see. Peamised põhjused mis välja toodi selgitamaks, miks leht ei meeldi, oli see, et leht on sisutühi ning lugeda pole suurt midagi. Samuti öeldi seletuseks, et kooliga seotust on lehes vähe ning viimases lehes ilmunud artikkel Tallinna kodututest kassidest ei puudutanud Tartu KHK-d, isegi mitte Tartut mingil määral. Õpilased eelistaksid rohkem kooliga seotud põnevaid artikleid, mõni lausa kõmu. Kui võimalik on sellist kõmu lehte panna, on iseasi, ent õpilaste ja lehetegijate soovid lähevad siinkohal lahku. Vastused oleksid heaks mõtteaineks lehe toimetajatele, et nende suur ettevõtmine edaspidi vilja kannaks ning artiklid pakuks peamisele sihtgrupile õpilastele ja õpetajatele huvi. 2.2 Koolielu paremaks muutmine mida teeksid õpilased? Kuna viisime küsitluse läbi ainult Põllu õppekorpuse õpilaste seas, siis peamiste punktidega toovad vastajad välja selle, et Põllu õppekorpuses ei toimu peale õppetöö suurt midagi.
jättes kõige suurema jälje "Päevalehe" toimetajana 1908-1934. Õieti astus Luiga kirjameheteele luuletajana, alustades kaastööde saatmist eesti ajalehtedele ja ajakirjadele juba 15-aastasena. Varakult ärganud lugemishuviga kaasnes sõnaseadmisoskus, mida Luiga kasutas laialdaselt luuletuste, proosapalade, mõtteterade ja naljade ülestähendamiseks ja toimetustesse saatmiseks, olles üks viljakamaid ajakirjanduse kaastöölisi. Niiviisi puutus Luiga kokku ka lehetegijate omavahelise sulesõjaga. Kui "Postimehe" toimetaja Hermann märkas Luiga sümpaatiat "Oleviku" toimetaja Grenzsteini suhtes, ei olevat ta enam tahtnud Luiga luuletusi "Postimehes" avaldada. Luiga aga viskas Hermannile vingerpussi, saates kaastöö neiu Miina Luha nime all. Hermann oli Miina Luha esilekerkimisest olnud väga vaimustatud, kujutledes, et tal on 1888. aasta "Postimehe" juures terve naisluuletajate trio (ka Anna Haava ja Elise Aun olid Hermanni poolt tunnustatud)
jooksvaid, ametlikke, praktilisi, aktuaalseid teemasid. Esimene sissemakse 1871. aastal. Teadaolevalt ER kuni 1879. aastani andis Jannsenile toetust ja see sissemakse oli tavaliselt umbes 600 rubla aastas. Jannsen sai veel raha ja toetust Liivimaa rüütelkonnalt, kuid sellele ei ole kinnitust leitud. Kui rahavood olid EP kätte jõudnud, ilmnes, et baltisaksa tellijatel oli oma täiendavaid nõudmisi. Üheks oli, et Jakob Hurt tuleb kõrvaldada lehetegijate ringist ja veerud temale sulgeda. Jannsen sellega esialgu nõus ei olnud, kuna Hurt oli olnud üks aktiivsematest kaastegijatest. Siiski oli tal lihtsam Hurt kõrvaldada, kuna raha baltisakslastelt oli vaja. See tekitas pingeid rahvusliku liikumise tegelaste vahel. Nii Hurta kui Jakobsoni mõistnud tegelased ei mõista Jannsenit. Isa tegevuse mõistab hukka ka Lydia Koidula. 1873. aastal Lydia lahkub Eestimaalt, abiellub ja asub Kroonlinna elama. 1873. aastaga läheb ka Lydia
annaabi.ee 
