*seen *fotosünteesiv osapool, vetikas või tsüanobakter Samblikud loetakse seeneriigi kuuluvateks *seent on mahu poolest rohkem *Ainult seen paljuneb suguliselt *vetikaliike, kes elavad samblikes, on vaid sadakond Sambilke keha nimetatakse talluseks *tallusel ei saa eristada ei lehti ega varsi Talluse kuju ja värv on väga erinevad Kuju järgi jakagatkse sablikud kolme rühma 1) Kooriksamblikud on väiksed ja meenutavad puukoort 2) Lehtsamblikud meenutavad lehte, eristatavad alumine ja ülemine ots 3) Põõsassamblikud meenutavad kas väikesi põõsakesi või habemeid Märjana on sambliku värv teist värvi kui kuivana
hangib rohkem vett ja mineraalaineid, annab fotobiondile, heterotroof ei tooda orgaanilisi aineid. Vetikas toodab orgaanilisi aineid ja annab neid seeneniidistikule. · Sambliku ehitus: ülemine koorkiht on väga tihedalt põimunud seeneniidistik; südamikukiht, kus on hõredalt seeneniidistikku ja nende vahel või peal paiknevad vetikad. Osadel samblikel on olemas ka alumine koorkiht. · Samblike jagatakse kasvuvormide järgi: kooriksamblikud, lehtsamblikud ja põõsassamblikud + habesamblikud(are special). Kooriksamblikud: puudub alumine koorkiht. Samblike ei saa suuremate tükkidena kätte. Õhusaaste suhtes laia ökoloogilise amplituudiga. Lehtsamblikud: Taluvad keskmist saastet. Olemas osaline alumine koorkiht. Lavad lehekujulised(?), võimalik aluselt suurte tükkidena eemaldada. Põõsassamblikud: Kasvavad ainult puhtas õhus. Olemas alumine koorkiht. Meenutavad väikseid kuivanud põõsaid.
Eesti samblikud Andreas Habe Põdrasamblik 9. klass 2011 Sissejuhatus Räägin teile Eestis kasvavatest samblikest Samblikud Samblikud üldiselt koosnevad erinevatest organismidest Värvuselt hallid, pruunikad, rohekad ja ka kollakad Välimuse alusel jagatakse samblikud kolme rühma: 1. Kooriksamblikud 2. Lehtsamblikud 3. Põõsassamblikud Samblike ehitus Puuduvad lehed, juured ja varred Varteks, juurteks ja lehtedeks jagunemata taimekeha kutsutakse talluseks ehk rakiseks Samblikud imevad endasse kõik, mis on vihmvees lahustunud Samblike paljunemine Paljunevad tallusetükikestega ning talluse pinnalt eralduvate osakestega Levimine toimub tuule või vee abil Puuduvad sugurakud Harilik hallsamblik Väga tavaline kõikjal Eestis Kasvab okas ja lehtpuude koorel, puidul Värvuselt pealt hall ja
15) Kes on samblikud? Samblikud on liitorganism, kus elavad vastaatikku kasulikus kooselus seen ja fotosünteesiv organism, koosneb: ainurakne rohevetikaid või sinivetikaid 17) Samblike kasvukohad,eluvajadused, paljunemine? Kasvukohad: kividel, kaljudel, maal, puudel, metallil, surnud puudel, Eluvajadused: valgus, kasvuruumi, õhk, Paljunevad: tallustetükikestega 18) Samblike 3 kasvuvormi? Põõsassamblikud, Kooriksamblikud , Lehtsamblikud 19) Mis on tallus ja mis organismides esineb? 20 Samblike tähtsus looduses ja inimesele?
1. Miks nim. samblike keha talluseks? Sest see pole eristunud organiteks ja kudedeks. 2. Nimeta ja kirjelda erineva kasvuvormiga samblikke. Kooriksamblikud, lehtsamblikud ja põõsassamblikud.Koorik- kasvab ühetaolise sileda või teralise koorikuna, lehtsamblik lehtja v plaatja kujuga tallus, põõsas- meenutab väikesi põõsakesi maapinnal. 3. Kirjelda sambliku ehitust ja paljunemist. Mida saab antud kooselust seeneniidistik ja mida vetikas? Talluses elavad seeneniidid,talluse välispinnal moodustavad seeneniidid tiheda koorkihi, keskosas asuvad seeneniidid hõredamalt, nende vahel paiknevad rohevetikad või sinikud.
