * riided eemalda 4. Transport haiglasse. KÜLMAKAHJUSTUSED Külmast ilmast saadud kahjustused võib jagada kahte kategooriasse. "Külmuvat tüüpi" on kõigile hästi tuntud külmanäpistus."Mittekülmuvad tüübid" on hüpotermia, dehüdratatsioon (veest vabanemine), "trenchjalad" ja jalgade immersioon. Külmakahjusus tuleneb vereringluse halvenemisest, jää moodustumisest ja külmast keha välimistes kudedes.
Organism kaotab vett ning kui seda vajadust ei asendata, süvenevad nähud veelgi. Võib tekkida peapööritus, oksendamine,iiveldus, minestus. Vedelikupuudusest võivad tekkida ka epileptilised krambid ning inimene võib kaotada teadvuse. Eriti rasketel juhtudel tekib kooma, kehatemperatuur tõuseb kuni 40 kraadini ning inimene võib surra. Tegutsemisjuhend: Vii kannatanu kuumaallikast eemale. Võta pealisriided seljast. Tee kannatanu veega märjaks ja lehvita talle tuult. Aseta teadvuseta haige lamama stabiilsesse külgasendisse. Teadvusel inimesele saab anda jahedat jooki (ilma alkoholita!). Jahutamiseks 9 võib kasutada ka külma dušši, külma kompressi vms. Teadvuseta inimene tuleb keerata külili. Kui tekivad krambid, peab jälgima, et inimene end ei
kaaslane. Kõige parem oleks kui lapsel oleks üks kindel sõber, kellega nad saaksid hommikul koos minna või kes ootaks teda lasteaias või tuleks talle vastu ja kellega ta saaks alguses mängima panna / hakata. · Kui sul on vaba(d) päev(ad), siis ole lapsega terve päev koos lasteaias ja püüa talle asi võimalikult meeldivaks teha. · Kui pead lapsest hommikul lasteaias lahkuma, siis jäta alati konkreetselt head aega, KALLISTA (ka mängulooma!) ja lehvita ka akna peal vaatavale lapsele (ütle talle / kasvatajale, et laps läheks akna peale, et siis saab emmele veel lehvitada)! Korda hommikul lahkudes alati: "Emme läheb nüüd tööle (mitte koju, isegi kui sa tegelikult sinna lähed!), aga ma tulen tagasi. Tulen ALATI sulle järgi kui oled tudunud ja söönud." Kui laps tunneb kella, võid talle lasteaia seinal olevalt kella näidata, millal tagasi tuled. Seleta talle, et kell ütleb, millal emme tuleb
üle metsa rända. Hoogu veidi võta, kaugele siis tõtta. Vurr!!! Liigutused on samad, mis salmis ,,Tii- tii tihane" Peale joonistamist käte harjutus Palju joonistas mu käsi, keeruta randmeid väljapoole Käsi ruttu ära väsis. keeruta teisele poole Puhka, puhka väike käsi! raputa aeglaselt Ära enam ära väsi! raputa kiirelt Lahti-kinni, lahti-kinni, käsi on mul kaks. Lahti-kinni, lahti-kinni, tee üks väike plaks. Keeruta neid, keeruta neid, keeruta neid nii. Lehvita neid, lehvita neid , lehvita neid nii. ( Nunnukad, 2009) Kiisuema keedab putru ( teed peopesal ringe) annab poistele süüa, annab ühele poisile , teisele poisile ...( painutad kordamööda näpud alla ) poistel kõht täis. Kiisuema läheb vett tooma - külm vesi siin ( kõditad labakäe juures) tipa tapa - soe vesi siin ( lähed käsivarre keskele ja kõditad seal) tipa - tapa , vesi keeb mull- mull - mull ( lähed kaenla alla ja teed kõdi - kõdi )
häälikuseaduse kohaselt: esimeses värsis antud häälikud on anagrammina varieeritud järgmistes värssides, ilma et neile lisanduks ühtki uut häälikut ja ilma et ükski oleks vahele jäetud: Kihte valiti, vilet hakiti. Lihviti kate leiti vahtki. -Vihat kleiti lehvita, tiik! 12 Tulemuseks on epigrammiliselt lihvitud kõlateemandid. Kõladel on selles teoses esikoht ja autori mõtted on irooniliselt nende varjus. Laabani sõnamängud kuuluvad ehtsale humoristile. (Aspe,1989) Rroosi tegeleb meelsamini välismaailmaga, teiste ja enda tegude ja ihadega. Seetõttu jääb ka tema isiksuse tuum tabamatuks. Oma mitte-terade kogu lõpul osutub ta tapetuks, ta jäljetuks
