Demokraatlikule riigikorrale on tunnuslik riigivõimu jaotumine selle erinevte hrude vahel koos samaaegse võimude tasakaalustamisega. Riigivõimu teostajad pevad omama rahva heakskiitu. Demokraatlikus riigis peab riigivõimu teostama vastavalt rahva tahtele, ühtki rahvusgruppi põhjendamatult eelistamata. Demokraatliku legitimatsiooni põhimõte tähendab seda, et kogu riigivõim pea lähtuma rahvast, st toimuma rahva otsesl või kaudsel heakskiidul. Legitimatsioon peamised vormid on personaalne ja sisuline. Lisaks võib esistada kõige esmast legitimatsiooni, mis seisneb riigivõimu institutsioonide loomises põhiseadusega; seega on rahvas sellisel juhul ette näinud, et ühed või teised riigivõimu teostamise mehhanismid üleüldse olemas on. Personaalne legitimatsioon, viitab riigivõimu teostaja isikule, st inimese valimist rahva poolt riigivõimu teostama. Sisuline legitimatsioon, riigi tegevus saab toimuda ainult seaduse alusel, seega on see
mile.*11 Seetõttu peab ka prokuratuur oma sisemise struktuuri, ametikandjate asendi ja menetluse poolest vastama sellisele funktsioonikandja vormile, mille struktuur võimaldab antud pädevust teostada. Prokuratuuri põhiseadusliku asendi määratlemisel tuleb seega kontrollida, millise põhiseaduses ettenähtud struktuuri poolt on üldse võimalik süüdistamisfunktsiooni täita. Eksekutiivvõimu demokraatlik legitimatsioon Eksekutiivvõim jaguneb valitsuseks ja halduseks*12, mille struktuur erineb üksteisest ja mis seetõttu on erinevalt legitimeeritud. Kuna valitsuse ja halduse otsustamisprotsess lähtub erinevatest alustest, ei tohi eksekutiivvõimu vaadelda ühtse suurusena.*13 See omakorda annab võimaluse nende tegevusvaldkondi ja vastutust piiritleda. Põhimõtteline erinevus eksekutiiv- ja legislatiivvõimu vahel on sätestatud põhiseaduse §-s 59, millega
- normaalsete elamistingimuste tagamine, - sotsiaalse julgeoleku tagamine, - üksikisikute individuaalsete vajaduste rahuldamine (õppimisvõimaluste tagamine, kultuuriliste vajaduste rahuldamine, tervisekaitse süsteemi kujundamine), - keskkonnakaitse, - riigi ja majanduse teatud põimumine, mis väljendub nii riigipoolses interventsioonis kui ka subventsioonis, - planeerimine. 16.03.2010 HALDUSKORRALDUS, P2PC.00.090 13 demokraatia põhimõte - legitimatsioon (rahvas valib, teeb ja toimetab) - legitimatsioon ei ole tähtajatu, pidevalt käib selle uuendamine - enamuse õigus otsustada - avaliku halduse teostamine on piiritletud põhiseaduse ja seaduste raamidega (§ 3 võimu teostatakse PS ja sellega kooskõlas olevate seaduste alusel) - kodanike arvamusega arvestamine (nende vahetu mõju haldusotsustuste tegemisel). Rahvahääletused, küsitlused ja algatused. - informatsiooni tagamine haldustegevuse kohta (§ 44) 16.03
Järelevalve rahva üle puudub. §29 Rahvahääletus I Sätestus: PS §§56 p2, 57, 58, 105, 106, 162, 163 lg1 p1, 164, 168; RHS; RKKTS II Mõisted Hääleõiguslike kodanike hääletus seaduseelnõu või muu küsimuse üle. Referendum- rahvahääletus, mille nüanss on, et küsimuse esitab parlament. Plebistsiit- rahvahääletus, kus küsimuse esitab riigipea. Rahvaküsitlus- arvamusuuring, millel puudub siduv jõud. III Argumendid rahvahääletuse poolt/vastu + suurem ja vahetu legitimatsioon - kulukas + enamusrahva rahulolu - polariseerumine IV Rahvahääletused Eestis 17.-19.02.1923 avalike algkoolide seaduse muutmine (usuõpetuse kohustuslikkus kõikides koolides; indoktrineerimine) JAH. 13.-15.08.1932 I PS muutmise rahvahääletus EI. 10.-12.06.1933 I PS muutmise II rahvahääletus EI. 14.-15.10.1933 vapside rahvaalgatusliku eelnõu rahvahääletus JAH. 23.-25.02.1936 Pätsi rahvahääletus JAH. 03.03
*halduse üle teostatava kontrolli olemaolu *isikute õigusliku kaitse lai ulatus (§15) Sotsiaalriigi põhimõte: *normaalsete elamistingimuste tagamine *sotsiaalse julgeoleku tagamine *üksikisikute individuaalsete vajaduste rahuldamine (õppimisvõimaluste tagamine,tervisekaitse süsteemi kujundamine) *keskkonnakaitse *riigi ja majanduse teatud põimumine,mis väljendub nii riigipoolses interventsioonis kui ka subventsioonis *planeerimine Demokraatia põhimõte: *legitimatsioon (rahvas valib,teeb ja toimetab) *legitimatsioon ei ole tähtajatu,pidevalt käib selle uuendamine *enamuse õigus otsustada *avaliku halduse teostamine on piiritletud põhiseaduse ja seaduste raamidega *kodanike arvamusega arvestamine.Rahvahääletused, küsitlused ja algatused. *informatsiooni tagaminehaldustegevuse kohta (§44) Õiguspärasuse põhimõte: *seadusandlikkus ehk legaalsus ehk seaduse prioriteedi põhimõte
