Paberi struktuur ja koostis Jaan Lehtaru 1823 ilmus maalehes paberi kohta seitung. 1282 vesimärgi kasutusel võtt. 1640 massollanderi kasutuselevõtt. 1667 Tallinna ametlik paberiveski 1774 avastati Rootsi keemiku poole kloor, pleegitati pabermassi valgendamiseks. Aasia traditsioonid olid teised, tooraine oli teine. Aasia paber oli pikakiulisem ja vastupidavam. Paber on õhuke lehekujuline materjal, mis tekib tselluloosikiudude kokkuhaakumisel. Paberid liigitatakse erinevate kategooriate järgi: sõltuvalt tehnoloogiast, tooraine järgi, kaal ja paksus, tarbimisvajaduse, valmistamise piirkonna järgi. Paberipakkidele on peale märgitud kaal. Paber koosneb kiulisest materjalist, täidisainest, liimainest ja veest. Vananedes paberi koostis muutub, kuna tekivad erinevad ühendid. Paberile annab elastsuse vesi, aga mitte ainult seda teeb ka näiteks tärklis
Ussid USSID lameussid ümarussid rõngussid Lameussid on lameda kehaga Imiussidel on lehekujuline keha ja kaks iminappa Maksakaan on suurimaks esindajaks e maksa-kakssuulne Kaitseb rakukest e kutiikula Ussil on 2iminnappa Imiussidel on lihtsustunud sisseegitus Nende erituselundiks on neerud Imiussidel on keeruline areng Maksa-kakssuulane on liitsuguline Looma kelle munarakud ja seemenerakud arenevad ühes ja samas isendis nim liitsuguliseks loomaks. Luhtveekogus vett juues võib luhalt võetud rohukõrt närides võib imine saada maksa ahaiguse
Ussid on pika pehme, sageli lülilise kehaga. Nad on jagatud lame-, ümar- ja rõngussideks. Paeluss on paljulülilise ja paelakujulise kehaga sooleparasiit.(nudipaeluss, nookpaeluss, laiuss) Paelusside elutegevuse käigus erituvad organismi mürgised ained. Et mitte nakatuda tuleb liha korralikult küpsetada. Imiuss on iminappadega lehekujuline loom(maksa-kakssuulane) Imiussid nõrgestavad peremeesorganismi. Mitte nakatumiseks ei tohi karjamaa lähedalt veekogust vett juua ja rohukõrsi närida. Ümaruss on väike, mõlemast otsast ahenenud kehaga lülistumata loom. (liimuksolge) Ümarussi solkme vastne kahjustab inimese kopse. Et mitte nakatuda peab enne sööki hoolikalt käsi pesema ja ka puu, ja juurvilju. Mullas ja vees elavad ümarussid on tähtsaks loomade ja taimede jäänuseid lagundavaks lüliks looduses toimuvas aineringis
Nad rääkisid poistele, et Defo oli neile valetanud ja Floriana kogub lapsi selleks, et sõjavägi teha, mis suudaks Ferimontlastele vastu panna. Muidu Ferimontlased tulevad ja rikuvad maa ka ära. Ferimonti riik oli prügi täis ja selle elanikud olid haiged, poolpimedad ja töötasid tehastes. Poisid hiilisid ühte tehasesse kui järsku hakkas alarm tööle, nad nägid tehase poole tulemas tuhandeid ferimontlasi. Poisid põgenesid katusele ja Joonas leidis kasti, kus põhjas oli lehekujuline auk. Joonas pani lehe, mille ta oma liba- vanemate juurest leidis, auku. Käis raksatus, kõik tehased lõpetasid töö ja pilved kadusid. Kõik ferimontlased pudenesid tuhaks. 3 Poisid pöördusid tagasi Floriana juurde ja seal anti kõigile valida kas tagasi koju minna või sinna jääda. Joonas ja Martin otsustasid maale pöörduda, kuid Mini- Martin tahtis jääda, sest ta oli orbudekodust ja ta liba- vanemad olid tema vastu väga toredad.