Samblikud Allikas: Vikipeedia Samblikud on omapärane eluvorm sümbioos, mis koosneb vetikatest ja seentest. Taksonoomia Süstemaatikas arvatakse samblikud enamasti seente hulka. Samblikud arvatakse olevat ühed vanemad organismid kuival maal. Kasvukeskkond Samblikud on pinnase suhtes vähenõudlikud. Neid võib leida nii troopilistes vihmametsades kui ka toitainevaesemates kasvukohtades (lumepiiril kõrgmägedes, tundrates, kõrbetes). Suure tallusega põõsas- ja lehtsamblikud on saastuse suhtes tundlikumad kui väikese ja liibunud tallusega liigid. Samblikud on vastupidavad nii kuumale, külmale kui ka veepuudusele, kuid õhupuhtuse suhtes on nad erakordselt tundlikud. Samblikud ei talu linnades levivaid gaase, nõge ega tahma. Seetõttu saab saab samblike kadumise või säilimise jargi otsustada õhu puhtusastme üle. Seene ja vetika kooselu tasakaal on kergesti rikutav. Mitmed gaasilised saastajad kahjustavad
Talluse tükkide abil b. Soreediga- koosnevad vetikarakkudest ja seeneniitidest nende ümber, paiknevad vabalt talluse pinnal c. Isiididega- koosnevad samuti nii seen kui ka vetikkomponendist d. eostega e. suguliselt Samblikute morfoloogilised rühmad 1. Kooriksamblikud - tallus on väike, kirmena tugevalt substraadil kinni. Puudel, kividel, maapinnal. Ligikaudu 80% samblikuliikidest. 2. Lehtsamblikud - lehtja, mitmeti kõverdunud tallusega, substraadile enam-vähem ligihoidvalt kasvavad samblikud. Näiteks kopsusamblik ja seinakorp. 3. Põõsassamblikud - maapinnal väikeste "põõsakestena" kasvavad või puutüvel rippuvad samblikud. Näiteks põdrasamblik, islandi käokõrv, puuhabe. SAMBLIKE RISTLÕIGE: 1. ülemine koorikkiht (seeneniidid); 2. vetikatekiht (enamasti üherakulised vetikad); 3
LIHHENOLOOGIA KORDAMISKÜSIMUSED 1. Samblikutalluse morfoloogilised tüübid (kasvuvormid). · Põõsassamblikud · Kooriksamblikud · Lehtsamblikud 2. Samblikutalluse anatoomiline ehitus homöomeersel ja heteromeersel tallusel. Homöomeerne tallus on kogu ulatuses üsna ühesuguse ehitusega, Heteromeerne tallus ("tüüpilised" samblikud) on mitmekihiline: koorkiht (ülemine, sageli esineb ka alumine) seenest, vetikakiht, südamikukiht (hõre, ~seenest). 3. Samblike vegetatiivne paljunemine. Vegetatiivne paljunemine toimub tallusetükikeste või spets. vahendite (soreedide, isiidide) abil. Mõlemad samblikukomponendid levivad koos. 4
· Jahukasteseened kahjustavad paljusid looduslikke taimi ja kultuurtaimi. · Torikulised kasvavad elusatel ja surnud puudel ning lagundavad puitu. · Samblikud on maismaaorganimisd, kelle talluses elavad seened koos vetikate või sinikutega. · Samblike tallus on seeneniitide põimikust ja nende vahel olevatest rohevetikatest või sinikutest. · Rohevetikad ja sinikud toodavad fotosünteesi käigus orgaanilis aineid. · Samblike jaotatakse : kooriksamblikud, lehtsamblikud, põõsassamblikud · Seeneniidid ja vetikad elavad sümbioosis. · Rohevetikad ja sinikud saavad fotosünteesiks vajaliku ained seeneniitidest. · Samblikud paljunevad vegetatiivselt. · Samblikud kasvavad kohtades, mis taimedele on ebasoodsad. · Käsnad on liikumatud veeloomad, elavad kolooniana. · Kaelusviburrakud, amööbjad rakud, tugirakud on eri ülesannetega ning moodustavad käsna keha. · Käsna toes moodustub kas sarv-, lubi-, või räniainest.