heakskiidul. Rahvas võib heakskiidu anda nii otseste kui kaudsete vahendite abil , rahvahääletusel v valimiste teel. Demokraatliku legitimatsiooni nõue vastandub jumalale. Monarhi võim on demokraatia seisukohalt vastuvõetamatu. Riigivõimu rajamine mõistusele, ratsionaalsusele, mingile kindlale ideoloogiale või ideele ei ole lubatav. Legitimatsiooni peamised vormid on personaalne ja sisuline. 2.1.1.1 Personaalne legitimatsioon. See viitab riigivõimu teostaja isikule. Demokraatia kohaselt peab riigivõimu teostajal olema side rahvaga. Vähemalt osa riigivõimu teostajaid peab olema valitud rahva poolt, ülejäänud võivad rahvaga olla seotud kaudsemalt. Riik on oma ül täitmiseks asutanud mitmesuguseid eraõiguslikke sihtasutusi ja äriühinguid, kelle iseseisvus ministrist on küllaltki ulatuslik. Poliitiline otsustamise mõiste viitab demokraatlikule otsustamisele
seadusandliku võimu erinevaid ülesandeid Parlamendi ülesanne Positiivne näide Negatiivne näide Seaduste vastuvõtmine Maksude tõstmine, millega saaks Töölepingu seadus riigi eelarve positiivseks muuta. Kodanikkonna esindamine Erinevad erakonnad esindavad Ei täideta lubatuid lubadusi erinevate inimeste huve. Täitevvõimu legitimatsioon, Riigikogu kontrollib valitsuse Ei suudeta leida ühist keelt tasakaalustamine ja kontroll tööd Rahakotivõim Riigieelarve koostamine Riigieelarve võib tulla negatiivne Poliitiline harimine (eeskuju) Kooliõpilastele tehakse Avalik poliitiline laimamine
Piirab valitsejate võimu, tagades valitsetavatele vabadused ja õigused. HORISONTAALNE VÕIMUJAOTUS Charles Louis de Montesquieu: 18saj. Võimude lahususe põhimõte. I. Seadusandlik võim e. Parlament/riigikogu II. Täidesaatev võim e valitsus III. Kohtuvõim PARLAMENT ...demokraatliku riigi kõrgeim seadusandlik organ. Parlamendi ülesanded: 1. Seaduste vastuvõtmine 2. Kodanikkonna esindamine 3. Täitevvõimu legitimatsioon, tasakaalustamine ja kontroll(järelvalve valitsuse üle) 4. Rahakotivõim ja poliitiline harjumine(eeskuju) 5. Ühiskonnaprobleemide arutamine(poliitiline foorum) Esinduskogu mõjukus: Poliitikat kujundav:saab muuta ja tagasi lükata täitevvõimu esitatud eelnõusid Poliitikat mõjutav: saab tagasi lükata ja osalt muuta täitevvõimu ettepanekuid, ent ei saa asendada neid omapoolse poliitikaga.
kvalifitseeritudhäälteenamused §72 lg1 (2/3 häälteenamus), §104 lg 2 koosseisu häälteenamusega (51). Kõige olulisem vähemuse kaitse, meede, abinõu: 1. Toimiv põhiseaduslikkuse järelevalve. 2. Põhiõigused kui vähemusekaitse garantiid (väljendusvabadus §45, §40, §41, informatsioonivabadus §44, koosolekuvabadus §47, erakonnavabadus §48). 3. Poliitilise vähemuse kaitsemehhanismid e opositsiooniõigused. (parlamentaarne kontroll). 3.Demokraatlik legitimatsioon, poliitiline vastutus. a) Demokraatlik legitimatsioon e seadustamine või õigustamine põhimõte on, et kogu riigiaparaat peab olema legitimeeritud rahva poolt. On olemas ka teistsugust legitimatsiooni: kohtulegitimatsioon tühistada seadusandja otsus. PS §3 lg1. · On oluline, et järgitaks legitimatsiooni keti katkematust. Kõige pealt legitimatsioon alt üles rahvalt RK-le, siis legitimatsioon RK-lt VV-le, ja Riigikohtule. · Legitimatsiooni uuendamise nõue PS §60 lg3
ÕIGUSKINDLUS? 2) PROPORTSIONAALSUS o Eesmärk o Sobiv(sobivad kõik vahendid mis viivad esmärgini) o Vajalik(vähem koormaks eesmärgini) o Mõõdupärane HEA HALDUSE PÕHIMÕTE 1)Ps prgh 14,EL PÕHIÕIGUSTE HARTA art 41,EROOPA OMBUDSMANI KOODEKS 2)AVATUD SISUGA 3)AMETNIKE MOORAAL 4)EELKÕIGE SUUNAVIIT 5)kaasamine,põhjendamine,selgitamine,uurimine jne. SISULINE LEGITIMATSIOON PERSONAALNE KAUDNE VAHETI VALIMISED RK DM VD K-A PÕHIÕIGUSE-olemus,eesmärk PÕHIÕIGUSED ja INIMÕIGUSED RHV PÕHIÕIGUSTE ARENG-esimese,teise ja kolmanda ringi põhiõigused PÕHIÕIGUSTE GRUPID 1) Vabdusõigus 2) Võrdsusõigused 3) Sotsiaalsed põhiõoigused PÕHIÕIGUSE ÕIGUSTATUD SUBJEKT
KORDAMISKÜSIMUSED ,,JURISPRUDENTS" 1. Jurisprudentsi mõiste ja seos õiguse rakendamisega. (lk 50 55) ...see tegeleb õigusnormide sisu ja väljaselgitamisega. Õigusnormidel on kaks erinevat aspekti, sisemine ja väline. Sisemise vaatenurga esindajad on kohtunik ja haldusametnik. Nad töötavad süsteemis selle osadena, rakendades õigusnorme konkreetsete tegude ja sündmuste puhul. Väljaspoolt vaadeldes võib see ise olla uurimise onjektiks. Teadlane asetab uuritava objekti vaatluse alla näiteks laboratooriumi tingimustes ja teeb selle kohta järeldusi, olemata ise objekti osaks. Õigusteadlane on nagu välise ja sisemise vaatenurga vahemaal, tema huvi on suunatud normidega, mis on kehtiv õigusena. Üldiselt on õigusteaduse alal tegeleva inimese huvitatus teadmistest siiski lähedasem kohtuniku kui ühiskonnateadlase omale. Õigusteadus on normide uurimise teadus. Õi...
