roosaarte ümbruses. Kudemine leiab aset enamasti hommikuti. Emane mudamaim paigutab oma marja 1...3 marjatera laiuse ribana veetaimede ujuvate lehtede alumisele küljele. Ühes ribas on mõnikümmend kuni sada marjatera. Marjaterade triipe võib leida ka veekogu põhja löödud postidelt, vaiadelt, veepinnal ujuvatelt keppidelt, pudelitelt ja muudelt esemetelt. Tähelepanuväärne on see, et lehe alapoolele kudemiseks pöörab mudamaim enda kõhu ülespidi ja libistab end mööda lehepinda. Pärast kudemist ujub emaskala minema, isane jääb aga viljastatud marja juurde valvesse. Aeg-ajalt määrib ta marja üle oma keha katva limaga, mis kaitseb marja bakterite ja hallituse eest. Vastsed kooruvad 5...6 päeva pärast. Et mudamaim on pisike kala, siis pole ka ta eluiga pikk - see ulatub kõigest 4 aastani. Inimesed mudamaimu eriti ei hinda. Ta on teiste kalade toidukonkurent, haiguste kandja ja marja hävitaja. Teda kasutatakse peamiselt söödakalana. Looduses on mudamaim
Kombikülvikud- väetis , seeme , rearull Viljelusviisid: Intensiivtehnoloogia. Agrotehniline süsteem suurte saakide saamiseks, taime kasvunõuete võimalikult täieliku rahuldamise teel . Teravilja saak sõltub: *koristamiseni säilinud taimede arvust *produktiivvõrsete arvust taimel Tehnoloogilised elemendid rakendatakse põllu ja sordi iseärasusi arvestades: *võrsumist suunatakse lämmastikväetiste annuse ja andmisajaga *reguleeritakse rohelist lehepinda *kasvuregulaatorite kasutamine ( seisukindlus ) Lämmastikväetiste andmine loomise ja õitsemise vahel suurendab saagikust 5t/ha Lehehaiguste keeminiline tõrje suurendab saagikust 0.2t/ha Pähikuhaiguste tõrje suurendab saagikust 0,4t/ha jne Kasvutingimuste optimeerimisel realiseerub täielikult antud mullale sobivate sortide saagipotensiaal. Intensiivtehnoloogia kasutamisel tuleb teada: *tasane künd tagab ühtlase sügavusega külvi
toimub ka vee aurumine assimilatsiooniaparaadist. Õhulõhesid ümbritsevad sulgrakud on omapärase ehitusega – nende õhulõhepoolsed rakuseinad on paksemad kui välimised rakuseinad. Sulgrakkude välisküljed venivad pärast veeimamist rohkem välja kui siseküljed, muutudes kumeraks ning õhulõhe avaneb. Kui sulgrakkude siserõhk väheneb, rakud muutuvad sirgemaks ja õhulõhe sulgub. Väiksem osa veest (5-10%) aurustub ka lehepinda katva kutiikula (kattekoe) kaudu. Taim püüab võimalikult vähe vett kaotada ja vältida asjatut transpiratsiooni, kuid see on vastuolus taime vajadusega fotosünteesiks vajaliku CO2 koguse kindlustamisega õhulõhede kaudu. Vee imendumine juurestikku toimub peamiselt osmoosi teel, selle liikumine ksüleemis aga kohesioonjõu toimel. Okaspuudel liigub vesi maltspuidu kevadosas paiknevates suuremõõtmelistes trahheiidides, lehtpuudel torukujulistes soontes.
Ökosüsteem on näiteks järv, mets, niit. 3. Väljenda FS kõvera algtõusu läbi mõistete kiirgushulk, kadu ja FS kasutegur. 4. Millistest faktoritest sõltub koosluses/ökosüsteemis neelatud päiksekiirguse hulk. Lehestiku sutruktuurist, koosluse peegeldustegurist 5. Mis on lehepinnaindeks. Joonista selle aastaringne käik okas/lehtpuumetsas ning energiavõsas. lehtede pindala/kasvukoha pindalaga 6. Miks on varakevadel suurt lehepinda omada taimele kasulikum kui sügisel?Suurem kiirgushulk. 9 7. Joonista ühele graafikule tiheda puistu ühe lehe ning kogu taimekoosluse kiirguse neeldumine sõltuvalt puistu LAIst. 8. Millistest faktoritest sõltub lehtede ekstinsioonikoefitsent? Kiirguse kahanemiskiirusest. 9. Millistest komponentidest koosneb ökosüsteem. Elusorganismidekooslustest(elusosa),ökotoobist(eluta osa) 10. Ms on avatud/suletud ökosüsteem
Bioom – ühe kliimavööndi ökosüsteemide kogum, nt tundra, taiga, parasvöötme okasmetsad 3. Millistest faktoritest sõltub koosluses/ökosüsteemis neelatud päiksekiirguse hulk. Sõltub koosluse peegeldustegurist (albeedo), lehepinna arengust, lehestiku struktuurist, 4. Mis on lehepinnaindeks. Joonista selle aastaringne käik okas/lehtpuumetsas ning energiavõsas. Lehepinnaindeks LAI – Lehtede pindala/kasvukoha pindalaga 5. Miks on varakevadel suurt lehepinda omada taimele kasulikum kui sügisel? Neeldunud kiirgusenergia hulk on suurem 6. Joonista ühele graafikule tiheda puistu ühe lehe ning kogu taimekoosluse kiirguse neeldumine sõltuvalt puistu LAIst 7. Millistest faktoritest sõltub lehtede ekstinsioonikoefitsent? Kiirguse neeldumine sõltub lehtede kaldenurgast päikese suhtes 8. Millistest komponentidest koosneb ökosüsteem. Tootjad, tarbijad, lagundajad, toitained, energia, keskkond (vesi,maa..)