Varreks, juurteks ja lehtedeks jagunemata taimekeha kutsutakse talluseks. Samblikud on nagu väikesed käsnad, mis imevad endasse kõik, mis on vihmavees lahustunud, ning hoiavad seda siis ka kinni. Toitumine: Orgaaniline aine, mineraalained, vesi. Paljunemine: Eoste abil, paljunemiskehakeste abil, talluse tükikestega. Kasvuvorm: 1) kooriksamblikud -> kooriku või pulbri taolised -> nt. kaartsamblik 2) põõsassamblikud -> põõsataolised või ripuvad puuokstel -> nt. põdrasamblik 3) lehtsamblikud -> tallus meenutab lehte -> nt. seinakorp 7. Selgroogsed ja selgrootud (+JOONISED õ.lk.81) Selgroogsed - loomad kellel on selgroog, mis on ühenduses koljuga. Selgrootud - luulise toeseta loomad. 8. Käsnad (+JOONIS õ.lk.83) Eluviis: (kinnitunult) Käsnad elvad vees. Erinevalt enamikust loomadest on käsnad liikumatud. Nende elu möödub kinnitunult substraadile ja nad on filtertoidulised. Ehitus: Käsnade keha meenutab karikat või silindrit. Käsnade keha moodustavad
südamekiht, või need võivad olla läbipõimunud. Samblikul võib olla olemas ka alumine koorkiht. Kasvuvormid: -kooriksamblikud: -näevad välja substraadi peal laikudena (puudel, kividel, aial) -puuduvad alumised koorkihid -pole võimalik substraadilt eraldada, mureneb enne -kõige suurema ökoloogilise amplituudiga (mingisuguse teguri vahemik, mis on organismile sobilik) õhusaaste suhtes -lehtsamblikud: -neil on olemas ka alumine koorkiht - substraadilt kasvavad üles ja välja, on võimalik aluselt eraldada -kasvavad keskmiselt saastunud õhus -põõsassamblikud (s.h. habesamblikud) -alumine koorkiht kindlalt olemas -meenutavad mini raagus põõsaid -habesamblik -kasvab rippuva vormina, nagu habe -kasvab ülipuhtas õhus Samblike paljunemine Toimub kolmel moel:
Seened & sümbioos. Samblik 2 organismi kooselu * endosümbioos (neid pole võimalik lahutada) > sümbiondid > mükosümbiont (seen, põhiliselt kottseened) ja fotosümbiont (vetikas, bakter) * seen + rohevetikas * seen + tsüanobakter (sinivetikas) * samblike teadus lihhenoloogia Samblikel puuduvad organid, tema keha on tallus e. rakis. Jagunevad kasvuvormide järgi: * kooriksamblikud pole võimalik pinnasest eraldada * lehtsamblikud nii ülemine kui ka alumine koorkiht, võimalik pinnaselt eraldada * põõsassamblik vormilt põõsjas; ripuvad/kasvavad ainult ülipuhtas keskkonnas - seal hulgas habesamblik eraldi rühm Bakterid (arhed). * arhede membraan sarnaneb päristuumsete omale * bakterid on väikseimad ainuraksed organismid Bakteri ehitus. * katab üldjuhul limakapsel e. kihn * alla jääb kest ülesanded: kuju, kaitse, ainevahetus
Tallus koosneb seeneniitide põimikust, mille vahel on rohevetikad või sinikud (tsüanobakterid) 25. Leht- koorik- ja põõsassamblikud. Nende kirjeldus ja näited. Kooriksamblikud: kasvavad ühetaolise sileda või teralise koorikuna, tavaliselt kinnituvad väike tallusega nii tugevasti kasvukohale, et neid on võimatu sealt tervena eemaldada (kaartsamblik , kasvad kividel ja kaljudel) mood. 80% kõigist samblikuliikidest. Lehtsamblikud: lehe- või plaadikujuline tallus, mis jaguneb servades hõlmadeks (harilik seinakorb, harilik hall samblik). Põõsassamblikud: meenutavad väikesi põõsakesi maapinnal (põdrasamblik)või ripuvad koonaldena puuokstel (habesamblikud) 26. Kuidas saab samblike abil määrata õhu puhtust? Samblikud elavad ainult puhtas looduses, enamasti metsas. 27. Parasitismi mõiste. Näited selle kohta. 2 näidet. Kahe eri liiki organismi toitumissuhe, kus üks pool saab kasu ja teine kahju
lämmastikuühenditega varustamine. Samblike talluse ehitus. Sambliku tallus võib olla kahte tüüpi: lihtsamal juhul on kogu ulatuses üsna ühesuguse ehitusega (homöomeerne tallus), keerukamal juhul ("tüüpilised" samblikud) on tallus mitmekihiline (heteromeerne tallus): koorkiht (ülemine, sageli esineb ka alumine) seenest, vetikakiht, südamikukiht (hõre, ~seenest). Samblike eluvormid. Kooriksamblikud, soomussamblikud, lehtsamblikud, põõsassamblikud. Samblike mineraalne toitumine Samblikud kasvavad enamasti puudel, kividel, harvem (enamasti kuivas kohas) maapinnal. Nii saavad nad suure osa eluks vajalikke toitaineid õhu kaudu sademeteveest ja tolmu koostisest. Väiksem osa pärineb maapinnast/kividest/puukoorest vms. Samblike paljunemine. Samblikel pole sugurakke. Samblikes võib esineda aga seente ja harva ka vetikate sugulist paljunemist. Seene sugulise protsessi olemasolu näitavad seene viljakehad sambliku pinnal