komisjon) 2. Enamusprintsiip ja vähemuse kaitse a) enamusprintsiip demokraatia otsustusprotsessiks langetatakse otsus häälteenamusega a. lihthäälteenamus § 105 lg 2 , § 73 b. kvalifitseeritud häälteenamus PSRS § 3 lg 4 b) vähemuste kaitse a. põhiõigused + põhiseaduslikkuse järelvalve b. parlamentaarne kontroll- opositsioon kontrollib valitsevat jõudu ja valitsust 3. Demokraatia legitimatsioon ja poliitiline vastutus a) legitimatsioon - uuendamine - kett b) poliitiline vastutus Riigikohus 19.04. 2005 (1)avalikkuse kontroll parlamendi üle § 72, § 60 lg 3 (2) parlamentaarne kontroll § 74 arupärimine § 65 p. 13, § 97 lg 1 avaldada ministrile umbusaldust § 65 p. 13, § 97 lg 1 vabariigi valitsusele § 92 lg 1 p. 3, lg 2
komisjon) 2. Enamusprintsiip ja vähemuse kaitse a) enamusprintsiip demokraatia otsustusprotsessiks langetatakse otsus häälteenamusega a. lihthäälteenamus § 105 lg 2 , § 73 b. kvalifitseeritud häälteenamus PSRS § 3 lg 4 b) vähemuste kaitse a. põhiõigused + põhiseaduslikkuse järelvalve b. parlamentaarne kontroll- opositsioon kontrollib valitsevat jõudu ja valitsust 3. Demokraatia legitimatsioon ja poliitiline vastutus a) legitimatsioon - uuendamine - kett b) poliitiline vastutus Riigikohus 19.04. 2005 (1)avalikkuse kontroll parlamendi üle § 72, § 60 lg 3 (2) parlamentaarne kontroll § 74 arupärimine § 65 p. 13, § 97 lg 1 avaldada ministrile umbusaldust § 65 p. 13, § 97 lg 1 vabariigi valitsusele § 92 lg 1 p. 3, lg 2
ÜRO Majandus- ja Sotsiaalnõukogu arengupoliitika komitee liige alates 2001 Euroopa Komisjoni uurimistöö peadirektoraadi vananemis-alase ekspertgrupi liige 2001-2005 Aleksanteri Instituudi nõukogu liige, Helsingi ülikool alates 2000 ÜRO Ülikooli nõukogu liige alates 2004 European Journal of Communication toimetuskolleegiumi liige alates 1980 Juhendamisel kaitstud väitekirjad: Andres Jõesaar, MA, 2005, juh. Marju Lauristin. Avalik-õigusliku ringhäälingu legitimatsioon: Eesti kogemus rahvusvahelises kontekstis. Tartu Ülikool Margit Keller, PhD, 2004, juh. Marju Lauristin. Representations of Consumer Culture in Post- Soviet Estonia: Transformations and Tensions. Tartu Ülikool Aune Unt, MA, 2003, juh. Marju Lauristin. Televisiooni zhanriline areng ja selle avaldumine Eesti teleprogrammides. Tartu Ülikool Kaja Tampere, PhD, 2003, juh. Marju Lauristin. Public Relations in a Transition Society
komisjon) 2. Enamusprintsiip ja vähemuse kaitse a) enamusprintsiip demokraatia otsustusprotsessiks langetatakse otsus häälteenamusega a. lihthäälteenamus § 105 lg 2 , § 73 b. kvalifitseeritud häälteenamus PSRS § 3 lg 4 b) vähemuste kaitse a. põhiõigused + põhiseaduslikkuse järelvalve b. parlamentaarne kontroll- opositsioon kontrollib valitsevat jõudu ja valitsust 3. Demokraatia legitimatsioon ja poliitiline vastutus a) legitimatsioon - uuendamine - kett b) poliitiline vastutus Riigikohus 19.04. 2005 (1)avalikkuse kontroll parlamendi üle § 72, § 60 lg 3 (2) parlamentaarne kontroll § 74 arupärimine § 65 p. 13, § 97 lg 1 avaldada ministrile umbusaldust § 65 p. 13, § 97 lg 1 vabariigi valitsusele § 92 lg 1 p. 3, lg 2
häälteenamus; koosseisu 2/3; koosseisu 3/5) b. vähemuste kaitse (tasakaalumehhanism, demokraatia võib olla muidu väga „julm“) a. põhiõigused (eelkõige nt sõna- erakonnavabadus) + toimiv põhiseaduslikkuse järelvalve b. parlamentaarne kontroll- opositsioon kontrollib valitsevat jõudu ja valitsust 3. Demokraatia legitimatsioon ja poliitiline vastutus Riigikogu on legitimeeritud rahva poolt. a) legitimatsioon - uuendamine (muidu rikneb nagu piim xd), seega valimised peavad olema perioodlised; kõrgeimal tasandil annavad otsuste kvaliteedi üle hinnangu valijad. - kett (vt joonis) Ministeeriumi kantsleri nimetab ametisse valitsus, minister nimetab ametisse asekantsleri. b) poliitiline vastutus Riigikohus 19.04. 2005
