taim soojemasse kohta ning alusta kastmist . Kahjuriteks ja haigusteks on lehetäid , villtäid , kedriklestad ja hahkhallitus . Seda taime peetakse sagely üheaastaseks taimeks . Selline väärarusaam on tulnud sellest , et kui teda ei ole veebruaris-märtsis küllalt tugevasti tagasi lõigatud , kaotab taim oma põõsataolise kuju . Paljundatakse ladvapistikutega . Pintseerides noorte taimede võsutippe , haruneb taim rohkem . [1][2] Maranta ( Maranta ) Kasutatakse lehtdekoratiivse püstikuna siseruumides , talveaedades ning suvel verandadel . Sobib kasutamiseks pinnakattetaimena . Pärit on maranta Brasiiliast . Maranta on tihedakasvuline , ovaalsete , hallikasroheliste , ööseks kokkutõmbuvate lehtedega püsik . Kummalgi pool pearoodu , külgroodude vahel on tumepruunide laikudega rida . Valgus peaks olema varjuline kuni hajusvalgus . Vältida otsest päikesepaistet . Temperatuur peaks olema soe . Katma peab korrapäraselt , hoides mulda pidevalt niiskena
· Parasniiske huumusrikas muld. · Kasutamine: kiviktaimlas, püsilillepeenra eesäärele, surnuaiale. · Kevadel päikese eest varjutada. Bergeenia Bergenia Bergeenia Bergenia · Mõned sordid: `Bressingham White` (valgeõieline sort). · Maapinda kattev. Kõrgus 30-40cm. · Punakasroosad õied. Õitseb aprillist maini. · Sobib kasvatamiseks nii varjus kui ka päikeselisel kasvukohal. Tihti kasutataksegi varjupeenardel. · Tihti kasutatakse lehtdekoratiivse taimena. · Parasniiske muld. · Väga vähenõudlik ja vastupidav. Bougarti ogaputk Eryngium bougartii Bougarti ogaputk Eryngium bougartii · Kõrgus 30-60 cm · Õitseb juuli-august · Õied hallikassinised · Sobib kergem lubjarikas muld · Hea meetaim · Õisikud säilivad kuivatades kaua Douglasi leeklil Phlox douglasii Douglasi leeklil Phlox douglasii · Mõned sordid: 'Crackerjack`, 'Daniel´s Cushion'
Õied või õisikud: nahkjad või lihakad õied. Õiekate on kellukjas, tipus kolmehõlmaline, pikkusega 1-1,5 cm. Väljast punakaspruun, tume, seest purpurpunane. Õied asuvad üksikult varte tippudes lühikestel raagudel, maapinnal. Õitseb mais ja juunis. Õite lõhn on terav, meenutab pipra lõhna. Liigi eritunnused: mürgine nii loomadele kui ka inimestele. Kasvab aeglaselt. Kasvukoha nõuded: talub hästi varju, eelistab niisket, kohevat, lubjarikast pinnast. Kasutamine haljastuses: lehtdekoratiivse pinnakattetaimena, puuderühma all, taimekonteinerites, kiviktaimlates. Kasutatud kirjandus: http://bio.edu.ee/taimed/oistaim/mpipar2.htm http://nagi.ee/photos/Enno-Kusrav/19189451 1.4 Aster (Aster) Konkreetne liik: alpi aster (Aster alpinus) Taime kõrgus ja läbimõõt: kõrgus 20-30 cm. Läbimõõt 40-50cm. Taime välislaadi kirjeldus: laiuv puhmastaim. Lehed: rohelised, piklikud. Õied või õisikud: korvõisik. Värvus varieerub valgest tumelillani. Õitseb mai algusest juuni lõpuni
Õied või õisikud: nahkjad või lihakad õied. Õiekate on kellukjas, tipus kolmehõlmaline, pikkusega 1-1,5 cm. Väljast punakaspruun, tume, seest purpurpunane. Õied asuvad üksikult varte tippudes lühikestel raagudel, maapinnal. Õitseb mais ja juunis. Õite lõhn on terav, meenutab pipra lõhna. Liigi eritunnused: mürgine nii loomadele kui ka inimestele. Kasvab aeglaselt. Kasvukoha nõuded: talub hästi varju, eelistab niisket, kohevat, lubjarikast pinnast. Kasutamine haljastuses: lehtdekoratiivse pinnakattetaimena, puuderühma all, taimekonteinerites, kiviktaimlates. Joonis 5. Harilik metspipar (http://www.whiteflowerfarm.com/23920-product.html#) Joonis 6. Harilik metspipar Kasutatud kirjandus: Heritage perennials. Asarum europaeum. Kättesaadav http://www.perennials.com/plants/asarum-europaeum.html. 04.08.2013. Seemnemaailm. Harilik metspipar Asarum europaeum. Kättesaadav http://www.seemnemaailm.ee/index.php?GID=9631. 04.08.2013.
annaabi.ee 
