Menukaks raamatuks kujunes ,,Eesti muinasjutud" (1885), tuntuim muinasjutt on neist ,,Ahjualune". ,,Eesti perekonna õpetlikku ja lõbusat nädalalehte" ,,Meelejahutajat" toimetades keskendus Kunder populaarteaduslike artiklite ja ilukirjanduse avaldamisele, tõlkides neid vajadusel saksa ja vene keelest. Tema muganduses ilmusid raamatuna J. Swifti Gulliveri-lood ,,Härjapõlvlane ja Hiiglamaa" (1890). Kunder oli oma aja silmapaistvamaid kirjanduskriitikuid ja kirjandusloolasi. Algul leheveergudel avaldatud eesti luulet analüüsivad kirjutised ilmusid hiljem koguna ,,Eesti kirjandus, koolile ja kodule..." (1890). See teos oli planeeritud esimeseks osaks ulatuslikumast eesti kirjandusloost, ent järge ei tulnud. Sellegipoolest võib Kunderi T. Sanderi ja K. A. Hermanni kõrval esimeste eesti kirjandusloolaste hulka arvata. Oma luulekogudes kordas Kunder rahvusliku ärkamisaja tähtsamate luuletajate teemasid: isamaa, loodus, tunded jm. Luulekogud ,,Õie-kuu ja külm elu maanteel"
täiturit pole tema vastuvõtu välisel ajal büroos. Üks täitur on saanud sel aastal distsiplinaarkaristuseks noomituse, kuna ta ei võimaldanud täitemenetlusosalisel tutvuda teda puudutavate dokumentidega kohtutäituri büroos vastuvõtuaegadel. Kuid antud juhul ei saa võlgnik nuriseda selle üle, et tal ei võimaldatud isiklikult täituri juurde jutule pääsemist. Artikkel 21 sätestab isikuandmetega ümberkäimist ja selle töötlemist eesmärgipäraselt. Mõni nädal tagasi oli leheveergudel uudis2, kus notari büroo töötaja oli vaadanud põhjendamatult teise isiku andmeid. Sarnane juhtum oleks võinud aset leida ka kohtutäituri büroos. Konkreetses situatsioonis sai eksinud inimene karistada noomitusega, kuna tundlikku 2 Postimees.ee. Naine heidab andmekaitsjatele ette loidu suhtumist. Postimees 07.10.2009. 2
kõik see müüks. Piirid on muutunud väga häguseks, meedia jõud on vaieldamatult kasvanud. Meedia on neljas võim, mis juhib ja mõjutab meie elu igapäevaselt. Meedia mõjujõudu näitas väga ilmekalt nn. pronksiöö. Üheltpoolt venekeelne meedia, mis tänaseks selgunud info kohaselt õhutas Eesti-vastaseid jõude järjest enam tegudele. Meedia andis mõnuga tuld juurde, mõjutades sellega meie kõigi elu. Need, kes oleks võibolla jätnud tänavale tulemata, tegid seda siiski, sest leheveergudel ja raadioeetris kajastatu kutsus neid poolt valima. Nad liitusid märatsevate rahvamassidega ja tulemus on meile kõigile teada. Ehk oleksid pronksiöö tagajärjed pisut leebemad olnud, kui venekeelne meedia oleks võtnud rahustaja rolli. Seda ei saa me kahjuks kunagi teada. Teiseltpoolt tegi ka eestikeelne meedia rohkelt vigu. Eelkõige kollane ajakirjandus, kes pronksiöö sündmustest veel pikka aega pärast toimunut toitus. Sündmuste keerises valati
Hääletuse tulemus oli ootuspäraselt vägivalla kasuks, aga et poolt oli lausa 85 protsenti ja vastu ainult 15 protsenti, on kurb ja masendav. Kas nii vägivaldsed siis (ikka veel) olemegi? Saate teema oli inspireeritud Õhtulehe artiklist, kus kirjutati isast, kes lapsele antud kerge laksu pärast rahatrahvi sai. Ma ei taha rääkida sellest loost, sest arvamuse avaldamiseks konkreetse juhtumi kohta peaks olema palju rohkem infot, kui ajakirjanik seda leheveergudel pakub. Ma ei taha analüüsida ei saadet, selle tegijaid ega televaatajate sõnavõtte, sest ma ei mäleta, mida keegi täpselt ütles. Kogu järgnev on vaid minu reaktsioon kuuldule ja nähtule, mis on kindlasti mõjutatud mu isiklikust elukogemusest lapsena, emana ja vanaemana, koolipsühholoogina, kes ma olen kümme aastat olnud, aga ka pereterapeudina ja holistilise terapeudina, kes päevast päeva näeb vägivaldse kasvatuse kurbi tagajärgi. Hea