Ministrite tüübid: peaminister- valitsuse juht; asepeaminister- mõne valdkondade rühma juht ; korineerivad min- ministeeriumite vaheline kordinatsioon ; kabinetiministrid- ministeeriumi eesotsas hääleõigusega.; noorem min- ministeeriumi eesotsas, hääleõiguseta ; portfellita minister- ilma hääleõiguseta nõuandvad. Puudub ministeerium. SEADUSANDLIK Parlamendi ülesanded: poliitiliste suundade määramine; seaduste vastuvõtmine, kodanikkonna esindamine; täitevvõimu legitimatsioon, tasakaalustamine ja kontroll; rahakotivõim, poliitiline harimine- eeskuju; ühiskonna probleemide arutamine. Üks Koda- vahetus, kiirus, läbipaistvus-selgust Kaks Koda- läbimõeldus, stabiilsus, sobib
Õigusnormi täpne kujundamine (optimaalne üldisuse-täpsuse suhe) Avaliku võimu tegevuse piiratus (kahtluse korral kodaniku kasuks lisaks seadusliku aluse põhimõttele) Objektiivsus: ametnik peab tegevuses olema erapooletu ja asjale keskenduv Õiguskindlus: a) õiguse kaudu loodud kindlus, b) kehtiva olukorra püsivus 66. Iseloomusta lühidalt demokraatia, sotsiaalriigi ja rahvusriigi põhiõiguseid. Võimu peab teostama rahva heakskiidul Isikuline legitimatsioon: riigivõimu teostajad peavad olema otseselt või kaudselt rahva valitud Sisuline legitimatsioon: riigi tegevus saab toimuda ainult parlamendi õiguspäraselt kehtestatud seaduste ning neist tulenevate aktide alusel Olulisus: mida olulisema otsusega tegemist, seda tugevam ja otsesem peab olema otsuse langetava riigiorgani legitimatsioon Demokraatlik kontroll: ennekõike valimiste perioodilisuse kaudu
oma häält muuta on vajalik, et tagada valimiste vabadus ja hääletamise salajasus. 35. Hääletamis- ja kandideerimisõigus Riigikogu, KOV volikogu, EP valimistel Riigikogu: hääletamine 18, kandideerimine 21. a Eesti kodanik. KOV volikogu: mõlemad 18.a Isik, kelle püsiv elukoht antud vallas/linnas. EP: hääletamine 18, kandideerimine 21.a EL kodanik. V DEMOKRAATIA, ERAKONNAD 36. Demokraatia põhimõte ja selle eristamine õigusriigi põhimõttest Demokraatlik legitimatsioon tähendab seda, et kogu riigivõim peab lähtuma rahvast, st. toimuma rahva otsesel või kaudsel heakskiidul. Toimub otseste või kaudsete vahendite abil, rahvahääletuse või valimiste teel. 10 Õigusriigi printsiibi põhielement- riigivõimu teostamine toimub ainult põhiseaduse ja sellega kooskõlas olevate seaduste alusel. Demokraatlikes riikides põhineb seadusandlik võim parlamendi tegevusel. Riigivõim kuulub
oma häält muuta on vajalik, et tagada valimiste vabadus ja hääletamise salajasus. 35. Hääletamis- ja kandideerimisõigus Riigikogu, KOV volikogu, EP valimistel Riigikogu: hääletamine 18, kandideerimine 21. a Eesti kodanik. KOV volikogu: mõlemad 18.a Isik, kelle püsiv elukoht antud vallas/linnas. EP: hääletamine 18, kandideerimine 21.a EL kodanik. V DEMOKRAATIA, ERAKONNAD 36. Demokraatia põhimõte ja selle eristamine õigusriigi põhimõttest Demokraatlik legitimatsioon tähendab seda, et kogu riigivõim peab lähtuma rahvast, st. toimuma rahva otsesel või kaudsel heakskiidul. Toimub otseste või kaudsete vahendite abil, rahvahääletuse või valimiste teel. 10 Õigusriigi printsiibi põhielement- riigivõimu teostamine toimub ainult põhiseaduse ja sellega kooskõlas olevate seaduste alusel. Demokraatlikes riikides põhineb seadusandlik võim parlamendi tegevusel. Riigivõim kuulub
struktuuriüksusena. (3)Keelatud on sekkumine erakonna siseasjadesse, välja arvatud seadusega lubatud erijuhul. (4)Eesti Vabariigi jurisdiktsiooni all oleval territooriumil on keelatud teise riigi erakonna või selle struktuuriüksuse või muu poliitilise ühenduse või selle struktuuriüksuse moodustamine ja tegutsemine. 55. demokraatia põhimõte põhiseadusõiguses (demokraatlik legitimatsioon e kuidas võimule saadakse?) ja selle eristamine õigusriigi põhimõttest (kuidas võimu teostatakse) Demokraatlik legitimatsioon tähendab seda, et kogu riigivõim peab lähtuma rahvast, st. toimuma rahva otsesel või kaudsel 10 heakskiidul. Toimub otseste või kaudsete vahendite abil, rahvahääletuse või valimiste teel. Õigusriigi printsiibi põhielement- riigivõimu teostamine toimub ainult põhiseaduse ja sellega kooskõlas olevate seaduste alusel.
