sideks. Survetöötluse pidevprotsessideks on valtsimine, ekstrudeerimine ja tõmbamine (sele 2.9a), mida rakendatakse peamiselt metallprofiilide tootmisel metallurgiatööstuses. Survetöötluse perioodiliste protsesside abil toodetakse tükktooteid. Sellised protsessid on sepistamine, vormstantsimine (mahtvormimisprotsess) ja lehtstantsimine (lehtvormimisprotsess). -1- Sele 2.9. Maht- (a) ja lehtvormimisprotsessid (b) 1.1.2. Metallide survetöödeldavus Survetöödeldavusele (deformeeritavusele) avaldavad mõju metallisulami keemiline koostis, töötlemistemperatuur, deformeerimiskiirus ja muud tegurid. Suurim plastsus ja järelikult deformeeritavus on puhastel metallidel ning tardlahustel. Teraste puhul avaldab survetöödeldavusele suurimat mõju süsinikusisaldus. Üldiselt on kuni 0,5% süsinikusisaldusega terased külmsurvetöötlemiseks piisavalt plastsed. Legeerelemendid
.................................................... 2 2. Mahtvormimisprotsessid. ......................................................................................................................... 2 3.Kuumvormstantsimine ............................................................................................................................... 2 4. Külmvormpressimine ja külmjamendamine. ............................................................................................ 2 5. Lehtvormimisprotsessid. ........................................................................................................................... 3 6. Lehtstantsimisel ........................................................................................................................................ 3 7. Lõikamise põhiprotsessid .......................................................................................................................... 3 8. Metallilaastu liigid ..................................
Eelised on valandite täpsus. (joonis: toode; tõmbesilm) Puudused on keeruline tehnoloogia ja valandite 4. Sepistamine kõrge omahind. Periodiline protsess. Eristatakse käsitsi ja masinasepistamist- vasaratel, pressidel. (joonis: pinn; toode) 7) Lehtvormimisprotsessid Lehtstantsimisel kasutatakse toorikuna plekki ja lihtmetalli pleki kitsa ribana. Lehtstantsimisoperatsioonid liigitada kahtegruppi: 1. eraldusoperatsioonid, kus toimub tooriku ühe
kitsa ribana. Lehtstantsitakse üldjuhul külmalt, kusjuures lehttooriku paksus muutub tavaliselt vähe. Tinglikult saab lehtstantsimisoperatsioonid liigitada kahte gruppi: 15 • eraldusoperatsioonid, kus toimub tooriku ühe osa eraldamine teisest ette antud kontuuri mööda; • kujumuute- ehk vormimisoperatsioonid, kus tasa- pinnalisele toorikule antakse ruumiline vorm. Joonis 10. Maht- (a) ja lehtvormimisprotsessid (b) 16 22. Kraadisoonega vasarstants Kraadisoonega stantsides surutakse üleliigne metall pärast vao täitumist spetsiaalsesse kraadisoonde, milles moodustub kraat. Kraadisoon koosneb kahest osast – kraadisoone sild ja kraadisoone salv. Kraadisoon projekteeritakse selliselt, et kõigepealt täituks metalliga stantsivagu ja alles seejärel algaks üleliigse metalli voolamine kraadisoonde. Hiljem kraat
................. 54 2.3.1. Liigitus ........................................................................................................................................ 54 2.3.2. Metallide survetöödeldavus........................................................................................................ 54 2.3.3. Survetöötlemise mahtvormimisprotsessid.................................................................................. 55 2.3.4. Survetöötluse lehtvormimisprotsessid........................................................................................ 57 2.4. Keevitamine, jootmine, termolõikamine ja -pindamine ...................................................................... 59 2.4.1. Keevitusprotsesside liigitamine .................................................................................................. 59 2.4.2. Metallide keevitatavus ..........................................................................................
annaabi.ee 
