Metsade sääst
metsade kaitsmise vajadust.
KARJATAMINE JA HEINA VARUMINE
Loomade karjatamine ja heina varumine poollooduslikel rohumaadel ja metsas
erinevatel ajaloo etappidel.
Loomade karjatamine toimus muinasajal aastaringi väljas. Kariloomad hankisid
endale ise toitu sealt, kust said. Nad liikusid asulalähedastel avamaastikel, puisniitudel
ja hõredates metsades. Ületalve peeti siis vaid lambaid ja kitsi, kellele varuti talveks
lehisevihtu. Vikati kasutuselevõtuga 1. aastatuhande keskel pKr algas veiste ja muude
kariloomade ulatuslikum ületalve pidamine. Loomi peeti rohkem Lääne-Eestis, kus
ilmastik oli pehmem ja leidus rohkem rohumaid.
Järgnevatel sajanditel, kui inimasustus Eestis tihenes, kasvas ka kariloomade hulk
ning suurenes karjamaade pindala. Loomi peeti enamasti maadel, mis ei kõlvanud
põlluks ega heinamaaks. Tihti lasti neid ka sööma söötis põldudele, niidetud