"lehesaatmise" - 1 õppematerjal

Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu

Üldreeglina pidid aga kõik väljaande käekäigu eest universaalselt head seisma. Kirjeldusi vaadeldava ajastu toimetustest Sama A. Pallase artiklis "Ajalehe kirjutajast ajakirjanikuks". Esimesi tööjaotuse ilminguid Eestis kirjeldas G. E. Luiga aastast 1890 (jutt on Olevikust): "Toimetuse töö oli Liivi õlal, see minusse ei puutunud; kontori üle valitses Sööt, seal ei olnud mul tegemist; pidin olema kodus kõige tegevuse ja talituse, trükikoja ja tähevabriku, köitmiskoja ja lehesaatmise juhataja ning raamatupidaja ­ kõik asjad, millest mul ei olnud aimu..." (Luiga 1930, 53). Matthias Johann Eisen oli lõpetanud ülikoolis just usuteaduskonna, kui K. A. Hermann Postimehe Pärnust Tartusse tõi ning teda toimetusse abiks palus. Eisen oli toimetuses täitsa üksi, Hermann tasus tema kolme kuu töö 15 rublaga. Muuhulgas nimetas Eisen: "Palju aega tuli tellimiste vastuvõtmisega ja toimetuses jutul käijatega ära viita."