lämmastikuühenditega varustamine. Samblike talluse ehitus. Sambliku tallus võib olla kahte tüüpi: lihtsamal juhul on kogu ulatuses üsna ühesuguse ehitusega (homöomeerne tallus), keerukamal juhul ("tüüpilised" samblikud) on tallus mitmekihiline (heteromeerne tallus): koorkiht (ülemine, sageli esineb ka alumine) seenest, vetikakiht, südamikukiht (hõre, ~seenest). Samblike eluvormid. Kooriksamblikud, soomussamblikud, lehtsamblikud, põõsassamblikud. Samblike mineraalne toitumine Samblikud kasvavad enamasti puudel, kividel, harvem (enamasti kuivas kohas) maapinnal. Nii saavad nad suure osa eluks vajalikke toitaineid õhu kaudu sademeteveest ja tolmu koostisest. Väiksem osa pärineb maapinnast/kividest/puukoorest vms. Samblike paljunemine. Samblikel pole sugurakke. Samblikes võib esineda aga seente ja harva ka vetikate sugulist paljunemist. Seene sugulise protsessi olemasolu näitavad seene viljakehad sambliku pinnal
Samblike talluse ehitus. Sambliku tallus võib olla kahte tüüpi: lihtsamal juhul on kogu ulatuses üsna ühesuguse ehitusega (homöomeerne tallus), keerukamal juhul ("tüüpilised" samblikud) on tallus mitmekihiline (heteromeerne tallus): koorkiht (ülemine, sageli esineb ka alumine) seenest, vetikakiht, südamikukiht (hõre, ~seenest). Samblike eluvormid. Kooriksamblikud, soomussamblikud, lehtsamblikud, põõsassamblikud. Samblike mineraalne toitumine Samblikud kasvavad enamasti puudel, kividel, harvem (enamasti kuivas kohas) maapinnal. Nii saavad nad suure osa eluks vajalikke toitaineid õhu kaudu sademeteveest ja tolmu koostisest. Väiksem osa pärineb maapinnast/kividest/puukoorest vms. Samblike paljunemine. Samblikel pole sugurakke. Samblikes võib esineda aga seente ja harva ka vetikate sugulist paljunemist
vastastikku kasulikus kooselus ehk sümbioosis: vetikad (või sinikud) saavad seeneniitidelt eluks vajalikku vett ja mineraalaineid, seeneniidid tarbivad vetikate (või sinikute) poolt fotosünteesil toodetud orgaanilisi aineid. Samblike tüübid on: 1.Kooriksamblad moodustavad u 80% kõigist samblikuliikidest ning kasvavad sileda või teralise koorikuna, kinnituvad kõvasti ning nad on ka samblikest kõige vastupidavamad õhu saastatuse suhtes. (kaartsamblik) 2.Lehtsamblikud lehe või plaadikujuline tallus, mis jaguneb servades hõlmadeks (harilik seinakorp, harilik hallsamblik) 3.Põõsassamblikud meenutavad väikeseid põõsakesi maapinnal või ripuvad koonaldena puuokstel. Kõige tundlikumad õhu suhtes ( nt habesamblik, põdrasamblik). Samblikud paljunevad peamiselt vegetatiivselt: talluse küljest murduvate tükikeste või tillukeste paljunemiskehakeste abil. Lisaks sellele võib samblikus elav seen moodustada eoseid
-l samblikke hügieenimeetriteks. Ning juba 20. saj. tehti mitmete suurlinnade kohta samblike levikul põhinevaid õhusaastekaarte. Samblikud võtavad vett ja toitaineid otse õhust ning on seetõttu väga tundlikud. Neil ei ole kaitsvaid rakukihte ja õhulõhesid, nad on pikaealised ning vanad ja saastunud osad ei pudene küljest ära. Head indikaatorid on puude tüvedel kasvavad e. epifüütsamblikud. Samblike tundlikkus sõltub kasvuvormist, vähem tundlikumad on kooriksamblikud, siis lehtsamblikud ning kõige tundlikumad on põõsassamblikud (näit., habe- ja narmassamblikud. Liudsamblik (Lecanora conizaeoides) kasvab ainult väävliühenditega saastatud õhus. Geoloogilisi indikaatoreid kasutatakse maavarade otsingul vaselill tõrvalill; huulõieline maitsetaim Becium homblei Sambias ja Zimbabwes. Muldade happesust näitavad: väike oblikas (Rumex atsetosella), harilik nälghein (Spergula arvensis), põldkannike põldudel (Viola arvensis)
annaabi.ee 