otsused 2. Parlamentaarne/presidiaalne- valitsus on parlamendi poolt valitud ja toetub parlamendi enamuse usaldusele/valitseja, kes viib täide täitevvõimu on rahva poolt valitud 3. Läbirääkimiste/argumentatsiooni dem- otsuseid tehakse fragmaatiliste läbirääkimiste tagajärjel/erinevad seisukohad konkureerivad Demokraatia põhielemendid 1. Rahva suveräänsus ja esindusdemokraatia- PS §1, 2. Enamusreegel ja vähemuse kaitse 3. Demokraatlik legitimatsioon/poliitiline vastutus 4. Õigus hääletada/õigus saada valitud Võimude tasakaalustatus III PÕHIÕIGUSED I ptk. Põhiõiguste üldosa §11 Põhiõiguste ajalugu, mõiste ja tähtsus õiguskorras I ülevaade ajaloolisest arengust. 1. Ideeajaloolised juured- Antiik-Kreekast võrdsuse idee; kristlikust teoloogiast Imago Dei ja võrdsuse idee. Keskaegne loomuõigus teooria „Igaüks on oma õnne sepp”, kristlaste reformatsioon. 2
peale. 5. Muud: kõik muud harvem esinevad kaebused, nagu nt valimiskaebus, erakonna keelustamismenetlus jms. IV PSJV plussid ja miinused + - PS pole ainult pädevus, menetlus ja vormi RK väljendab rahva võimu, PSJV otsus on selle reeglid, vaid ka materiaalsed põhimõtted vastu Etteheide ebademokraatlike otsuste peale: on Seega: PSJV otsused on ebademokraatlikud olemas ka teistsugune legitimatsioon: Põhiseaduse legitimatsioon Võimu argument: ei valitse RK ja valitsus, vaid Diskursiivne legitimatsioon kohtunikud Justiitsriigi etteheite vastu: kõiki küsimusi ei saa Seega: PSJV viib justiitsriigini – kohtunike riigini algatada ps alusel, PSJV on ka raamkord (ps annab tõlgendada) PSJV hakkab raha jaotama, eelarvespetsiifiline valdkond
- Valitsuse tähtsuse tõusu 139. Valitsuse ülessannete hulka kuulub: - Juhtida riiki parlamendi suuniste alusel - Tagada toetus oma poliitikate elluviimisele - Seaduste rakendamine 140. Checks and balances tähendab: - Võimude tasakaalu ja kontrolli põhimõtet 141. ,,Kummipitsat" tähendab: - Parlamenti, mis üksnes kiidab takka valitsuse otsustele 142. Parlamendi ülesanneteks on: - Seaduste vastuvõtmine - Täitevvõimu legitimatsioon ja kontroll 143. Loengus esitatud esinduskogu mõjukuse käsitluse kohaselt võib parlament olla: - Poliitikat kujundav - Poliitikat mõjutav 144. Riigipeade hulka kuuluvad: - Kuningas - Presidentuuri liige 145. Karjäärisüsteemiks nimet. Bürokraatia mudelit, kus: - Avalikus sektoris asutakse tööle madalaimal astmel ning aastatega liigutakse kõrgematele. 146. Kõneparlamenti isel: - Avalikud dramaatilised diskussioonid rahvale 147
Täidesaatev võim (valitsus) Kohtulik võim (kohus) Võimuharude põimumine Igale võimuharule antase ülesanded. Põhiülesannete kaudu tagatakse reaalne sõltumatus kõigile võimuharudele ning need on tagautd selles ulatuses, mis nad sõltumatust tagavad. Tasakaalu ja kontrolli põhimõte Parlamendi ülesanded: Seaduste vastuvõtmine Kodanikkonna esindamine Täitevvõimu legitimatsioon, tasakaalustamine ja kontroll Rahakotivõim ja poliitiline harimine Ühiskonnaprobleemide arutamine Üks koda vahetus, kiirus, läbipaistvus, selge vastutus, demokraatlikum Kaks koda läbimõeldus, stabiilsus, sobib föderaalsüsteemile Valitsuse ülesanded: Juhtida riiki parlamendi suunitste alusel Administratsiooni järelvalve Kriiside juhtimine Sõjalised ja välisasjad
4. Valitsuse ülesannete hulka kuulub juhtida riiki parlamendi suuniste alusel, tagada toetus oma poliitikate elluviimisele ja seaduste rakendamine. 5. Checks and balances tähendab võimude tasakaalu ka kontrolli põhimõtet. 6. "Kummipitsat" tähistab parlamenti, mis üksnes kiidab takka valitsuse otsustele. 7. Valitsuse tähtsuse suurenemisega on kaasnenud valitsusjuhi esiletõus ja suured nõudmised ministrile. 8. Parlamendi ülesanneteks oli seaduste vastuvõtmine ja täitevvõimu legitimatsioon ja kontroll. 9. Loengus esitatud esinduskogu mõjukuse käsitluse kohaselt võib parlament olla poliitikat kujundav ja mõjutav. 10. Riigipeade hulka kuuluvad kuningas ja presidentuuri liige. 11. Karjäärisüsteemiks nimetatakse bürokraatia mudelit, kus avalikus sektoris asutakse tööle madalaimal astmel ning aastatega liigutakse kõrgemale. 12. Kõneparlamenti iseloomustab avalikud dramaatilised diskussioonid rahvale. 13