ESIMESED EESTIKEELSED MUUSIKAKIRJANDUSE VÄLJAANDED · Nooditrükiste hulgas olid olulisel kohal koraaliraamatud MUUSIKAELU LINNADES 19.SAJ · Eesti seltsides tõusid esiplaanile koorilaul ( Estonia 1865, Vanemuine 1865) RAHVUSLIK ÄRKAMINE JA LAULUPÄEVAD · Rahvuslikust ärkamisest annab tunnistust Johann Voldemar Jannseni toimetanud eesti keele ajaleht Perno Postimees (1857) · Rahvusliku liikumise keskuseks kujunes Tartu · 1864. a hakkas ilmuma Eesti Postimees (leheveergudel propageeriti ka mitmehäälset laulu, avaldati sõnumeid muusikasündmustest jne.) · Jannseni eesmärgiks sai korraldada beltisakslaste eeskujul Eesti oma laulupidu · 1865. A asutas meestelauluseltsi Vanemuine, Tartus · Seltsi eesmärgiks oli laulupeo korraldamine ,,50" aastase priiuse puhul Liivimaa talurahva pärisorjuse vabastamise 50. Aastapäev · 1867. A tutvustab Jannsen ülemaalise laulupeo korraldamise kavast Eesti Postimehes · 1867 a
kultuurilist pärandit. 14. Nimeta L. Lukase artikli põhjal vähemalt kolme eesti rahvaluule süzeed ja/või motiivi, mis jõudsid 19. sajandi baltisaksa luulesse. Folkloorialased luuletused Eesti regivärss Rahvapärimus 15. Kirjelda J. Hurda tegevust rahvaluule kogumisel ja publitseerimisel. Hurt palus ajalehte teel inimestel saata rahvaluulet, murdekeelt, tegi küsitluskavad rahvakommete ja rahvausundi kogumiseks. Andis tagasisidet leheveergudel. Tal oli umbes 1400 kaastöölist. "Eestirahva ajaraamat" "Vana kannel. Täieline kogu vanu eesti rahvalaulusid" 16. Missugune oli J. Hurda käsitlus rahvaluule ja ajaloo suhetest? Hurda jaoks oli rahvaluule kogumine teadusele suunitletud. Samuti oli rahvaluule ta jaoks ideoloogiline vahnd eestluse uueksloomisel. 17. Mille poolest erinenesid Fr. R. Kreutzwaldi ja J. Hurda rahvaluulekäsitlused? Kreutzwald - sillaehitaja baltisaksa ja eesti kultuuri vahel, folkloori ja folkloristika vahel
ajaloost) - Vajalik laia silmaringi jaoks (et ära tunda hea ja halb). Igasugust rahvaluulet on vaja koguda, et terasid sõkaldest eemaldada. Meil on vaja ebausu kombeid, et mitte ise nii käituda. „Paar palvid Eesti ärksamaile poegadele ja tütardele (1888) I palve koguda murdkeelt, II palve koguda rahvaluulet, küsitlustkavad rahvakommete ja rahvausundi kogumiseks, Tagasiside andmine leheveergudel (avaldas 156 kogumisaruannet) = epistolaarne folkloristika Üleskutsed jõudsid rahva hulka: u 1400 kaastöölist, kes saatsid kokku 114 695 lk rahvaluulekirjapanekuid Kaastööd köidetud formaadi ja topograafilise pintsiibi alusel. Matthias Johann Eisen (18571934) Kogus teistsugust ainestikku, teda pakkusid huvi rahvajutud, mõistatused jne. Erinevalt Hurdast hakkast ta kohe rahvale tagasi andma väljaandeid väikeste väljaannete kaupa
17. Kirjelda J. Hurda tegevust rahvaluule kogumisel ja publitseerimisel. Avaldas ajakirjanduses folklooriteemalisi artikleid, kutsus inimesi üles rahvaluulet jagama ja väärtustama. Rõhutab rahvaluule olulisust rahvusluse seisukohalt, hariduse seisukohalt (silmaring, pedagoogiline väärtus), esteetilist vaatepunkti. Kutsub üles koguma murdekeelt, rahvaluulet, jagama rahvakombeid ja rahvausundit. Läbi selle leidis ta umbes 1400 kaastöölist kelle materjale ta uuris ja mille kohta andis leheveergudel ka tagasisidet. Kogus kaastööd köidetesse. Avaldas kogumisaktsiooni varal rahvaluuleteoseid. 18. Missugune oli J. Hurda käsitlus rahvaluule ja ajaloo suhetest? Võttis rahvaluulet osana ajaloost. 19. Iseloomusta vähemalt kolme geograafilis-ajaloolise meetodi põhimõtet folkloristikas ja nimeta vähemalt kaks selle uurimissuuna esindajat. Geograafilis-ajalooline meetod uurib tekstide muutumist ajas ja nende päritolu ning seost piirkonnaga kust tekst pärit on
