Kobras
Varutakse peamiselt noori puid, sest neid on mugavam ,,lõigata" ja vedada. Talvel, kui
veekogu katab jää, kuluvad sellised toidutagavarad marjaks ära. Kuna koprad ei maga
talveund, siis vajab ligi kuueliikmeline koprapere ema, isa, käesoleva ja eelmise aasta
pojad talve üleelamiseks rohkelt toitu. Keskmine kopraperekond pistab talve jooksul nahka
ligi pool hektarit metsa täpsemalt siiski võsa või liigniisket lehtpuupuistut. Nii et
metsamajandusele kopra kõhutäied iseenesest kahju ei põhjusta (Järva, 2011).
4. KOBRASTE JAHT
6
Aastakümneid tagasi Saaremaal ja Muhus tundmatu kobras on saartele elama asunud ja
mõne aastaga edukalt paljunenud. Jahindusspetsialistide arvates võib kobras nii
maaomanikele kui ka keskkonnale juba lähiaastatel hakata olulist kahju tekitama, kui nende
arvukust ei piirata. Koprauurija Nikolai Laanetu arvates on probleem selles, et kui ta ujutab
annaabi.ee 
