Eesti kirjakeele areng
vaimuliku sisuga.
Esimene eestikeelne raamat
ilmus 1525 aastal, mis pole
säilinud.
Järgmine 10 aastat hiljem ehk
1535. Wandradt Koelli
katekismus.
Wandrat Koelli katekismus:
Anti välja Wittenbergis.
Eesti- ja alamsaksakeelne luterlik katekismus.
Raamatu koostasid Tallinna Niguliste kiriku
õpetaja Simon Wandradt ja Tallinna Püha Vaimu
kirikuõpetaja Johann Koell.
Raamatu kogumaht oli umbes 140 lehekülge.
Eestikeelset teksti on leitud 11 lehekatketel.
Esimene õpetajate seminar.
Mille asutas B. G. Forselius.
Põhjuseks oli maarahva
lugema õpetamine.
Forselius lõi esimese
järjekindla eesti kirjaviisi nn
vana kirjaviisi.
Vana kirjaviis muutus
üldiseks 18. sajandi algul.
Eduard Ahrens soovitas
eesti keele jaoks kasutusele
võtta uue kirjaviisi.
Eduard Ahrens:
Baltisaksa päritoluga kirikutegelane.
Eesti keele uurija ning korraldaja.
Kirjutas esimese eesti keele
grammatika, mis ei püüdnud suruda
annaabi.ee 
