Poeem kirjeldab nägemust, mis kujutab hingede olukorda põrgus (Inferno), puhastustules (Purgatorio) ja paradiisis (Paradiso). Reis saab alguse 1300. aasta suurel reedel põrgust. Rännakul läbi põrgu juhib Dantet tema lemmikluuletaja Vergilius, kes kehastab maist tarkust. Vergilius näitab talle patuste piinu. Kujutatud stseenid sümboliseerivad inimese teadvuse ärkamist maise tarkuse mõjul. Põrgu asub poeemi järgi maakera põhjapoolusel ja ulatub lehtrikujuliselt maakera südamikku, põrgul on 9 ringi. eelpõrgu siin piinlevad parmude ja sääskede käes need, kes kahtlesid jumala olemasolus, nad ei pääse ei pôrgu ega taeva põrgu esimene ring süütud lapsed ja antiikaja suurmehed Platon, Sokrates, Homeros, Vergilius nemad ei tundnud ega saanudki tunda kristlikku jumalat. Dante tunneb neile kaasa ja vôtab Vergiliuse oma teejuhiks põrgu 2
*SPERMA on meessugunäärmete eritatud nõrede segu koos spermidega. NAINE *Naise suguelunditeks on munasarjad(naissugunäärmed suguhormoonide tootmine, munarakkude valmimine), munajuhad, emakas(lihaseline õõneselund, mis on seotud tupe ja munasarjadega) ja tupp. *OVULATSIOONIKS nimetatakse munaraku vabanemist munasarjast. Vabanev munarakk väljub munasarjast ja satub kõhuõõnde. Sealt püütakse munarakk munajuhasse, mille üks ots on lehtrikujuliselt avanenud. *Paar nädalat enne munaraku küpsemist hakkab emakat vooderdav limaskest vohama ja paksenema. Nii toimub igakuine ettevalmistus viljastatud munaraku vastuvõtuks. Kui viljastamist ei toimu, siis limaskest heidetakse kehast välja. Koos limaskestaga väljub ka viljastamata munarakk ja veri. VILJASTUMINE *Munajuha laienenud osas toimub viljastumine. *VILJASTUMINE on munaraku ja seemneraku ühinemine ning sellele järgnev tuumade ühinemine.
Tupe avaus paikneb kusitisuudme kõrval. Naisel on kuseteed ja suguteed eraldi. Naise alakehas asub emakas, mis on setud tupega ja munajuhade kaudu munasarjadega. Naissugunäärmed- munasarjad- asetsevad kahel pool emakat. Kuidas talitlevad naise suguelundid? Suguküpsetel naistel valmib ja vabaneb iga 3-4 nädala järjel munasarjast üks munarakk, seda nim. ovulatsiooniks. Vabanev munarakk väljub munasarjast ja satub kõhuõõnde. Sealt püütakse munarakk munajuhasse, mille üks ots on lehtrikujuliselt laienenud. Paar nädalat enne munaraku küpsemist hakkab emakat vooderdav limaskest vohama ja paksenema. Kui munaraku viljastamist ei toimu see eraldub ja heidetakse kehast välja koos viljastamata munaraku ja verega. Miks ei saa naised elu lõpuni lapsi? Sünnihetkel on tüdrukutel olemas kõik munarakud ja elu jooksul neid juurde ei teki. Suguküpsuse saabudes hakkavad munarakud ükshaaval valmima ning nende valmimine lõpeb 45-50 aasta vanuses.