o Kasutusvaldkond pedagoogikas (evolutsionalistlik käsitlus inimkonna jaloost); o Vajalik laia silmaringi jaoks (et ära tunda hea ja halb). ,,Eestirahva ajaraamat" (Eesti Postimehe lisaleht 1876) ,,Paar palvid Eesti ärksamaile poegadele ja tütardele" (Olevik 1888) o I palve koguda murdekeelt; II palve koguda rahvaluulet; küsitluskavad rahvakommete ja rahvausundi kogumiseks; o Tagasiside andmine leheveergudel (avaldas 156 kogumisaruannet) = epistolaarne folkloristika; o Üleskutsed jõudsid rahva hulka: u 1400 kaastöölist, kes saatsid kokku 114 695lk rahvaluulekirjapanekuid o Kaastööd köidetud formaadi ja topograafilise printsiibi alusel. Hurt rahvaluule publitseerijana ,,Eestirahva ajaraamat" viie-osaline ajaraamatu idee Vana kannel. Täieline kogu vanu eesti rahvalaulusid. = põlva ja kolga-jaani regilaul
Zum Theil nach einer Ehstnischen Volkssage”. Jutt on kurikuulsast junkur Heinsist, kes võrgutas tütarlapsi ja jättis nad siis maha häbisse. kui kurat teda pattude pärast endaga kaasa viia tahab, tõmbab ta ka kuradil naha üle kõrvade. 17. Kirjelda J. Hurda tegevust rahvaluule kogumisel ja publitseerimisel. •I palve koguda murdekeelt; II palve koguda rahvaluulet; küsitluskavad rahvakommete ja rahvausundi kogumiseks; • Tagasiside andmine leheveergudel (avaldas 156 kogumisaruannet) = epistolaarne folkloristika; • Üleskutsed jõudsid rahva hulka: u. 1400 kaastöölist, kes saatsid kokku 114 695 lk rahvaluulekirjapanekuid (vt Kivike); • Kaastööd köidetud formaadi ja topograafilise printsiibi alusel; 18. Missugune oli J. Hurda käsitlus rahvaluule ja ajaloo suhetest? • Rahvaluule kui “üks suur ja elav ajaraamat”; folkloori tähendus rahvusliku ajaloo kontekstis; 19. Iseloomusta vähemalt kolme geograafilis-ajaloolise meetodi
ajaloo kontekstis; • “Mis lugu rahva mälestustest pidada” (Eesti Postimehe lisaleht 1871, nr 26-27); Rahvaluule väärtustamine • “Eestirahva ajaraamat” (Eesti Postimehe lisaleht 1876, nr 13); • “Paar palvid Eesti ärksamaile poegadele ja tütardele” (Olevik 1888, nr 8- 10, 12); I palve koguda murdekeelt; II palve koguda rahvaluulet; küsitluskavad rahvakommete ja rahvausundi kogumiseks; Tagasiside andmine leheveergudel (avaldas 156 kogumisaruannet) = epistolaarne folkloristika; J. Hurt rahvaluule publitseerijana • “Eestirahva ajaraamat” (1876) – viie-osalise “ajaraamatu” idee: I. Vana Kannel, II. Vana Tarkus, III. Vana Usk, IV. Vana Jutt, V. Vana Kombe (hiljem lisas eraldi osana mõistatused); • Vana kannel. Täieline kogu vanu eesti rahvalaulusid. I (1875-1886), II (1886) = Põlva ja Kolga-Jaani regilaulud;
ajaraamat"; folkloori tähendus rahvusliku ajaloo kontekstis. 2. "Mis lugu rahva mälestustest pidada" (Eesti Postimehe lisaleht 1871, nr 26-27); Rahvaluule väärtustamine. 3. "Eestirahva ajaraamat" (Eesti Postimehe lisaleht 1876, nr 13); 4. "Paar palvid Eesti ärksamaile poegadele ja tütardele" (Olevik 1888, nr 8-10, 12); I palve koguda murdekeelt; II palve koguda rahvaluulet; küsitluskavad rahvakommete ja rahvausundi kogumiseks; tagasiside andmine leheveergudel (avaldas 156 kogumisaruannet) = epistolaarne folkloristika. J. Hurt rahvaluule publitseerijana: 1. "Eestirahva ajaraamat" (1876) viie- osalise "ajaraamatu" idee: I. Vana Kannel, II. Vana Tarkus, III. Vana Usk, IV. Vana Jutt, V. Vana Kombe (hiljem lisas eraldi osana mõistatused). 2. Vana kannel. Täielik kogu vanu eesti rahvalaulusid. I (1875-1886), II (1886) = Põlva ja Kolga-Jaani regilaulud. 3. Sari Monumenta Estoniae Antiquae (teaduslik rahvaluuleväljannete sari). 4
annaabi.ee 