· fotobiont samblikku moodustav rohevetikas või tsüanobakter fotosünteesivad!! toodab orgaanilisiühendeid tsüanobaket annab ka lämmastikku (N) · samblikel pole organeid · tallus vegetatiivne keha, millel puuduvad juured, varred ja lehed ehituse alusel jagatakse: 1) kooriksamblik kasvavad õhukese kirme või koorikuna (nt. liudsamblik) 2) lehtsamblik tallus lehekujuline; servad jagunenud hõlmadeks; kinnitud substraadile tallusel alaküljel olevate spetsiaalsete moodustiste abil (nt. vagu-lapiksamblik) 3) põõsassamblik tallus tugevasti harunenud; kasvab rippudes või püstiselt (nt. põdrasamblik või erivorm-habesamblik) Ehitus: · ülemine koorkiht => vetikakiht => südamikukiht => alumine koorkiht
omakorda muudab ehitised valgemaks, avaramaks, kergemaks, õhulisemaks: * ümarkaare asemel on kasutusel teravkaar * rõhutatakse vertikaalsust * roidvõlvid asuvad raskete rist- ja silindervõlvide asemele (laoti enne kaks diagonaalset kivivööd, siis võlvisiilud peale) * kiriku välisseinu toetasid tugipiilarid ja tugikaared gooti kirikuid kaunistavad mitmesugused detailid: * fiaal ehk ehistornike (tornide, tugipiilarite, ehisviilude otsas) * krabi punga- või lehekujuline kaunistus (nt fiaali tipus) * ristlillik õit meenutav kaunistus (nt fiaali või ehisviilu tipus) * kolmiksiir ja neliksiir kaunistusmotiivid nt akende raamistikus fassaadidel sageli: * roosaken suur, enamasti ümmargune aken * kuningate galerii skulptuuride rida Läänefassaadil oli tavaliselt kaks suurt torni (vahel jäi ka ehitamata, või jõuti vaid üks valmis), nelitise kohal oli väike sale torn. Gooti arhitektuuri näiteid:
(1) Mis on epiderm? Epiderm on kattekude, mis katab enamusi noori taimeosasid. Tavaliselt ühekihiline, rakuvaheruumi pole ning klorofülli on vähe. 3. (2) Kus esinevad sigisibulad? Näide sigisibulad esinevad maapeal ning on muguljalt paksenenud. Arenevad õisikus(küüslauk) või lehtede kaenlais. 4. (2) Mis on mükoriisa? Kellel esineb? On seeneniidistiku ja juurekoe tihe ühendus, moodustuvad põhiliselt kübarseened. 5. (1) Mis on fülloklaadid? on lame, lehekujuline lehe ülesannet täitev vars, nagu näiteks ruskusel, viigikaktusel. Erinevalt lehest kannab kladood pungi. Füllood on ilma labata, lamendunud lehekujulise rootsuga leht, nagu paljudel akaatsia 1. (3) Õhulõhe ehitus (joonis) 2. (2) Mis on pung? Kuhu pungad tekivad? Pungaks nimetatkse kasvukuhikut koos teda katvate soomustega. Pungas asuvad lehealgmed. Pungad asuvad lehtede kaenaldes. 3. (3) Millistest taimeorganitest saadakse linakiudu
juhiseid, kuidas tehased kinni panna. Poisid hakkavad Ferimonti riiki minema. Riik oli prügi täis ja selle elanikud olid poolsurnud- alasöönud, haiged ja poolpimedad, kuid nad töötasid tehastes. Poisid hiilivad ühte tehasesse ja hakkavad otsima võimalust seda kinni panna. Järsku hakkab lõõmama 12 alarm ja aknast välja vaadates tuleb tehase pool tuhandeid ja tuhandeid ferimontlasi. Poisid põgenevad tehase katusele ja Joonas leiab sealt kasti kus põhjas on lehekujuline auk. Joonas asetab sinna lehe, mille ta oma liba-vanemate juurest leidis. Käis raksakas, kõik tegased lõetasid töö ja pilved kadusid. Kõik ferimontlased pudenesid tuhaks, sest nende nahk ei olnud pärast nii pikka aega ilma päikeseta valgusega harjunud. Simmu oli Floriana kuningriigi elanikke hoiatanud ja need läksid varju. Poisid pöördusid tagasi Floriana juurde ja see andis neile valiku koju tagasi minna või sinna jääda. Sama valik anti ka ülejäänud lastele.