folliikulit. Nendes asuvad ebaküpsed munarakud. Suguküpsuse perioodiks väheneb nende arv umbes 10 korda. Viljastumisvõimeliseks saab nendest ainult iga sajas munarakk. Naise organismis valmivad olemasolevad munarakud perioodiliselt. Suguküpsetel naistel valmib ja vabaneb munasarjast üks munarakk. Munaraku vabanemist nim. Ovulatsiooniks. Vabanev munarakk väljub munasarjast ja satub kõhuõõnde. Sealt püütakse munarakk munajuhasse, mille üks ots on lehtrikujuliselt laienenud. Mõlemad munajuhad suubuvad emakasse. Esimene menstruatsiooon algab eesti tüdrukutel tavaliselt 11 14 eluaastal. Harva toimub see kas varem või hiljem. Korrapäraseks muutub menstruatsioon alles paari kuu või aasta jooksul. Menstruatsioonitsükli pikkus võrdlemisi püsiv ega kõigu tavaliselt üle paari päeva. Elu jooksul valmib küllaltki väike osa munasarjas olevatest munarakkudest. Keskmiselt vabaneb naise organismisit kogu viljaka perioodi vältel
ning seal valmivad ka naissugurakud ehk munarakud. Hormoonide toimel kasvavad naistel rinnad mis on piimanäärmed. Puusad muutuvad laiemaks ja naha alla koguneb rasvakiht mis annab kehale naiseliku kuju. Suguküpsel naisel valmib ja vabaneb munarakk iga 3-4 nädala järel. Munaraku vabanemist munasarjast nim ovulatsiooniks. Vabanev munarakk väljub munasarjast ja satub kõhuõõnde. Sealt püütakse munarakk munajuhasse, mille üks ots on lehtrikujuliselt laienenud. Mõlemad munajuhad suubuvad emakasse. Menstruaaltsükli pikkus on enamast 28 päeva. Esimene menst algab tüdrukutel tavaliselt 11-14 aastaselt. Korrapäraseks muutub see alles paari kuu või aasta jooksul. Üle 45-50 aastastel naistel munasarjade talitlus muutub, siis hiljem lakkab täielikult. Viljastumine: Viljastumisel on oluline permide arv. Kuna tupp on nendele ebasoodne siis suur osa neist hukkub. Teekonnal tupest munarakuni nad konkureerivad omavahel. Viljastumine toimub
ning seal valmivad ka naissugurakud ehk munarakud. Hormoonide toimel kasvavad naistel rinnad mis on piimanäärmed. Puusad muutuvad laiemaks ja naha alla koguneb rasvakiht mis annab kehale naiseliku kuju. Suguküpsel naisel valmib ja vabaneb munarakk iga 3-4 nädala järel. Munaraku vabanemist munasarjast nim ovulatsiooniks. Vabanev munarakk väljub munasarjast ja satub kõhuõõnde. Sealt püütakse munarakk munajuhasse, mille üks ots on lehtrikujuliselt laienenud. Mõlemad munajuhad suubuvad emakasse. Menstruaaltsükli pikkus on enamast 28 päeva. Esimene menst algab tüdrukutel tavaliselt 11-14 aastaselt. Korrapäraseks muutub see alles paari kuu või aasta jooksul. Üle 45-50 aastastel naistel munasarjade talitlus muutub, siis hiljem lakkab täielikult. Viljastumine: Viljastumisel on oluline permide arv. Kuna tupp on nendele ebasoodne siis suur osa neist hukkub. Teekonnal tupest munarakuni nad konkureerivad omavahel. Viljastumine toimub
f)Pöidlalähendaja e. m. adductor pollicis g)lühike pöidlapainutaja e. m. flexor pollicis brevis h)lühike pöidlaeemaldaja e. m. abductor pollicis brevis j)pöidlavastastaja e. m. opponens pollicis Lahkliha e. Koosneb Näiteks: perineum fastsiatest, a)Päraku tõstur e. elundite vahelisest m. levator ani – sidekoest ja kõige suurem, lihastest. Läbi lehtrikujuliselt perineumi ümber päraku, kulgevad pärasoole pärasoole lõpposa, tühjendamise ajal kusiti ja naistel aitab avada tupp. Nende pärakut elundite seintes b)välimine on silelihased, pärakusulgur e. välisavade umber m. sphincter ani
resistentsed NaCl suhtes, kasvades 7-10% (mõned ca 20%) NaCl sisaldavates söötmetes (toiduainetes). LA-il (lihtagaril) on stafülokokkide kolooniad läbipaistmatud, kumerad, keskmise suurusega. Enamus S.aureus tüvedest moodustavad kasvades pigmenteerunud kolooniaid (kuldkollane, sidrunikollane), seevastu koertelt isoleeritud S.aureus'e tüved on tihti pigmendita. LP-is (lihtpuljongis) tekib kasvamisel difuusne hägu ja sade. Zelatiini veeldavad 4-5 p. lehtrikujuliselt. VA-il ( veriagaril) tekitavad patogeensed stafülokokid hemolüüsi. Stafülokokid ei kasva Mac Conkey agaril. 2) Stafülokokkide eksotoksiinid B Eksotoksiinid a) hemolüsiin - osa stafülokokitüvesid eritavad toksilisi ühendeid, mis põhjustavad erütrotsüütide lüüsumist. Hemolüsiine tähistatakse kreeka tähtedega - alfa, beeta, delta ja gamma. Loomadelt isoleeritakse enamasti alfa ja beeta hemolüütilisi tüvesid