identieediga (klassikaline teadusemõiste). Teaduse meetod on uues teaduse mõiste tähenduses. Teaduses on uus meetod, kuidas neid tõdesid kindlaks teha/fikseerida. Parim meetod, mida teaduses käsitletakse (ajastule omane konsensus). Mis on filosoofia? Ei saa olla metafüüsika, peab ümber defineerima. Filosoofia on universaalne ideede selgitamise meetod; tähenduste, kontseptsioonide selgitamise meetod. Küsimuse asetus täpsustub esimese peatüki ajal; lugema välja, mis on legitimatsioon. Teksti osa: Selged ideed on need, kui seda tuntakse ära. Segased ideed on siis kui ei tunta ära asja. Selgus on selles, et tuntakse ära midagi; osatakse osutada asjale. Kuidas muuta meie ideid selgeks? Varasem epistemoloogia esitab liialdavaid nõudmisi; laskuda maa peale ja siis piirata neid nõudeid. Ei saa rakendada selliseid nõudeid. Kui nõuame, et asi on selge nii ja nii. Probleemsituatsioon: küsimus ise, kuidas muuta oma ideid selgeks, see on Descartest saati
Mille poolest erineb võimude kontrolli ja tasakaalu põhimõte võimude lahususe põhimõttest, mille poolest täiendab seda? Võimude lahusus tähendab et riigis on seadusandlik,täidesaatev ja kohtuvõim eraldiseisvad. 1 Iseloomusta seadusandlikku võimu ja tema ülesandeid. Seadusandlik võim ehk Eestis Riigikogu ülesanded: · seaduste vastuvõtmine · kodanikkonna esindamine · täitevvõimu legitimatsioon,tasakaalustamine ja kontroll · rahakotivõim ja poliitiline harimine · ühiskonnaprobleemide arutamine 1 Iseloomusta parlamendi ühe- ja kahekojalisuse eeliseid ning tutvusta alam- ja ülemkoja moodustamise aluseid. Ühekojalisuse plussid: · vahetus ja kiirus · läbipaistvus,selge vastutus · demokraatia Kahekojalisuse plussid: · läbimõeldus · stabiilsus · sobib föderaalsüsteemile
Häälteenamused sätestatud PSRS §3 (6) - Vähemuse kaitse: Põhiseadus sätestab demokraatia toimimise enamuse põhimõttel, kuid kaitseb läbi põhiõiguste ka vähemusi. Põhiseaduslikkuse järelvalve on samuti üks vähemuse kaitse instument. Opositsiooni õigused pole kuigi põhjalikult välja töötatud, kuid siiski peab opositsioonil olema võimalus kaasa rääkida (võrdsed võimalused). 3. Demokraatlik legitimatsioon / poliitiline vastutus - Demokraatlik legitimatsioon (seadustamine, õigustamine): kogu riigiaparaat peab olema legitimeeritud rahva poolt Legitimatsiooni kett (peab olema katkematu): Böckenförde Rahvas valib Riigikogu Riigikogu legitimeerib: - Ühelt poolt Valitsuse Valitsus legitimeerib oma alluvad haldusorganid - Teiselt poolt Riigikohtu Riigikohus teeb presidendile ettepaneku ülejäänud kohtunike nimetamiseks)
Tänapäevases õigusriigis on riigivõimu kandja rahvas. Eesti suveräänsus on lõppastmes Eesti rahva suveräänsus. Rahvasuveräänsuse õpetus on vastand monarhi- ja riigisuveräänsuse identifitseerimise õpetusele. Kuid selle teine külg rahvasuveräänusus tähendab riigivõimu teostamise legitimatsiooni rahva poolt mida olulisema otsusega on tegemist, seda otsesem peab olema otsust langetava riigiorgani legitimatsioon. Riigivõimu teostamise legitimatsioon hõlmab endas veel kontrolli teostamist riigivõimu teostamise üle, nt Riigikogu valimistel. 4.2.1. Õigusriigi formaalsed tunnused Õigusriigi formaalsed tunnused: võimude eristamine ja nende lahusus, formaalse seaduse mõiste, seadusest kinnipidamine ja täidesaatva võimu seaduslikkus, õiguslik kaitse sõltumatute kohtute poolt ning põhiõiguste ja -vabaduste garanteerimine. Võimude eristamine ja lahusus riigivõim kui selline on üks tervik, mis väljendub eri vormides, mida
vastupidi (ÜK täna, NSVL 1936) n Siiski annab normatiivse aluse eneseorienteerimiseks Võimude jaotamise tasandid n Horisontaalne võimujaotus: kesksed võimuharud erinevate rollidega n Vertikaalne võimujaotus: keskvalitsus vs kohalik omavalitsus n Otsene vs kaudne riigihaldus Seadusandja ® Parlamendi ülesanded: n seaduste vastuvõtmine n kodanikkonna esindamine n täitevvõimu legitimatsioon, tasakaalustamine ja kontroll n rahakotivõim ja poliitiline harimine (eeskuju) n ühiskonnaprobleemide arutamine ® Legislatuuride allakäik Esinduskogu mõjukus n Poliitikat kujundav: saab muuta ja tagasi lükata täitevvõimu esitatud eelnõusid. USA, Costa Rica, Tsiili n Poliitikat mõjutav: saab tagasi lükata ja osalt muuta täitevvõimu ettepanekuid, ent ei saa asendada neid omapoolse poliitikaga. Prantsusmaa, Soome
vähemuste piirid tulevikus, kui palju neid vähemusi on ja kuhu ta ise kuuluma hakkab. Sõltuvuskulude kõver horisontaalne - indifferents konstitutsiooni suhtes. Vastuväited: Isegi kui ükskord on indiviidid udus konstitutsiooni osas kokku leppinud, ei ole see siduv uustulnukate suhtes. See vastuväide oleks õige siis, kui udu oleks ühekordne. Sedavõrd, kui udu läbi paistab, jääb saavutamata üksmeel konstitutsiooni suhtes ja ka konstitutsiooni individualistlik legitimatsioon. Ühiskonna mitmemõõtmelisus (Cross-cutting cleavages): Et väheneksid konstitutsioonilised eriarvamused, peab poliitilisi rindeid olema võimalikult palju. Eristumistunnused peavad olema võimalikult sõltumatud (Šveits vs Belgia). 58. Kollektiivi optimaalne suurus. Buchanani optimaalne klubi. Joonistel on y kollektiivi suurus (liikmete arv) ja x otsuse vastuvõtmiseks vajalik poolthäälte arv (> 50%). Miks on lihtenamus (50%+1) enimkasutatav reegel? Alates