eelispaljunemine Kohastumine Kohastumused on loodusliku valiku tulemuseks. Kohanemine üks organism võib harjuda elukeskkonnaga. Kohastumine aeglane, pikaajaline ja toimub organismi rühmas. Kohastumused kasulikud omadused antud keskkonnas (need on suhtelised). Loomadel: · vajevärvus ümbruskonnaga ühte värvi; lehtedel rohelised, puudel putukad pruunimad (lehetäi). · Varjekuju või poos lehekujuline või oksa raagu meenutav (raagritsikas). · Hoiatusvärvus erksad värvid, mis annavad märku mürgisusest või mittesöömise suhtes (lepatriinu) · Ehmatusefekt · Mimikri kaitsevahenditeta liik sarnaneb loomaga kellel on kaitse vahendid olemas (sirelased sarnanevad herilastega) · Mereloomadel veesliikumiseks loivad · Toitumiseks erinevad hambad, nt kiskjatel teravad Taimedel:
keskkõrva. Neelu keskosa ühineb suuõõne tagaosaga ja sealtkaudu liiguvad nii õhk kui ka toit. Neelu alaosas nende teed lahknevad: toit läheb tagapool olevasse söögitorru, õhk aga kõri kaudu hingetorru. Kõri. Kõri on kõhreliste seintega õõnes elund, mis paikneb IV-VI kaelalüli kõrgusel. Kõri koosneb mitmest kõhrest, mis moodustavad nagu lühikese lehtri, mis ühendab neelu alaosa hingetoruga. Sissepääsu kõrisse on võimalik sulgeda kõripealsega. Kõripealis on lehekujuline kõhr, mis suleb sissepääsu kõrisse. Kõripealis liigub neelamisel ettepoole, takistades toidu või vedeliku sattumist kopsudesse. 2 Eest katavad kõri allpool keeleluud paiknevad kaelalihased, külgedel asetsevad kilpnäärme sagarad ja suured kaela veresooned, taga on neel. Kõri ülesandeks on õhu juhtimine ja hääle tekitamine. Viimases võtavad osa häälepaelad. Neid on kaks: parem ja vasak
vastavaid sõnu ajakirjas Teater.Muusika.Kino. Kuna sõnaga ,,film" oli 64% oskussõnu, võib väita, et erinevat kinematograafiaalast oskussõnavara nendes artiklites väga palju ei olnud. Eesti keele seisukohalt on sõna ,,film" võõrsõna, võõrsõnade leksikoni põhjal pärit inglise keelest ja mitme erineva kontekstist sõltuva tähendusega. ,,Eesti kirjakeele seletussõnaraamatu" järgi tähendab film: 1. õhukese painduva atsetüültselluloosist põhimikuga lindifilm või lehekujuline toormaterjal; 2. (kino)ekraanil demonstreerimiseks määratud teos, kinematograafiateos (www.keelevara.ee) Sellest ka üks põhjus, miks see sõna nii palju kasutatakse. Vaadeldud artiklites kasutati sõna ,,film" rohkem laiemas, ülekantumas tähenduses ja vähem algses, filmilinti kandvas tähenduses. Vaadeldud sõnade hulgast leidsin ainult ühe, mida võib pidada sõna ,,film" sünonüümiks ,,linateos", mida ajalehe Sirp artiklis kasutati 4 korda.
On toimunud rida muutusi v õrreldes ro maani stiiliga, mis või maldavad teha gooti kirikutele suure mad aknad, se e aga o makorda muudab ehitised valgemaks, avaramaks, kergemaks, õhulisemaks: * ümarkaare ase m el on kasutusel teravkaar * rõhutatakse vertikaalsust * roidvõlvid asuvad raskete rist ja silinderv õlvide ase m ele * kiriku välisseinu toetasid tugipiilarid ja tugikaared * fiaal ehk ehistornike * krabi punga või lehekujuline kaunistus * ristlillik õit m e enutav kaunistus * kolmiksiir ja neliksiir kaunistusm otiivid nt akende raamistikus * roosaken suur, enamasti üm margune aken * kuningate galerii skulptuuride rida Läänefassaadil oli tavaliselt kaks suurt torni, nelitise kohal oli väike sale torn. Prantsusmaa * Notre-Dame`i (Jumalae ma) katedraal Pariisis. 5lööviline basiilika, varagootika näide. Võlvide kõrgus 32 m. * Chartres`i katedraal. Põhiosa 3lööviline, koor 5lööviline
annaabi.ee 
