Tarvitatakse aasta läbi. Sobib hapendamiseks (Hiinlased kasutavad ka kuivatatul). Hiina kapsal eemaldatakse välimised määrdunud lehed ning kapsas pesta ja lõigata peeneks vastavalt valmistavale toidule. Vanematel hiina kapsa lehtedel on suured ja väga mahlakad leherootsud, millest võib valmistada eraldi roogasid. Eriti hinnatav on hiina kapsas toorsalatina, sest kuumutamisel lõhustub suur osa vitamiinidest. Hiina kapsas on üheaastane salatitaim. Moodustab sarnaselt lehtsalatile hõreda lehekodariku. Väga sarnane pekingi kapsale. Hiina kapsast kasutatakse erinevates salatites, hapendatakse. KURK Kõikidest köögiviljadest on kurk kõige suurema vee sisaldusega (95-97%) ja kõige madalama kalorsusega, kuid teda hinnatakse hea maitse ja organismile vajalike mineraalsoolade sisalduse tõttu. Kurk on C-vitamiini, B- rühma vitamiinide ja karotiini rikas. Kõiki neid vitamiine leidub koores ja vahetult koore all. Kurkide hapendamisel säilivad vitamiinid hästi.
6.Klass Porgand Tarvi Langs 6.Klass Sisukord · Sissejuhatus · Kasvunõuded · Millest koosneb porgandi juurvili · Ajalugu · Maailm ja Eesti · Tarvitamine · Pilte porganditest Sissejuhatus Aedporgandit (Daucus carota L. ssp. sativus) kasvatatakse väga paljudes maailma riikides. Aedporgand kuulub sarikaliste (Apiaceae) sugukonda. Aedporgand on kaheaastane taim. Esimesel aastal kasvatab lehekodariku ja juurvilja. Teisel aastal kasvavad mulda istutatud juurikast kõrged ja tugevasti hargnenud varred, millel arenevad õied ja valmivad seemned. Porgand võib õitseda ka esimesel aastal - seda nimetatakse enneõitsemiseks. Kasvunõuded Porgandi seemned idanevad aeglaselt ja tärkavad enamasti 10-18 päeva pärast külvi. Esimene pärisleht ilmub 10...15 päeva pärast tärkamist. Seeme hakkab idanema juba temperatuuril 4...5 oC. Tõusmed on öökülmadele
petersell, lehtpetersell, varspetersell, metspetersell, juurpetersell, harilikpetersell ja nendest kõige kuulsaim aedpetersell. http://et.wikipedia.org/wiki/Petersell_(perekond) Kirjeldus Aedpetersell on kaheaastane taim. Esimesel kasvuaastal moodustab juuresüsteemi ja lehekodariku, järgmisel suvel ilmub kuni 60 cm kõrgune õisikuvars.Vars on paljas ja peensooneline.Juur tavaliselt kuni 20 cm pikk, 35 cm jämedune, koonilise või poolkoonilise kuju, hallika või kollakasvalge koorevärvusega ning valkjaskollase sisuga.Lehed kolmnurksed,alumised kahelisulgjad, 34 lõhestunud lehekesega. Liitsarikatesse koondunud õied on kollakasrohelised. Taim õitseb juulist augustini. http://otlichnoezdorovie
Kasvatamine ja paljundamine Mulla suhtes köömen nõudlik ei ole, kuid kõige paremini kasvab niiskepoolsetel lubjarikkal liivsavipinnasel, tuulevarjulises kohas ning võib kasvada ka varjus. Köömen esineb kahe ja mitmeaastase vormina, mis saaki hakkab kandma teisel aastal. . Kasvatatakse teisel või kolmandal aastal pärast sõnnikut. Paremad eelviljad on kapsas, kurk, kartul ja taliteraviljad. Esimesel aastal kasvatab lehekodariku, teisel aastal alles 30- 80 cm kõrguse haruneva varre. Paljundatakse seemnetega. Parim külviaeg on varakevadel, kuid võib ka külvata augustis. Idanevus säilib 2 3 aastat. Tõusmed tärkavad 14- 25 päeva pärast. Külvatakse varakevadel kasvukohale 1 cm sügavusele, reavahega 25 30 cm. Et maad paremini kasutada võib esimesel aastal ridade 4