3. Väljenda FS kõvera algtõusu läbi mõistete kiirgushulk, kadu ja FS kasutegur. 4. Millistest faktoritest sõltub koosluses/ökosüsteemis neelatud päiksekiirguse hulk? Lehestiku pindala ja struktuur (kaldenurk päikese suhtes), koosluse peegeldustegur (albeedo). 5. Mis on lehepinnaindeks. Joonista selle aastaringne käik okas/lehtpuumetsas ning energiavõsas. Lehepinnaindeks LAI Lehtede pindala/kasvukoha pindalaga 6. Miks on varakevadel suurt lehepinda omada taimele kasulikum kui sügisel? Katsed näitavad, et parasvöötmes on varakevadel neelduv kiirgusenergia hulk suurem, kui hilissügisel. 7. Joonista ühele graafikule tiheda puistu ühe lehe ning kogu taimekoosluse kiirguse neeldumine sõltuvalt puistu LAIst Lehepinnaindeks LAI-lehtede pindala/kasvukoha pindalaga 8. Millistest faktoritest sõltub lehtede ekstinsioonikoefitsent? Sõltub sellest kuidas lehed pakitud on, kiirguse kahanemiskiirusest. 9
MS Word tekstitoimeti millise tunde tahate lugejas tekitada, seejärel valige sobiv kirjatüüp. Ametikirjade puhul on eksimatuks valikuks Times New Roman - kiri, mis töötati välja, tõstmaks ajalehe "Times" loetavust ja hoidmaks kokku lehepinda. See on sama kiri, mille kasutamist nõuab Valitsusasutuste asjaajamise kord. See on kiri, mis installeeritakse Windowsi installeerimisel; mis on kaasas enamiku arvutiprogrammidega; mida pakub kasutamiseks MS Wordi stiilitabel; mida kasutatakse nii palju, et ta ei seostu õieti mitte kellegi ega millegagi ning seetõttu ei hakka teile kunagi vastu töötama. Lõigud Tähtis tekstiosa Wordi dokumendis on lõik. Lõiguna käsitletakse kõike, mis paikneb kahe
punases (680 nm) piirkonnas. Kollases on kõige väiksem. 2. Mis on lehepinnaindeks ja mis on lehe eripind? LAI e lehepinnaindeks on mingil pinnatükil asetsevate taimede lehtede kogupindala jagatud selle pinnatüki pindalaga. Kui kõik lehed taimedelt maha laotada, siis LAI on keskmine maapinna katte kordsus. LAI (L) – suhtarv, mis näitab kui palju on maapinna ühiku kohal lehepinda. Lehe eripind on lehepind jagatud lehe biomassiga. Lehe pind lehe massiühiku kohta ehk SLA. 3. Kuidas muutuvad taimede fotosünteesi intensiivsus, kasvukiirus, õhulõhede avatus ja transpiratsioon koos CO2 kontsentratsiooni tõusuga atmosfääris? CO2 sisaldus (0,03%) on üks fotosünteesi kiirust limiteeriv faktor. CO2 kontsentratsiooni suurendamisega on võimalik kiirendada fotosünteesi.