c. riigipitsati originaalversiooni, d. liigse kihutamisega vahelejäänud poliitiku häbimärki, e. erakonda, mis pidurdab ühiskonna arengut. 7. Valitsuse tähtsuse suurenemisega on kaasnenud: a. valitsusjuhi esiletõus, b. valitsuse muutumine võrdsete meeskonnaks, c. valitsusesisese hierarhia süvenemine, d. valitsusesisese hierarhia vähenemine, e. suured nõudmised ministrile. 8. Parlamendi ülesanneteks on: a. seaduste vastuvõtmine, b. täitevvõimu legitimatsioon ja kontroll, c. ametnike tegevuse järelevalve, d. seaduste alusel vaidluste lahendamine, e. riigi diplomaatiline esindamine. 9. Loengus esitatud esinduskogu mõjukuse käsitluse kohaselt võib parlament olla: a. poliitikat vältiv, b. poliitikat kujundav, c. poliitikat mõjutav, d. poliitikat lõpetav 10. Riigipeade hulka kuuluvad: a. kuningas, b. peaminister, c. presidentuuri liige, d. riigikantsler. 11. Karjäärisüsteemiks nimetatakse bürokraatia mudelit, kus: a
Mõne eelnõu vastuvõtmisega seoses. Riigikogu enamuse ja VV tihe seos Riigikogu opositsioon ja VV 8.3. Vabariigi Valitsuse kui kollegiaalorgan ja selle koosseis, sh peaministri funktsioon, erinevad ministritüübid, sh ministri topeltfunktsioon Vabariigi Valitsus on iseseisev kõrgem põhiseaduslik kollegiaalorgan. VV-sse kuuluvad peaminister ja ministrid (PS § 88). VV-l võiks üheltpoolt olla demokraatlik legitimatsioon (riigivõimu lähtumine rahvast), sest VV-sse pääsetakse läbi Riigikogu valimiste. Kuivõrd on tegu siiski iseseisva institutsiooniga omistatakse VV-le kaudne legitimatsioon (rahvalt Riigikogule ja Riigikogult VV liikmele n-ö usaldusküsimus). VV liikmed (VVS § 3): VV ei ole üle 15 liikme 1 peaminister, 12 ministrit (haridus- ja teadusminister, justiitsminister, kaitseminister, keskkonnaminister, kultuuriminister, majandus-ja kommunikatsiooniminister,
Kohtu ülesandeks on: otsustada õigusprobleeme ja vaidlusi riikide vahel ja teiseks on nõuandev funktsioon. See kas kohtusse minna on iga riigi oma otsus. Kui rahvusvahelise kohtu otsus on langetatud, siis võtavad riigid seda pädevust otsust langetada kohustuslikuna. Rahvusvahelise kohtu pädevuse alla sattumine ei toimu automaatselt, vaid peavad selleks oma soovi avaldama On ka multi-distriktsionaalsed lepingud, mis on kohustuslikud kõigile. Peaassamblee- demokraatlik legitimatsioon. Kõik riigid on seal esindatud ja igal riigil on üks hääl. Peaassamblee võib arutada mida tahes, aga mis sunnijõud sellisel otsusel taga on? Kui ÜRO Peaassamblee võtab vastu resolutsioone, siis nad ei ole riikide jaoks kohustuslikud. Jutt 3 võib formeeruda resolutsiooniks, kuid see ei ole riikidele kohustuslik. Tänane Peaassamblee on teistsugune , kui see oli algusaastatel. Juhtivaks on kolmandad riigid. See on tugevdanud
Tasakaalu ja kontrolli põhimõte (checks and balances, täiendab eelmist, 20. sajand) kindlustab selle, et kõik ülesanded saaksid täidetud, ning vahel võib olla ka nii, et valitsus annab välja seadusakte. 87. Iseloomusta seadusandlikku võimu ja tema ülesandeid. Seadusandlik võim kuulub Eestis Riigikogule. Parlamendi ülesanded: seaduste vastuvõtmine kodanikkonna esindamine täitevvõimu legitimatsioon, tasakaalustamine ja kontroll Parlament hoiab silma peal Valitsuse tegemistel. Võib avaldada ministritele/ministeeriumidele umbusaldust. rahakotivõim ja poliitiline harimine (eeskuju) ühiskonnaprobleemide arutamine Legislatuuride allakäik rohkem otsustamist on liikunud Valitsuse poolele. Riigikogu põhiülesandeks on tänapäeval jäänud seaduste kinnitamine, seaduseid koostab Valitsus. 88
Kohtu ülesandeks on: otsustada õigusprobleeme ja vaidlusi riikide vahel ja teiseks on nõuandev funktsioon. See kas kohtusse minna on iga riigi oma otsus. Kui rahvusvahelise kohtu otsus on langetatud, siis võtavad riigid seda pädevust otsust langetada kohustuslikuna. Rahvusvahelise kohtu pädevuse alla sattumine ei toimu automaatselt, vaid peavad selleks oma soovi avaldama On ka multi-distriktsionaalsed lepingud, mis on kohustuslikud kõigile. Peaassamblee – demokraatlik legitimatsioon. Kõik riigid on seal esindatud ja igal riigil on üks hääl. Peaassamblee võib arutada mida tahes, aga mis sunnijõud sellisel otsusel taga on? Kui ÜRO Peaassamblee võtab vastu resolutsioone, siis nad ei ole riikide jaoks kohustuslikud. Jutt võib formeeruda resolutsiooniks, kuid see ei ole riikidele kohustuslik. Tänane Peaassamblee on teistsugune, kui see oli algusaastatel. Juhtivaks on kolmandad riigid. See on tugevdanud autoriteeti. ÜRO Julgeoleku Nõukogu