võib surra. 4. Kuumakurnatus: · tugev higistamine · kahvatu, külm, niiske nahk · peavalu · nõrkus · värisemine · kuumakrambid · iiveldus (oksendamine) · jalad, käed värisevad · segasus, loidus, depressioon 5 . Tegutsemisjuhised: · Vii kannatanu kuumaallikast eemale, varju päikesekiirguse eest. · Võta pealisriided seljast. · Tee kannatanu veega märjaks ja lehvita talle tuult. Tee jahedaid mähiseid peale, kaelale. · Anna juua. · Kui kaotab teadvuse aseta lamama stabiilsesse külgasendisse. · Vajadusel kutsu 112. MÜRGITUSED 1. Mürgituste kindlakstegemine Kahtlusta mürgistust, kui eelnevalt tervel inimesel tekib ootamatult 1. Elutähtsate funktsioonide häire hingamise puudulikkus, vereringe puudulikkus, teadvuse häire 2. Naha ja limaskesta ärritus punetav/kahvatu nahk, punetavad/turses limaskestad, pisara-,
surma, loomahävingu, ikalduse ja sõja endeks ning rohkem äparduse, pahanduse, tüli, halva teate saamise endeks. Põhjus, miks varest rahvauskumustes nõialinnuks või targaks linnuks nimetatakse, on arvatud peituvat tema ettenägemisvõimes. Regivärsilistes rahvalauludes vahendab ta surma- või sõjasõnumit. Varese poole pöördumisel kasutati samasuguseid sõnu nagu ronga puhul: vares, vares, kui sa head tead, siis karju veel, kui halba, siis lehvita tiibu või nokitse varbaid! Seejärel jälgiti, mida lind ette võtab. Nii lühi- kui pikaaegsetes ilmaprognoo- sides on vares märksa populaarsem kui saatuse-ennetes. KÜNNIVARES. Seletusmuistendi järgi saavad mustadeks varesteks või hakkideks need ron- gapojad, keda vana ronk suurel reedel enne päikesetõusu ristida ei jõua. Ronk pidavat oma pojad enne päeva Emajões ära ristima, muidu jäävat need mustadeks varesteks. Nüüdisaja rongad seda kommet vist ei tea
Lk 2021) K. Rüütli "Hommikutants" Hommik käes, kaunis päev, siin vaid rõõmsaid lapsi näen. Hommik käes, kaunis päev, lööme tervituseks kokku käed. (K. Rüütli 2004. Lk 9) 23 Õpetajaraamat 11.3. Laulud tunni lõpetamiseks K. Tammik "Lahti-kinni" Lahti-kinni, lahti-kinni, käsi on mul kaks, lahti-kinni, lahti-kinni, tee üks väike plaks! Keeruta neid, keeruta neid, keeruta neid nii, lehvita neid, lehvita neid, lehvita neid nii! Lapsed teevad sõnadele vastavaid liigutusi. Lehvitades ütlevad kõik: "Head aega!" Saksa lastelaul "Lõpulaul" Hei-jaa-hopp! Me mängutunnil lõpp. On otsas meie tantsud ja lauldud meie laulud. Hei-jaa-hopp! Me mängutunnil lõpp. (A. Kumpas. Väikese lapse laulud. Tallinna Raamatutrükikoda. Lk 132) 11.4. Lohutussalmid Liisusalm "Suri-muri" Suri-muri, halb ja kuri, karga välja lapse seest! Laps ei taha olla paha, vabandab ja kalli teeb. (N
· Pigistamise juurde sobib lõbus salmike: "Pai pisike põnnike, pane pihk pardile, palun pigista pardikest, pane pardike prääksuma." · Korda mängu mõne teise häälitseva mänguasjaga (pane pall piuksuma jne). 24 UURINGUTE ANDMETEL mõjutab väikeste lihaste treenimine soodsalt aju motoorseid piirkondi. Laps arendab esemeid pigistades lihtsamaid motoorseid oskusi. LEHVITAME · Lehvita lapse käsi või jalgu talle tuttavate inimeste või loomade suunas. · Parim aeg lehvitamise harjutamiseks on siis, kui tuttavad inimesed ka tegelikult läheduses viibivad. · Õppimine sujub paremini järgmise laulukesega: "Mina lehvitan, mina lehvitan, mina lehvitan nii, nii." · Lehvitada võib nii mõlema käe kui ka jalaga emmele, vanaemale, vanaisale, sõpradele või lemmikloomale. UURINGUTE ANDMETEL
annaabi.ee 
