Eksami kordamisküsimused
· Männitaelik Phellinus pini Valgemädaniku tekitaja (tegelikult sõelmädanik, mis on
valgemädaniku teisend). Mitmeaastane. Kasvab põhjapoolkeral okasmetsade vööndis,
meil peamiselt harilik männil. Eenduv, keskmise suurusega v suur, paljas v tasane.
Ülapind tumepruun, ebaselgete kasvutsoonidega. Serv vanemas eas terav ja
korrapäraselt kaarjas. Alapind kaneelpruun, poorid labürintjad ja suured, 1-3tk/mm.
Seeneliha puitjas-kõva. On sarnane kuusetaelikuga ja lehisetaelikuga, kuid on paksem,
tugevam ja suuremapoorilisem. Kogu Eestis tavaline, kuid arvukam ainult vanades
männikutes. Männi elusatel tüvedel,väga harva ka lamatüvedel ja kändudel.
Kahjustus: Vanade mändide poolparasiit. Tungib tüvesse kuivanud ja murdunud
oksatüügaste kaudu ja tekitab lülipuidus sõelmädaniku (valgemädanik); punakaspruuni
mädapuidu sisse ilmuvad ühtlaselt väikesed piklikud valged täpid. Mädanik levib piki
aastarõngaid
annaabi.ee 
