"lehisevihtu" - 1 õppematerjal

Metsade sääst

metsade kaitsmise vajadust. KARJATAMINE JA HEINA VARUMINE Loomade karjatamine ja heina varumine poollooduslikel rohumaadel ja metsas erinevatel ajaloo etappidel. Loomade karjatamine toimus muinasajal aastaringi väljas. Kariloomad hankisid endale ise toitu sealt, kust said. Nad liikusid asulalähedastel avamaastikel, puisniitudel ja hõredates metsades. Ületalve peeti siis vaid lambaid ja kitsi, kellele varuti talveks lehisevihtu. Vikati kasutuselevõtuga 1. aastatuhande keskel pKr algas veiste ja muude kariloomade ulatuslikum ületalve pidamine. Loomi peeti rohkem Lääne-Eestis, kus ilmastik oli pehmem ja leidus rohkem rohumaid. Järgnevatel sajanditel, kui inimasustus Eestis tihenes, kasvas ka kariloomade hulk ning suurenes karjamaade pindala. Loomi peeti enamasti maadel, mis ei kõlvanud põlluks ega heinamaaks. Tihti lasti neid ka sööma söötis põldudele, niidetud