http://www.uoguelph.ca/zoology/devobio/miller/ovary0.gif http://medcity.com/image/oocyte.gif MUNAJUHA tuba uterina Munajuha on keskmiselt 10-12 cm pikkune torujas elund, mis ühendab kõhukelmeõõnt emakaõõnega. Tema kaudu kantakse munarakk munasarjast emakasse. Munajuha asetseb väikevaagna õõnes emakast lateraalsemal emakalaisideme vabas ülemises servas. Munajuha kõhtmine suue asetseb munasarja läheduses, on lehtrikujuliselt laienenud ja moodustab munajuhalehtri. Munajuhalehtri servad on narmastunud, kusjuures tekib 15-20 narmast. Üks narmastest on teistest pikem ja ulatub vahetult munasarja vaba servani. Lehtrile järgneb laienenud osa - ampullaarosa ( ~2/3 munajuha kogupikkusest), mille läbimõõt on 6-10 mm. Siin toimub munaraku viljastamine ja siin toimuvad ka vililase arenemise varajased staadiumid. Järgneb kitsuse osa (läbimõõt ~3 mm). Kitsuse osa ulatub emakani ja jätkub
Nahk või päris valgeks. Karva koort katab koorend ehk kutiikula. See koosneb lamedatest sarvestunud tuumata rakkudest, mis katusekivitaoliselt katavad karva kogu pikkuses. Karv kasvab karvasibulast. Karvajuur paikneb nn. karvanääpsus e. folliikulis. See on moodustatud sisemisest ja välimisest lestmest, mis koosnevad peamiselt epiteelirakkudest. Välimine tupp on ümbritsetud sidekoelise karvakotikesega. Karvajuur üleminekul tüvikuks karvakotike laieneb lehtrikujuliselt ja sinna avanevad tavaliselt rasunäärmed. Sidekoelise karvatupe külge kinnituvad silelihasrakud (karvapüstitajalihased). Karvanääpsu ümber on põiminud retseptoritega närvikiud, mistõttu karvad on tundlikud mitmesuguste mõjurite suhtes. Elus inimesel kasvavad karvad vahetpidamatult. Karva individuaalne eluiga on lühike. Nii elavad juuksed 2 - 4 aastat, siis nad kärbuvad ja nad langevad välja; ripsmekarvad vahetuvad 4 - 5 kuu tagant. Kuu aja jooksul võib juus kasvada 1 - 1,2 cm.
moonutatud, autori suhtumine on satiiriline inimlikke pahesid hukkamôistev sümbolloomad sissejuhatuses (avalaulus): lôvi vägivald, panter iharus, hunt reetur, need loomad takistavad Dantet pühal rännakul pimedusest valguse poole sümbolvärvid: punane halastus, armastus; valge usk, puhtus, süütus sümbolarvud 3, 9, 10, 100 Joonista! Pôrgu asub poeemi järgi maakera pôhjapoolusel ja ulatub lehtrikujuliselt maakera südamikku, pôrgul on 9 ringi 5 Puhastustuli e. Purgatoorium asub lôunapoolkera tipus asuval leegitseval mäel, millel on 9 ringi Maakera ümber on 9 sfäärilist taevast, kuhu saab vastavalt teenetele ja ausale elule Pôrgu siin piinlevad parmude ja sääskede käes need, kes kahtlesid eelpôrgu jumala olemasolus, nad ei pääse ei pôrgu ega taeva
allpool neeruartereid, verevarustuses osaleb ka emakakarteri munasarjaharu. Venoosne äravool toimub alumisse õõnesveeni: vasem munasarjaveen suubub vasemasse neeruveeni, parem munasarjaveen aga otse alumisse õõnesveeni. Munajuha (tuba uterina) Munajuha on umbes 12cm pikkune torujas organ, mis ühendab kõhukelmeõõnt emakaõõnega. Munajuha asub emaka laisideme vabas servas ning on kogu ulatuses intraperitoneaalse asetusega. Munajuha kõhtmine suue asub munasarja läheduses, see on lehtrikujuliselt laienenud ja moodustab munajuhalehtri. Munajuhalehtri servad on narmastunud, esineb 10-15 munajuhanarmast. Üks narmastest on teistest pikem ja 8 ulatub munasarja vabale servale. Munajuhalehtrile järgneb munajuha laienenud osa - munajuha ampull, mille läbimõõt on 6-10mm ja mis moodustab 2/3 munajuha kogupikkusest. Ampullile järgneb munajuha kitsuse osa, mille läbimõõt on 3mm.
metsosi - suviseid võrseid on kasutatud hobusesöödana; laanesõnajalg - juurikaid on kasutatud veistesöödana; naistesõnajalg - on kasutatud söödaks kitsedele, teistele loomadele on mürgine. Mitmed sõnajalad sisaldavad mürgiseid aineid, mis võivad põhjustada neid söönud loomade haigestumist. näit. sooosi, kilpjalg, maarjasõnajalg, ungrukold. Dekoratiivtaimena: laanesõnajalg,maarjasõnajalg - kaunid lehtrikujuliselt asetunud lehed; naistesõnajalg - kaunid õrnad lehed; raunjalad, kivi-imar, habras põisjalg - sobivad müüridele ja kiviaedadele. 49) Tolmlemine. Putuktolmlemine kui õistaimede tekke eeldus Et õiest saaks seemned, uue taime algus, peab toimuma viljastumine. Erinevalt sõnajalg- ja sammaltaimedest aga samuti enamusest vetikatest, pole õistaimede (ja samuti paljasseemnetaimede) sugurakud liikuvad. Neid peavad edasi kandma välisjõud. Esimene välisjõud, mis taimi aitas oli tuul
annaabi.ee 
