REFERAAT VÕSU XXX XXX 2009 TALLINN Võsu Taime maapealset osa nimetatakse võsuks. Taime võsu hakkab arenema seemnes olevast idapungast, mille tipus asub kasvukuhik. Võsu keskne osa on vars, mis kannab pungi ja lehti ning ka õisi ja vilju. Võsul saab eristada nii lehepungi kui ka õiepungi. Lehepungas on varjul algne vars lehealgmetega, õiepungas on õiealgmed. Asukohe järgi varrel eristatakse ka ladvapungi ja külgpungi. Ladvapungast kasvab võsu pikemaks. Külgpungadest arenevad nii lehed kui ka varreharud. Pungi kaitsevad tihedasti üksteise vastu liibunud pungasoomused, mis kaitsevad pungas olevaid varre- ja lehe- või ka õiealgmeid kuivamise ja külma eest. Pungast võib alguse saada ka oks, millele järgmistel aastatel kasvavad lehed
Valitud, peene aroomi tõttu moodustavad valged teed erilise grupi Valge tee pärineb Hiina Fujiana provintsist ja on eksklusiivseim tee kõikidest teedest seda korjatakse vaid paaril kevadisel märtsipäeval Valge tee valmistamiseks kasutatakse teepõõsa ainult kõige nooremaid ja kahjustamata tipmisi, veel avanemata lehepungi, mida töödeldakse minimaalselt Teed ei fermenteerita, ei kääritata, ei töödelda ülearu, et säiliks tee ülim neitsilik olemus Valge tee töötlemise erilisus seisneb selles, et see ainult laotatakse päikese kätte ja kuivatatakse Teelehte ei rullita vaid säilitatakse tema loomulik vorm Kõik need protsessid teostatakse käsitsi Tänapäeval toodetakse valget teed kõikides maailma suuremates teekasvatuspiirkondades: Sri Lanka India Indoneesi a Ida- Aafrika Sellegipoolest on
O Orange see termin ei oma seost ei tee maitse ega lõhnaga, vaid hoopis Madalmaadest, Oranjest pärineva printsessiga ning tähistab teelehtede kõrget kvaliteeti; F Flowery "lilleline ehk õitsev" on vihje lehepungade õrnale värvitoonile ning õrnale lillelisele maitsele; T Tippy "tipmine" ehk tegemist on teetaime tipmiste lehepungadega; G Golden "kuldne" räägib tipmiste lehepungade oranzikast värvist. Mida rohkem sisaldab tee nn. "kuldseid" lehepungi teetaime tipust, seda kõrgemaks hinnatakse tee kvaliteeti. F.O.P.Flowery Orange Pekoe G.F.O.P. Golden Flowery Orange Pekoe T.G.F.O.P. Tippy Golden Flowery Orange Pekoe F.T.G.F.O.P. Finest Tippy Golden Flowery Orange Pekoe S.F.T.G.F.O.P. Special Finest Tippy Golden Flowery Orange Pekoe Kõikidest Flowery Orange Pekoe teeliikidest valmib mahedamaitseline aromaatne tee, mida sobib iseäranis hästi juua pärastlõunasel ajal. Kergete, leebemaitseliste teede hulka kuuluvad ka: O.P
Oranjest pärineva printsessiga ning tähistab teelehtede kõrget kvaliteeti; F Flowery "lilleline ehk õitsev" on vihje lehepungade õrnale värvitoonile ning õrnale lillelisele maitsele; T Tippy "tipmine" ehk tegemist on teetaime tipmiste lehepungadega; G Golden "kuldne" räägib tipmiste lehepungade oranzikast värvist. Mida rohkem sisaldab tee nn. "kuldseid" lehepungi teetaime tipust, seda kõrgemaks hinnatakse tee kvaliteeti. F.O.P.Flowery Orange Pekoe G.F.O.P. Golden Flowery Orange Pekoe T.G.F.O.P. Tippy Golden Flowery Orange Pekoe F.T.G.F.O.P. Finest Tippy Golden Flowery Orange Pekoe S.F.T.G.F.O.P. Special Finest Tippy Golden Flowery Orange Pekoe Kõikidest Flowery Orange Pekoe teeliikidest valmib mahedamaitseline aromaatne tee, mida sobib iseäranis hästi juua pärastlõunasel ajal. Kergete, leebemaitseliste teede hulka kuuluvad ka:
ühe palja ja pimeda poja on ka mitte putukatest toituvaid nahkhiiri ntks kala söövaid kui ka vereimejiaid, puuviljadest. Selts närilised * orav- suurema osa ajast veedab orav pyuude otsa, kus ta teravate küüniste abuil ülihästi ronib. Oravte esinemiskohtades vedeleb kuuskede ja mändide all maapinnal hulgaliselt rootsuni paljaks näritud käbisi. Neilt on orav kattesoomused ära hauganud et seemneteni jõuda. Okasseemnete, pähklite ja tõrude kõrval sööb ta lehepungi, marj, seeni ja putukaid. Sügisel kogub orav talvevarudi. Orav puhkab puuõõnes või endaehitatud pesas. Emasloom sünnitab sealsamas 4-5 poega, keda toidab umbes 1,5 kuud piimaga. Orav on väärtuslik tööndusjuhi objekt. * Hiirelaadsed närilised- Nad on väikesed, mõõnikord aga kesmise suurusega. Neid on umbes 1500 liiki. Nende hulgas on kõigile hästi tuntud koduhiired ja rotid, metsa- ja põlluhiired, hamstrid ja urugiired (need sarnanevad hiirega, kuid erinevad lühema
Oranjest pärineva printsessiga ning tähistab teelehtede kõrget kvaliteeti; F Flowery "lilleline ehk õitsev", see on vihje lehepungade õrnale värvitoonile ning õrnale lillelisele maitsele; T Tippy "tipmine", s.t. et tegemist on teetaime tipmiste lehepungadega; G Golden "kuldne", see termin räägib tipmiste lehepungade oranzikast värvist. Mida rohkem sisaldab tee nn. "kuldseid" lehepungi teetaime tipust, seda kõrgemaks hinnatakse tee kvaliteeti. F.O.P. Flowery Orange Pekoe G.F.O.P. Golden Flowery Orange Pekoe T.G.F.O.P. Tippy Golden Flowery Orange Pekoe F.T.G.F.O.P. Finest Tippy Golden Flowery Orange Pekoe S.F.T.G.F.O.P. Special Finest Tippy Golden Flowery Orange Pekoe Kõikidest Flowery Orange Pekoe teeliikidest valmib mahedamaitseline aromaatne tee, mida sobib iseäranis hästi juua pärastlõunasel ajal. Kergete, leebemaitseliste teede hulka kuuluvad ka: O.P
Nad vajavad päikeselist, mõningase keskpäevase varjuga kasvukohta. Muld peaks olema viljakas ja piisavalt niiske. Kuivas, liivases ja lahjas mullas hortensiad ei edene. Kuival ajal vajavad nad kastmist. Neile ei sobi kohe üldse mitte suurte puude alune. Nad jäävad konkurentsis puude juurtega alla ja ei edene. Istutamisel tuleks istutusmulda lisada turvast. Neile ei meeldi aluseline (lubjarikas) muld. Neid ei oleks mõistlik ümber istutada kevadel, siis kui nad hakkavad lehepungi avama. Sellel ajal on nad väga tundlikud. Parim aeg ümberistutamiseks on varakevad, kohe kui õnnestub labidat maasse vajutada. Värskeltistutatud taimi tuleb suvel hoolikalt kasta (Calmia). 4.10.4. Elujõulisuse suurendamine Hortensiad vajavad palju väetamist ning kevadel ja suvel oleks selleks kõige parem aeg. Väetamiseks sobib aia üldväetis, täis- või rodoväetis. Täiskasvanud põõsale piisab ühest
annaabi.ee 
