2. kommensalism- eri liiki organismide kooselu, mis on ühele poolele kasulik, teisele kahjutu. Kasu saaja on kommensaal. N: erinevad putukaliigid linnupesas, bakterid inimese soolestikus. 3. parasitism- see on eri liiki organismide kooselu vorm, mis on ühele kasulik ja teisele kahjulik. Parasiit on kasusaaja ja ohver on peremees. Parasiidid võivad elada kas: 1. teiste organismide sees. N:paeluss. 2. organismide pinnal, nii taime kui ka looma pinnal. N: sääsed, lutikad, puugid, lehetäid, lehekirbud taimedel. 4. kisklus- röövlooma ja saaklooma omavaheline toitumissuhe. Kiskja on loom, kes toitumiseks tapab teisi loomi. Reguleerib isendite arvukust. N. ämblikud söövad kärbseid. 5. herbivooria e taimtoidulisus- see on taimtoidulise looma e herbivoori ja taime omavaheline toitumissuhe 3. Mis on fotoperiodism ning kuidas see organisme mõjutab? Organismide reaktsiooni ööpäevase valgus- ja pimedusaja muutustele nimetatakse fotoperiodismiks. Fotoperiodism avaldub eriti taimeriigis
Koonulised. Koonuline haukamissuised, munad munetakse pinnasesse. Vastsed elavad pinnases ja toituvad surnud putukatest. Valmikud toituvad surnud ja surevatest putukatest jt. selgrootutest. Võrktiivalised. Kiilassilm munad munetakse lehtede alumisele küljele. Valmik toitub mesinestest, õienektarist ja tolmust. Vastsed röövtoidulised, haukamissuised. Toiduks lehetäid ja lehekirbud. Talvitub valmikuna hoonetes, 2-3 põlvkonda. Mardikalised. Jooksiklased. Põlluliivikas haukamissuised, valmikud toituvad väiksematest putukatest. Vastsed elavad pinnases, toituvad sipelgatest jt putukatest. Talvitub noormardikas. Pehmekoorlane röövtoiduline mardikas. Vastsed elavad mullas, söövad seal röövikuid ja tigusid. Valmikud söövad lehetäisid jt. Linnud jt putukad neid ei söö, sest nad on mürgised. Tõuk talvitub mullas. 1 pk
peremehest erinev.Vaheperemehe kasutamine on kasulik, sest nii kindlustatakse järglastele arenemiseks ja levimiseks paremad tingimused. Oma eluviisi tõttu on parasiidid tihti lihtsustunud kehaehitusega(paeluss- pole silmi, seede- ja liikumiselundeid). Parasiidid on palju viljakamad kui peremeesorganismid. Parasiidid elavad peremehe organismis, taimede pinnal, või loomade kehal. Näiteks, taimedel lehetäid, lehekirbud. Loomade karvades ja lindude sulgedes ka täid ja kirbud, kes toituvad peremees organismi verest. Imetajate kehal parasiteerib, nt puuk, lutikas, kes tulevad sinna ainult vereimemise ajaks. Osa parasiite on seotud kindla taime või loomaliigiga, nt koerakirp,kassikirp. Pole leitud selliseid parasiite, kes võiksid elada nii taimedel, kui loomadel ___________________ Inimesed tunnevad toidupuudust riikides, kus elanikkond kasvab kiiresti, nt Aafrika, India, Pakistan jne
Herbivooria tüübid ärasöödavate taimeosade kaupa: Granivooria ehk seemnetest toitumine, frugivooria ehk viljadest toitumine, folivooria ehk lehtedest toitumine, nektarivooria ehk nektarist toitumine (paljud tolmeldajad!), ksülofaagia ehk puidust toitumine, florivooria ehk õitest toitumine, süüakse veel pungi, varsi, õietolmu, juuri, taimemahlu. Veel võib herbivooriat jaotada selle järgi, mitmel taimel herbivoor toitub: monofaagid (nt. lehekirbud), oligofaagid (kasutavad piiratud hulka taimi) ja polüfaagid (suurem osa sihktiivalisi). Näide: monofaage kaldub rohkem olema spetsiifilise keemilise koostisega taimedel, näiteks okaspuudel ja kõrrelistel. Taimede strateegiad herbivooria mõju vähendamiseks. 23. Taimede kaitsekohastumuste tüübid herbivooride vältimiseks 1. morfoloogilised/struktuursed. Näiteks füüsilised takistused herbivoori toitumisele (ogad, okkad, karvakesed, vahad, karvad jne.)
Paljud liigid on taimekahjurid ja taimehaiguste levitajad. Huvitava välimusega tirdid kuuluvad sugukonda küürtirtlased Membracidae. Selle sugukonna paljudel liikidel esinevad ebaharilikult suured ja veidra kujuga kehajätked. Sugukonna esindajatest elab Eestis küürtirt Centrotus cornutus. Eestis üle 300 liigi. Kirjandus: Vilbaste, J. 1971. Eesti tirdid. Homoptera: Cicadinea I. Tallinn Remm, H. 1966. Putukate välimääraja I. TRÜ rotaprint II Rühm: Lehekirbulised Psylloidea Lehekirbud on väikesed (1,5- 5 mm), õhukeste kehakatetega normaalsete tiibade ja hüppejalgadega putukad. Tiibadel on iseloomuliku mustrit moodustav soonestus. Välimuselt meenutavad veidi tsikaade. Paljud liigid eritavad kehapinnale vahakirme ja eritavad magusid nõresid. Taimekahjurid. Eestis on väga tavaline õunapuu-lehekirp Psylla mali. Eestis 49 (võiks olla 80) liiki. Kirjandus: Remm, Hans 1966. Putukate välimääraja I. TRÜ rotaprint III Rühm: Lehekarilised Aleurodoidea
Näiteks vihmaussid toituvad mullas roomates selles sisalduvast orgaanilisest materjalist. Osa putukavastseid toitub sel viisil taimekudedest (nt mõnede liblikate röövikud lehtedest ja viljadest), osa surnud loomadest, nt kärbsevastsed. Pilt ja alltekst: Putukavastsed söövad lehtedesse käike. Vedelikust toitujad imevad taimest või loomast toitainerikast vedelikku. Õitest hangivad magusat nektarit näiteks mesilased ja liblikad. Paljud sellised parasiitsed putukad nagu lehetäid ja lehekirbud imevad lehtedest taimemahla, paljud aga teiste loomade verd (sääsed, parmud, täid, lutikad, kirbud, puugid jt). Selleks on putukatel kujunenud sobiva ehitusega suised. Tinglikult võib ka ämblikke lugeda vedelikust toitujateks, sest nemad lasevad oma saagi väljaspool keha osaliselt seedida, mistõttu toit muutub vedelaks ja seejärel imevad ohvri seest tühjaks ning seedivad toitu ise edasi. Suurem osa loomi neelab eri suurusega tahkeid toidupalu: terveid loomakesi või
annaabi.ee 