15 meetri kõrguseni -- on banaan siiski rohttaim. Suured sulgroodsed lehelabad on kuni meeter laiad ja neli meetrit pikad.Vältimaks taimede murdumist tugevate tuulte ja vihmade käes, narmastuvad lehed kergesti, kasvuhoonetaimedel on lehed terved. Lehetuped moodustavad tugeva ebavarre, mille pärast peetakse banaani sageli ekslikult puuks. Õitsema hakkab banaani vähemalt 9 kuu vanune lehekodarik. Omapärane ja kaunis lillakaspunane õisik ilmub lehekodariku südamikust lehevarte vahelt ja kaardub allapoole. Õied asuvad spiraalidena õisiku rootsu ümber, õisiku tipu pool asuvad isasõied, järgnevad mõlemasoolised õied ja kõige tagumised on emasõied, millest arenevad banaanikobarad. Iga kandelehe kaenlas areneb 10 kuni 16 vilja, (araabia keeles tähendab banan sõrme) ,mis moodustavad kämbla--neid me poest ostamegi. Kobaras võib olla 100-300 vilja ja kaaluda võivad nad kuni 30-40 kg
· Porgand · Porgand dieettoidus Sissejuhatus Porgand ehk aedporgand (Daucus carota sativus, Daucus sativus Roehling) on kõikjal maailmas levinud juurvili.Porgandi viljelemine kultuurtaimena sai alguse Ees-Aasiast I aastatuhandel pKr. Enne seda tunti porgandit ravimtaimena. Eestisse levis porgandi kasvatamine mõisaaedade kaudu, jõudes 19. sajandi lõpuks paljudesse taluaedadesse.Porgand on kaheaastane taim. Esimesel kasvuaastal kasvatab ta lehekodariku ning juurvilja. Teisel aastal kasvab kuni 1 m kõrgune hargnenud õisikuvars, millel arenevad õied ja valmivad seemned.Porgandi juurvili koosneb südamikust ja seda ümbritsevast paksemast koorest, mille vahel olevas kambiumiringis toimub kasv. Kuna kasv on seesmine, võib porgand ebaühtlaste sademete tõttu lõheneda. Porgandi südamik on tavaliselt koorest heledam, puisem ja sisaldab vähem vitamiine. Porgandi juurvili on taime kohta väga plastiline ja muudab kergesti oma tüüpilist kuju
hinnangut kasvukoha pinnase kvaliteedile MURAKAS Rubus L. · roosõieliste sugukonda kuuluv · 10-20 cm · õied on valged ja ühekaupa varre otsas · mesikollase värvusega, mee maitsega · õitseb mai lõpus juuni alguses · vili valmib juuli keskel ÜMARLEHELINE HUULHEIN Drosera rotundifolia · putukapüüdja · kuulub sugukonda huulheinalised, perekonda huulhein · mitmeaastane ühekojaline rohttaim juurmise lehekodariku ja kuni 10 (15) cm kõrguse õisikuvarvaga · taim on kohastunud kasvamiseks turbasamblavaibal · laialdaselt on kasutatud rahvameditsiinis, kuid väikesearvulise esinemise ja raskete kogumistingimuste tõttu pole laiemalt kasutatud · lehti on asetatud ohatanud huultele, neid kasutati ka vistrike ja mitmete nahahaiguste ravis · on leidnud kasutamist ka silma- ja kõrvahaiguste, läkaköha ning teiste hingamisteede haiguste korral
kasvatatakse Havai saartel, kust tuleb umbes 1/3 maailma kogutoodangust. Suuremad viljelusalad on veel Austraalias, Malaisias, Tais, Hiinas, Mehhikos, Brasiilias, Jamaikal, Kuubas, Kolumbias, Lõuna-Aafrikas, Elevandiluurannikul, Keenias, Guineas. Euroopas viljeldakse piiratud ulatuses Assoori ja Kanaari saartel. Ananass on mitmeaastane rohttaim, mille kuni 90 cm pikkused ja 6 cm laiused lihakad, teravatipulised, mõõkjad lehed moodustavad tiheda maalähedase kodariku. Lehekodariku keskelt kasvab välja õievars lühikese tõlvikutaolise õisikuga, milles on 100-200 väikest helepunast õit. Õitest arenevad marjad kasvavad tihedasti kokku ja moodustavad koos teiste õisiku osadega männikäbi taolise, rohekaspruunide kuni punakaskollaste soomustega kaetud rohelise lehetutiga 1-5 kg kaaluva koguvilja (liitvilikonna). Viljaliha on kollane või punakas, mahlane, magushapuka maitsega, väga aromaatne. Küpsed ananassid on transpordiõrnad ning eriti tundlikud muljumistele
Olenevalt saagiaastast on osutunud vajalikuks kohaliku tarbimise rahuldamiseks importida porgandit teistest riikidest 300-2000 tonni. Peamiselt on porgandit meile sisse toodud Hollandist ja Poolast. Porgandi eksport on olnud meil väike, tavaliselt 30-60 tonni aastas ning peamiselt on porgandit müüdud Lätti. (3) Botaaniline iseloomustus Söögiporgand ehk aedporgand kuulub sarikaliste sugukonda. Porgand on kaheaastane taim. Esimesel aastal kasvatab lehekodariku ja juurvilja, teisel aastal kasvavad mulda istutatud porgandil kõrged ja tugevasti hargnenud varred, millel arenevad õied ja valmivad seemned. Õisik on liitsarikas, õied väikesed, valged ning risttolmnevad putukate abil. Vili koosneb kahest lamedast ovaalsest seemnest, mis üksteisest kergesti eralduvad. Porgandiseeme on tugeva spetsiifilise lõhnaga, sest sisaldab eeterlikke õlisid. Välispind on kaetud tihedalt ogadega, nende abil haakuvad seemned üksteise külge. Ogad tuleb
Suuremal osal kuumadeks suupisteteks. sortidest moodustavad lehed ka pea. Endiivia ehk Lehed on vähem või rohkem Kollast südamikku Sobib värske salatina, lehtsigur ehk kähardunud ja sügavalt ümbritsevad rohelised eelistada tuleks sisemisi friseesalat lõhised. Taim moodustab laia välislehed. lehti. lehekodariku ja koheva peataolise moodustise. Eskariool ehk Sarnaneb endiiviaga, kuid ta sile endiiviasigur lehed on laiad ja siledapinnalised ning leheserv terve, veidi hambuline. Nimetus Kuju Värvus Kulinaarne kasutus Lehtpeet ehk Lehtpeet on vähem arenenud Lehtpeedi varred võivad olla Toiduks kasutatakse lehti mangold juure, kuid tugevama punased või valged
Kevadel hakkab talvitunud taimik varakult kasvama, õitsema ja uut seemet andma; · Taliumbrohud 2-aastased. Esimesel aastal moodustavad sügiseks taimiku, millega talvituvad ja alles teisel aastal õitsevad ja annavad seemet. 2-aastased: Vajavad erinevalt taliumbrohtudest kahte kasvuperioodi. Nad õitsevad ja kannavad vilja tavaliselt üks kord eluea vältel. Esimesel aastal moodustavad nad lehekodariku ja suure toitaineterikka juurestiku, teisel aastal õitsevad ja kannavad vilja. Sügisel tärganud taimed kannavad vilja alles kolmandal aastal. Kui viljakanne on takistatud, võivad nad seemet anda alles mitme aasta pärast. Paljunevad peamiselt seemnetega.harilik ussikeel, kollane mesikas, villtakjas Pikaealised: Pikaealised umbrohud jagunevad vegetatiivse levimise alusel: · Paiklikud (ehk vegetatiivselt vähe levinud) mets-haraputk, põldjumikas, kaarkollakas,
· Otstarbekas kultuuride järjestus külvikorras. Samade kultuuride korduv kasvatamine soodustab, viljavaheldus aga takistab umbrohtude levikut 39. Otsene umbrohutõrje ja tema erinevad liigid Mehaaniline tõrje Seemnete idanema provotseerimine ja järgnev taimede hävitamine. Idandid on kõikidel taimedel kõige õrnemad. · Taimede väljakurnamine. Mehaanilise umbrohutõrje ülesanne on takistada umbrohtudel varuainete kogumist ja sundida neid suve lõpul varusid kulutama uue lehekodariku moodustamiseks. · Otsene hävitamine. Umbrohud korjatakse välja või kasutatakse mõnda teist hävitamise meetodit. · Matmine. Umbrohud kaetakse mingiks ajaks materjaliga, mis takistab nende kasvu ja lämmatab olemasoleva lehestiku. · Põletamine. Umbrohtude maapealne osa ja mulla pinnal olevad seemned hävitatakse spetsiaalse põletajaga. · Solarisatsioon . Niiske muld kaetakse nädalateks plastikkattega · Kuum vesi. Kasutatakse ka vahtu tekitavaid aineid · Aurutamine
Enamasti tuultolmlejad, õied väikesed, sageli tugevasti redutseerunud ja koondunud keerukatesse liitõisikutesse 12 sugukonda, meile olulisemad on: bromeelialised jõgitakjalised hundinuialised loalised lõikheinalised kõrrelised Sugukond bromeelialised - Bromeliaceae Troopilises Ameerikas levinud sugukond, üle 2000 liigi Rohttaimed, sageli lühivarrelised epifüüdid Lehed juurmise kodarikuna, rööproodsed, kseromorfsed Paljud koguvad vett lehekodariku keskele lehtrisse Õiekate kolmetine, tupp- ja kroonlehed Õied värvikates õisikutes, kandelehtedega Vili: mari või kupar Toataimed Ananass Ananas comosus Liitvili Sugukond jõgitakjalised – Sparganiaceae Üks perekond põhjapoolkera parasvöötmes, veetaimed Rohttaimed, lehed varrel vahelduvalt Õisikud koosnevad ümaratest osaõisikutest, asetsevad lehekaenaldes, alumised emasõitega, ülemised isasõitega Õiekate 3-6 nahkjat lehekest või puudub Tolmukaid 3-6, viljalehti 1-3
Õied tuultolmlevad.Õiekate tugevalt redutseerunud, iga õis ühe kandelehega Õied koondunud pähikutesse, pähikud erinevat tüüpi liitõisikutesse Vili: kolmekandiline või lame pähklike.Perek tarn – Carex üle 1000 liigi, Eestis 75 liiki Papüürus Cyperus papyrus Sugukond bromeelialised Bromeliaceae Troopilises Ameerikas levinud sugukond, üle 2000 liigi Rohttaimed, sageli lühivarrelised epifüüdid Lehed juurmise kodarikuna, rööproodsed, kseromorfsed Paljud koguvad vett lehekodariku keskele lehtrisse Õiekate kolmetine, tupp ja kroonlehed Õied värvikates õisikutes, kandelehtedega Vili: mari või kupar. Toataimed. Ananass Ananas comosus. liitvili Sugukond loalised Juncaceae Rohttaimed, lehed kolmes vertikaalses reas, kõrreliste lehtede sarnased Tuultolmlevad.Õied silmapaistmatud, tihedates ühe või kahe kandelehega pööristes Õiekate kolmetine, kroon ei ole eristunud Vili: kupar P3+3 A3+3 G3 Umbes 200 liiki põhiliselt põhjapoolkeral
Teiseks peab koorimine provotseerima umbrohuseemned idanema. Nende varu mullas (kuni 20 cm tüseduses kihis) on olnud 0,930...2,406 miljonit seemet ruutmeetril. Arvukad uurimused on näidanud, et Eesti mullastik-klimaatilistes oludes omab koorimine umbrohtude tõrjel efekti vaid siis, kui põldudel jälgitakse umbrohtumise iseloomu. Vegetatiivselt paljunevate umbrohtude (harilik orashein, põldpiimohakas, põldmünt) rohkel esinemisel tuleks neil lasta moodustada koristamisel äralõigatud lehekodariku asemel uus. Selleks kulub normaalsel aastal 7...10 päeva. Seejärel tuleks koorida 8...10 cm sügavuselt. Umbrohtude tõrje on efektiivsem, kui koorida 10...12 päeva pärast teistkordselt. Katsetes on selline süsteem vähendanud umbrohtude arvukust 65...80%. Seemneumbrohtude rohkel esinemisel tuleks aga koorida koheselt pärast teravilja koristamist 5...7 cm sügavuselt. Pärast umbrohtude tärkamist (10...12 päeva pärast) koorida uuesti paari sentimeetri võrra sügavamalt.
keeles kevad, vera õige, tõeline (raviomadusi arvestades). Sugukond nurmenukulised. Kasvukoht: kuivadel ja parasniisketel niitudel, puisniitudel, loodudel, metsaservadel, põõsastikes, hõredas loo- või sürjametsas; lubjalembene. Risoom viltune, paljude nöörjate juurtega, lehed juurmise kodarikuna (kodarik-püsik). Pärast õitsemist lehed suurenevad. Kõik taime rohelised osad on kaetud lüliliste karvadega. Lehekodariku 14 keskelt tõuseb üks või mõni 10-25 cm kõrgune õisikuvarb, mille tipus on 5-9 lõhnavat kollast õit. Kollasel kroonil on pikk alaosa (putkeosa), milles paiknevad nii tolmukad kui ka emakakael. Vältimaks isetolmlemist, on erinevates õites emakakaelad ja tolmuka niidid erinevate pikkustega, nii et lühikese emakakaelaga õies on tolmukad kinnitunud
annaabi.ee 