• vältida võra suuremahulist lõikust ühe aasta asub haava kinni kasvatama. Kas ja kuidas see jooksul; õnnestub, oleneb haava suurusest. Kui puult • hoida võras optimaalseid valgustingimusi, on eemaldatud korraga liiga palju ja liiga suuri eemaldades eelkõige ohtlikke ja sobimatuid (nt oksi, püüab puu taastada sünteesivat lehepinda. kuivi, haigeid, vale nurga all kasvavaid, nõrgalt Selleks hakkab kambium moodustama lisapun- kinnitunuid jms) oksi; gi. Ka uinuvad pungad ärkavad ning puul hak- • kasutada õigeid töövõtteid, et vähendada seen- kavad vohama vesivõsud. haigustesse nakatumise riski; 5
Karjamaa raihein, aasnurmikas. 3. Vahepealsed mis jagatakse kaheks a)polpealishein kõrge kasvulised taimed mis on paljaste kõrte vartega ja juurmiste lehtedega. Nt keraheina sort ,,jõgeva 220". b) poolalushein. Madalakasvulised kuid kõrrelehtedega lehttaimed. Nt soonurmikas ja 1- aastane raihein. Neid tuleb kasutada kui niitelisi taimi. Lehtede massi indeks on lehe pinna suurus 1 m2 kohta. Kult taimedel on lehepinda 1 m2 kohta 9-10 m2. Sellest suurema lehtede arvu korral vajaksid heintaimed väga palju toitaineid ja kui lehepind on väiksem kui 3 m2 siis vajavad vähe toitaineid. Nt vähe vajavad kitsaste püstiste lehtedega heintaimed, punane aruhein. Ja Heintaimed mis on laiade harali asetusega lehtedega, suure lehe pinnaga nt päideroog, ohtetu luste on suure toitainete omastamise võimega. 73)Rohumaade uuskülvid
Rakkude jagunemise stimuleerimine (indutseerib G2 faasi sisenemist) ja soodustamine. Auksiin/tsütokiniin kontsentratsioonide suhe reguleerib morfogeneesi kalluses kõrge suhte väärtus soodustab juurte teket, madal suhe võrsete teket. Vananemise pärssimine. Tsütokiniinidega pritsimine soodustab toitainete liikumist pritsitud piirkonda. Külgpungade arengu soodustamine ja seega vähendab apikaalset domineerimist. Soodustavad varte pikenemiskasvu ja rakkude venivuskasvu. Suurendavad lehepinda de-etiolatsiooni käigus rakkude intensiivsema jagunemise ja rakkude venivuskasvu tõttu. 68. Nimetage etüleeni biosünteesi raja lähteühendid ja peamised vaheproduktid Etüleeni sünteesitakse kõikides vananevates taimeosades, eriti palju aga valmivates viljades. Sünteesi lähteühendiks on metioniin. Metioniin aktiveeritakse seostumisel ATP-ga (PPi + Pi eraldub) ja tekib S-adenosüülmetioniin. Aminotsüklopropaankarboksüülhape
Epidermi rakud on tihti väga sopilised, et paremini üksteisega sobituda. Sisaldavad õhulõhesid, toimub vee ja gaasivahetus väliskeskkonnaga. Ülesanne: kaitsta taime kuivamise, ülekuumenemise, hapnikupuuduse ja muude väliskeskkonna kahjulike mõjude eest ning tagada transpiratsiooni toimumine. Karvad epidermil Näärmekarvad – eritavad kleepuvat vedelikku, putukad kleepuvad kinni; puutumisel vabaneb eeterlik õli. Villkarvad/kattekarvad – kaitsevad lehepinda liigse kiirguse ja kuivamise eest. Torkekarvad – peletavad vaenlasi, võivad sisaldada ärritavaid ühendeid. Kork Varre paksenemisel epidermi rakud deformeeruvad ja surevad, epidermi asemele tekib sekundaarne e. teisene kattekude Korgikambium – lateraalne meristeem, vastutab teiskasvu eest, mis tagab epidermi asendamise juurtel ja vartel Kolmest koest: felleemist ehk kork, fellogeenist ehk
k.) murus, murusalt kasvav. Sugukond kõrrelised. Püsik. Kasvukoht: sooniidud, niisked karjamaad, lamminiidud, teede ääred, raiesmikud, metsalagendikud; segametsades ning tihedamates põõsastikes esineb sageli vegetatiivsena. Luht-kastevars kasvab tihedate suurte mätastena, kõrred on 30-100 cm kõrged. Lehed kuni 4 mm laiad, tumerohelised, pealt väga karedad tagurpidi lehepinda sõrmedega libistada ei saa! Pööris kuni 20 cm pikk, laiuv, pööriseharud peened, karedad. Pähikud 4-5 mm pikkused, pruunikaskollased, rohekad, lillakad või hõbedaläikesed. Õitseb juunis, juulis; sageli leidub õitsvaid pööriseid kuni septembrini. Kasutamine: noorena söövad luht-kastervart lambad, hiljem taim puitub ja muutub lõikavalt karedaks ning kariloomad väldivad teda. On tallamisele vastupidav,
annaabi.ee 
