Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Mõistete sõnaraamat
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge
Lehtmetsad on tehtud põldudeks, okasmetsades on palju happevihmasid tööstuse ja fossili tõttu. Metsade majandamise ja metsade kaitseks on tehtud kokkuleppeid, üks neis toimus 1992. Rio De Janeiros ja teine 1997. Samas kohas, kus oli 157 riiki ,metsade kaitseks on autatud võrgustik nimega Natuura 2000.
Vote UP
-1
Vote DOWN
Lehtmets - paras,kui lähistroopilistel aladel,lähis ekvatoriaalses troop,ekvatoriaalses.Kokku65% L- Am(Brasiilias),USA-s,Kanadas 33%,Venemaal 20%,Ladina-Am 98%.(puit,mööbel,muusikariistad) VÄÄRISPUU(mööbel,muusikariistad) EESTIS segametsad(pöök,tamm)kesk-,ja lääne-Euroopas.(vaher)P-USA-s LAIALEHELISED METSAD põhiliselt asuvad L-Am51 %,Aafrika 15%,kagu ja lõuna-Aasias 15%. (põök,tamm,vaher,kollane-,must-,punanepuu) LÄHISTROOPILISED metsad;niisked ja kuivad.
Lehtmetsa - ehk laialeheliste metsadevöönd • 32.Kuidas jaotatakse parasvöötme metsavööndi kliimat? • 1.mereline • 2.mandriline • 33.Iseloomusta Euraasia mandri metsavööndi kliimat! • Talv pehmem ja sademete rikkam (võrreldes idaosaga). Jaanuari keskmine temp.
Lehtmetsad – laialehised puud (tamm, vaher, pöök) 2. Segametsad – okaspuud koos kitsalehiste puudega (kuusk, mänd, kask, lepp) 3. Okasmetsad – okaspuud (kuusk, nulg, lehis, seedermänd)
Lehtmets - kiire aineringe,pakshuumuse horisont,palju mikroorganisme,viljakad mullad ,sest mikroorganismidele hea elukoht ja sajab palju ning kõdunevat materjali on üsna palju.
Lehtmetsavööndi metsades on •Metsa- ja puidutööstus katkendlikult okas- suvel soe puurindes ülekaalus tamm, pöök, •Teenindus ja •Parasvöötme kliima vaher, pärn, kastan, pähklipuu.
Lehtmetsi on säilinud vaid mägedes lootuskaitse-, vee- või mullakaitsemetsadena. Varasematel aegadel oli palju niiskeid lähistroopilisi metsi riigi edelaosas.
Lehtmetsad – Suvi soe, talv Tasakaalustatud 1m 0; A; (E); B; C Leostumine Tunduvalt Pruunmullad(soe mereline pehme, sad=aur viljakamad, parasvööde) sobib
Lehtmetsadeks nimetatakse selliseid metsi, kus enamiku puudest moodustavad laialehelised lehtpuud. Lehtpuud kasvavad okaspuudest üldjuhul kiiremini.
Lehtmetsad on tootlikumad (aastane juurdekasv 5-10 m3/ha) Kui segametsad (2-3 m3/ha) ja mõlemad on okasmetsadest liigiliselt mitmekesisemad.
Lehtmets – pruunmuld, leostumine stepp (rohtla) – mustmuld, kamardumine lähistroopiline mets ja põõsastik – punamuld, sooldumine
Lehtmets - palju jõgesi ja järvi,nad saavad oma vee vihma veest,jõed on ühendatud kanalitega et vältida üleujutusi.
Lehtmetsavööndi metsades on puurindes ülekaalus tamm, pöök, vaher, pärn, saar, jalakas, kastan, pähklipuu, Ameerikas ka hikkoripuu.
Lehtmetsad – P-Ameerikas Suurjärvistust all pool väike laik, Euraasia – Prantsusmaa, Saksamaa, Poola ja Ida-Hiina.
Lehtmetsa - ja rohtlavööndis kasvatatakse nisu, rukist, otra, kaera, kartulit, köögivilja, söödajuurvilja.
Lehtmetsad on lindudele väga soodne elupaik kuna toitu on piisavalt ja lehtpuudele on hea pesa ehitada.
Lehtmetsad – Suvi soe, talv Tasakaalustatud Pruunmullad(soe pehme, sad=aur mereline parasvööde)
Lehtmetsavööndi metsades on puurindes ülekaalus tamm, pöök, vaher, pärn, saar, jalakas, kastan, pähklipuu.
Lehtmetsade loomastik on tunduvalt liigi rikkam: opossum, vöötorav, punailves, ameerika naarits.
Lehtmetsad – neli aastaaega, sajab rohkem kui aurub, mulla paksus u 1m, pruunmullad;
Lehtmetsi on säilinud vaid mägedes lootuskaitse-, vee- või mullakaitsemetsadena.
Lehtmetsades on suved päris soojad aga ka talved ei ole väga külmad.
Lehtmetsad on tootlikumad, kui okasmetsad, liigiselt mitmekesisem
Lehtmetsad - laialehelised, kitsalehelised • Okasmetsad
Lehtmetsa taimed on kohastunud nelja aastaaja vaheldumisega.
Lehtmetsavööndi taimed on kohastunud nelja aastaaja vaheldumisega.
Lehtmetsades on liigirikas alustaimestik.
Lehtmetsa alustaimestik on aga samuti liigirikas.
Lehtmetsades on enamasti pruunmullad.
Tulemused kuvatakse siia. Otsimiseks kirjuta üles lahtrisse(vähemalt 3 tähte pikk).
Leksikon põhineb AnnaAbi õppematerjalidel(Beta).

Andmebaas (kokku 683 873 mõistet) põhineb annaabi õppematerjalidel, seetõttu võib esineda vigu!
Aita AnnaAbit ja teata vigastest terminitest - iga kord võid teenida kuni 10 punkti.

Suvaline mõiste



Kirjelduse muutmiseks pead sisse logima
või
Kasutajanimi/Email
Parool

Unustasid parooli?

või

Tee tasuta konto

UUTELE LIITUJATELE KONTO AKTIVEERIMISEL +10 PUNKTI !


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun