Elementide keemia Laboratoorse töö 1 Esimese rühma katioonide tõestusreaktsioonid. P1.1 Tõestusreaktsioonid Pb2+ -ioonide tõestusreaktsioonid a) Cl -ioonidega moodustub valge pliikloriidi sade: Pb2+ + 2Cl PbCl2 Pb(NO3)2 + 2HCl PbCl2 + 2HNO3 b) I -ioonidega (lisada 1 tilk) moodustub kollane pliijodiidi sade: Pb2+ + 2I PbI2 Pb(NO3)2 + 2KI PbI2 + 2KNO3 Sademe kuumutamisel etaanhappega hapestatud vees ning seejärel jahutades eraldub PbI2 kuldsete lehekestena. c) CrO42 -ioonidega moodustub kollane pliikromaadi sade: Pb2+ + CrO42 PbCrO4 Pb(NO3)2 + K2CrO4 PbCrO4 + K2NO3 Sade lahustub NaOH lahuses moodustades tetrahüdroksoplumbaatiooni, sade kaob: PbCrO4 + 4OH [Pb(OH)4]2 + CrO42 Ag+ -ioonide tõestusreaktsioonid a) Cl -ioonidega moodustub valge hõbekloriidi sade Ag+ + Cl AgCl AgNO3 + HCl AgCl + HNO3 Tekkinud AgCl sademe reageerimisel ammoniaagi vesilahusega moodustub lahustuv kompleksühend diammiinhõbekloriid, sade kaob.
lahuse jaoks ette nähtud, mõned tilgad vastavat katiooni sisaldavat lahust (aniooniks nitraatioon) ning lisada mõned tilgad tõestusreaktiivi. 1.1 Pb2+ -ioonide tõestusreaktsioonid a) Cl -ioonidega Pb2+ + 2Cl- PbCl2 Moodustub valge sade, mis lahustub soojas vees. b) I -ioonidega Pb2+ 2I- PbI2 Tekib kollane PbI2 sade. Sade lahustatakse vesivannil etaanhappega hapestatud vees, jahutada kraanivee all. Aeglasel jahtumisel eraldub PbI 2 sade uuesti kuldsete sädelevate lehekestena. Kiirel jahtumisel aga eraldub sade kuldselt helkiva peenekristalse sademena. Jahutamisel tekkisid kuldsed sädemekristallid. c) CrO42- - ioonidega Pb2+ + CrO42- PbCrO4 Moodustub kollane pliikromaadi sade, mis NaOH lahuses, moodustades tetrahüdroksoplumbaatiooni. PbCrO4 + 4OH [Pb(OH)4]2 + CrO42- 1.2 Ag+ -ioonide tõestusreaktsioonid a) Cl -ioonidega Ag+ + Cl AgCl Moodustub hägune valge hõbekloriidi sade.
Esimese rühma katioonide tõestusreaktsioonid. P1.1 Tõestusreaktsioonid Pb2+ -ioonide tõestusreaktsioonid a) Cl -ioonidega moodustub valge pliikloriidi sade: Pb2+ + 2Cl PbCl2 Pb(NO3)2 + 2HCl PbCl2 + 2HNO3 b) I -ioonidega (lisada 1 tilk) moodustub kollane pliijodiidi sade: Pb2+ + 2I PbI2 Pb(NO3)2 + 2KI PbI2 + 2KNO3 Sademe kuumutamisel etaanhappega hapestatud vees ning seejärel jahutades eraldub PbI2 kuldsete lehekestena. c) CrO42 -ioonidega moodustub kollane pliikromaadi sade: Pb2+ + CrO42 PbCrO4 Pb(NO3)2 + K2CrO4 PbCrO4 + K2NO3 Sade lahustub NaOH lahuses moodustades tetrahüdroksüplumbaatiooni, sade kaob: PbCrO4 + 4OH [Pb(OH)4]2 + CrO42 Ag+ -ioonide tõestusreaktsioonid a) Cl -ioonidega moodustub valge hõbekloriidi sade Ag+ + Cl AgCl AgNO3 + HCl AgCl + HNO3 Tekkinud AgCl sademe reageerimisel ammoniaagi vesilahusega moodustub lahustuv kompleksühend diammiinhõbekloriid, sade kaob.
..4% ja rohkem. *malmid jaotatakse valgeteks ja hallideks malmideks. *valges malmis ehk toormalmis sisalduv süsinik on seotud raudkarbiidist Fe3C(tsementiit) *malm on habras,väikse tõmbetugevusega,aga suure kulumiskindlusega.vähe löögi kindlust. *tempermalm saadakse valgest malmist mida kuumutatakse850C juures.sellise protsessi tulemusena suureneb malmi löögikindlus ja plastsus. *hallmalm evalumalmis esineb süsinik vaba grafiidi lehekestena see muudab malmi pehmeks ja kergemini töödeldavaks. *omaduselt on hallmalm jäik ja suure survetugevusega *miinused;habras,kaalult raskem,kallis materjal,löögitugevus. *valumalmist tehakse kanalisatsiooni torusid toruliitmike,küteradiaatoreid,pliitide ja ahjude metall osi ja toodetakse keeruka kujuga esemeid. Terased *on raua sulmaid,mille süsinikusisaldus(c) on alla 1',7% ja mis sisaldavad al 0,2-1%cu ja ni 0,2-0,3% terase roostetamise vältimiseks ja sitkemaks muutumiseks.nende nn
Pb2+ - ioonide tõestusreaktsioonid 1) Pb(NO3)2 + 2 HCl PbCl2 + 2 HNO3 Kloori-ioonidega moodustus tihe valge pliikloriidi sade, mis kuumutamisel kadus. 2) Pb(NO3)2 + 2 KI PbI2 + 2 KNO3 Joodi-ioonidega moodustus väga intensiivset kollast värvi pliijodiidi sade. Lahustasin sademe vesivannil kuumutamisega etaanhappega hapestatud vees, seejärel jätsin lahuse jahtuma. Pliijodiidi sade eraldus uuesti kuldsete sädelevate lehekestena (kiirel jahtumisel tekib kuldne helkiv peenekristalne sade). 3) K2CrO4 + Pb(NO3)2 PbCrO4 + 2 KNO3 Sadenes kollane pliikromaadi puru. Lahustasin sademe leelise (NaOH) lahuses, kus see moodustas tetrahüdroksoplumbaatiooni. PbCrO4 + 4 OH- [Pb(OH)4]2- + CrO4 2- Ag+ - ioonide tõestusreaktsioonid 1) AgNO3 + HCl AgCl + HNO3 Kloori ioonidega tekkis valge puru lahuse peale, mis oli hõbejodiidi sade. Võtsin ammoniaagi vesilahuse, mis reageeris AgCl sademega ning moodustas lahustuva
toormalmis sisalduv süsinik on seotud raudkarbiidis Fe3C (tsementiit) · Malm on habras, st on vähe löögikindel, väikse tõmbetugevusega, aga suure kulumiskindlusega. · Kasutatakse peamiselt terase tootmiseks. · Tempermalm saadakse valgest malmist, mida kuumutatakse 850 oC juures. Sellise protseduuri tulemusena suurenevad mõnevõrra malmi plastsed omadused ja löögikindlus. · Hallmalmis e. valumalmis esineb süsinik vaba grafiidi lehekestena, see muudab malmi pehmemaks ja kergemaks töödeldavaks · Omadustelt on hallmalm jäik ja suure survetugevusega. · Malmide põhiline töötlemisviis on valu. Selle valmistumisprotsessiga kaasnevad ka põhilised toote defektid. Teisalt võimaldab valuprotsess toota erineva seina paksuse ja keeruka kujuga tooteid. · Valumamist tehakse kanalisatsioonitorusid, toruliitmike, kütteradiaatorid, pliitide ja ahjude metallosi. · Mustad metallid
Toormalmis sisalduv süsinik on seotud raudkarbiidis Fe3C(tsementi). · Malm on habras, st on vähe löögikindel, väikese tõmbetegevusega aga suure kulumiskindlusega. · Kasutatakse peamiselt terase tootmiseks. · Tempermalm saadakse valgest malmist, mida kuumutatakse 850 kraadi juures. Sellise protsetuuri tulemusena suurenevad mõnevõrra malmis plastsed omadused ja löögikindlus. · Hallmalm e. Valumalmis esineb süsinik vaba grafiidi lehekestena, see muudab malmi pehmemaks ja kergemini töödeldavaks. · Omadustelt on hallmalm jäik ja suure survetegevusega. · Malmide põhiline töötlemisviis on valu. Selle valmistusprotsessiga kaasnevad ka põhilised toote defektid. Teisalt võimaldabvaluprotsess toota erineva seina paksuse ja keeruka kuju tooteid. · Valumalmist tehakse kanalisatsioonitorusidtorusid, toruliitmike, kütteradiaatorid, pliitide ja ahjude metallosi.
Süsinikusisaldus malmides C >1,7% Tavaliselt sisaldavad malmid süsinikku 2...4% ja rohkem.Malmid jaotatakse valgeteks ja hallideks malmideks. Malme toodetakse kõrgahjudes ja tema tooraineteks on rauamaak, koks ja räbustaja. · Valges malmis sisalduv süsinik on seotud raudkarbiidis Fe3C (tsementiit). Malm on habras, st on vähe löögikindel, väikese tõmbetugevusega aga suure kulumiskindlusega. ·Hallmalmis esineb süsinik vaba grafiidi lehekestena, see muudab malmi pehmemaks ja kergemini töödeldavaks. Omadustelt on hallmalm jäik ja suure survetugevusega. Hallmalmis lehekestena esinev süsinik © vähendab oluliselt malmi plastsust. · Plastse malmi saamiseks kasutatakse sulamilisandeid, muutmaks sisalduva süsiniku vormi kerajaks, mille tulemusena saadakse tunduvalt suurema plastsusega malm. · Tempermalm saadaks valgest malmist, mida kuumutatakse (lõõmutatakse) 850oC juures
struktuur, suureneb plastsus ja väheneb kõvadus. Lõõmutusele on sarnane normaliseerimine, kuid siin on jahutamine kiirem(välisõhus). Seetõttu tekib perliit eriti ühtlase ja peeneteralisena ning kõvadus on lõõmutatud terase omast suurem. Tähtsaim termiline töötlus on karastamine, mille käigus muutub teras palju kõvemaks ja elastsemaks Noolutamisel kuumutatakse terast aeglaselt kuni temp-ni 725 kraadi ja jahutatakse mõõduka kiirusega. algul lehekestena tekkinud tsementiit muutub noolutamisel teraliseks, mistõttu terase sitkus suureneb. Terase pinna keemilis-termilisi töötlemisi kasutatakse sagedamini pehmete (alla 0,25% süsinikku) teraste õhukese pindkihi kõvendamiseks Terast kuumutades temp-il 1000 kraadi koos kroomi, räni või mõne teise elemendi ühendiga saab küllastada terase pindkihti selle elemendiga, mis tõstab pinna kõvadust, korrosiooni- ja kuumakindlust. Nafta töötlemine ja põhilised naftasaadused.
3. välimine püramidaalkiht – lamina pyramidalis externa (närvirakkude kehad, palju dendriide) 4. sisemine granulaarkiht – lamina granularis interna (väikseid tähtrakke) 5. sisemine püramidaalkiht – lamina pyramidalis interna (kõige suuremad Betzi rakud) 6. multiformne kiht – lamina multiformis (väikesed närvirakud) 41. Väikeaju koore ehitus. Cerebellum. Väikeajukoor (corte cerebelli) moodustab tugevalt liigendunud kääre, milledesse tungib lehekestena säsi. Mediaansel lõikepinnal moodustub põõsakujuline elupuu - arbor vitae. Nagu ka suurajus, moodustab hallaine koore ning eristatavad on kolm kihti: 1. molekulaarkiht – stratum moleculare - paks ja rakuvaene, sisaldab väikseid närvi- ja gliiarakke, mille jätked moodustavad toese pirnrakkude dendriididele. 2. pirnrakkude e Purkinje kiht – stratum purkinjese - Purkinje rakud paiknevad ühes reas, suure tuumaga, meenutab pirni. 3
Sisemine püramidaalkiht Multiformne kiht Suurajukoores eristatakse radiaalkiude, interradiaalkiude, supraradiaalkiude, tangentsiaalkiude Koore pinnal on hulgaliselt käärusid ja vagusid, mis suurendab oluliselt hallaine hulka VÄIKEAJU KOORE EHITUS Väiksemõõtmeline aju osa, paikneb tagumises koljuaugus ning tagab tahteliste liigutuste viimistletuse ja koordineerituse Moodustab tugevalt liigendunud kääre – nendesse tungib lehekestena tsentraalselt paiknev säsi Väikeajukoores eristatakse rakkude iseärasuste ja kuju järgi kolme kihti: Korv- ja tähtneuroneid ning närvikiude sisaldav molekulaarkiht Suurte pirnrakkudega ganglionaarkiht Sõmerrakke sisaldav granulooskiht NAHA EHITUS Nahal eristatakse kolme kihti: epidermis e marrasnahk, dermis e pärisnahk ja hüpodermis e alusnahk
Jahutamise kiirus 50kraadi/s, ka ferriidi ja tsementiidi segu, kuid suurtemate kristallidega sorbiit sitke, plastne, väiksema kõvadusega kui troostiit, kuid suurema kui ferriit. Karastatavus sõltub terase süsinikusisaldusest, alles 0,4-0,5% Csisaldusega hakkab karastamisel terase kõvadus oluliselt kasvama. Noolutamisel kuumutatakse terast aeglaselt kuni temp-ni 725 kraadi ja jahutatakse mõõduka kiirusega. Lagul lehekestena tekkinud tsementiit muutub noolutamisel teraliseks, mistõttu terase sitkus suureneb. Noolutades kuni 250 kraadini sisepinged leevenudvad, kuid kõvadus ja elastsus peaaaegu ei vähene. Temp-del 300-500 kraadi tekib peamiselt troostiit, kõvadus väheneb, elastsus säilib, sitkus suureneb ja suurem osa sisepingeid kaob. Sobib vedrude valmistamiseks. Suuri koormusi taluvaid detaile saab noolutamisel temp-il 500-650 kraadi,kus kõvadus väiksem, plastsus suurem, tugevus suur ja
annaabi.ee 