avalikult. Ainult kontrolli läbinud otsus rahuldab õigusturvanõudeid. Seega tähendabki kontroll seda, et jälgitakse võimukasutust alal võim/õigus ja meedia kasutust alal keel/õigus. Kohtunik vastutab asjakohase ostsuse tegemise eest. Tehtud otsust tuleb põhjendada. Kohtu vastutus on teha sisult põhjendatud ja kriitikakindlaid otsuseid. Ühelt poolt see õigustab ehk legitimeerib ostust. Otsus on seda enam tunnustatavam, mida paremini see on argumenteeritud. Kõrgetasemeline legitimatsioon lisab kodaniku usaldust otsuseid tegeva organisatsiooni vastu. Selle kaudu edendavad küllaldaselt põhjendatud otsused silmapaistval viisil tasakaalustatud ühiskonna arengut. Vaid nende kaudu võib ära hoida legitimatsioonikriisi, mis võib ähvardada otsustamisinstantsi, kui selle autoriteet hakkab seestpoolt lagunema. Sisemine ja välimine põhjendamine. Sisemine põhjendamine. Õiguslikku otsustamist kujutatakse süllogismina. Normi esitavast suurest eeldusest ja tõsiasju
kohases väliselt tunnetatavas menetluses. Sellist võimu nimetas Bergbohm normi formaalseks õigusallikaks. Mõni aeg hiljem jõudis Bergbohm oma õpetuses seisukohale, et iga seadus on õigus. 5. XX sajandi õigusmõte. Normativism (Kelsen), analüütikud (Hohfeld, Hart). Dworkin. Kelseni õpetus- normativism: õigus on puhas, täiesti sõltumatult eksiteeriv ja eristatav moraalist, poliitikast, majandustes jne. Õigus on autonomne, legitimatsioon, ei olene rahava tahtest vaid õigusest enesest. Igasugune õigusnorm on legiteeritav mingi kõrgema normi kaudu. Grundnorm ja selle autor: Aga miks PS kehtib? Kelsen teeb mõttelise hüppe- Grundnorm kuskil on mõtteline põhinorm, et PS kehtib. Grundnorm on normide norm, see on lihtsalt olemas, võib võrrelda ka nt. jumala sõnaga. H. Kelseni puhas õigusõpetus. Puhta õigusõpetuse eesmärgiks on luua selline õigusteadus, mis on vaba
parlamendis. Poliitilised mandaadid on ajaliselt piiratud. Riigivõimu teostajad peavad olema allutatud rahva ja tema esindajate kontrollile. Õigusriigi põhimõtted: riigivõimu teostamine on allutatud rahva tahet väljendavatele seadustele, kehtib õiguskindlus, riigivõimu teostatakse võimude lahususe idee kohaselt, riik vastutab oma ebaseaduslike aktide eest, õigust mõistab sõltumatu kohus ja põhiõigused on tagatud. 37. Mis on demokraatlik legitimatsioon? Iga riigivõimu teostav organ või ametiisik peab kasvõi kaudselt olema rahva poolt legitimeeritud. 38. Enamusreegli ja vähemuste kaitse vastandlikkus Enamusreegli kohaselt otsustab organi pädevuses olevaid küsimusi valijaskonna poolt valitud enamus. Samal ajal peavad parlamendivähemuse (opositsiooni) õigused olema kaitstud. 39. Parlamentaarse ja presidentaalse riigi vahetegu Parlamentaarses riigis valib täidesaatva võimu juhi parlament, riigipea ei ole
Võrdsusest sai õhtumaise õiguse ristiusustamise teine alus. Halastuse, armastuse ja andestamise käsk kehtis eelkõige kristlaste omavaheliste suhete kohta. Tüli puhul kristlased ootasid tüli lahendamist jumala kõikeveenva ilmutusega. 2.Antiikne kirikuõigus Juba kujunev kirik oli ameti ja piiskopikirik, kuigi kogudused ülejäänus üksteisest tublisti erinesid. Rooma hoolitses, et oleks tagatud koguduse ja tema piiskopi juhtiv seisund teiste kristlaste seas.Uus kristlik legitimatsioon kinnitas, et maailma keskpunkt on Rooma. Rooma piiskop ei sidunud end üksikute riikidega ja ei sõltunud nende korraldusest. Ta visandas oma, riigist sõltumatu õiguskorra. Kirik muutus hierarhiliseks ja õiguslikuks. Kirikust sai peagi juristide kirik. Juristid teadsid kuidas õiguse abil kontrollida poliitikat. Suurte juristide seas kirikus seisavad õpetlased:Tertullianus, Milaano Ambrosius ja Augustinus – nad esindavad juriste, kes astusid kiriku teenistusse kui Rooma hävis
Võrdsusest sai õhtumaise õiguse ristiusustamise teine alus. Halastuse, armastuse ja andestamise käsk kehtis eelkõige kristlaste omavaheliste suhete kohta. Tüli puhul kristlased ootasid tüli lahendamist jumala kõikeveenva ilmutusega. 2.Antiikne kirikuõigus Juba kujunev kirik oli ameti ja piiskopikirik, kuigi kogudused ülejäänus üksteisest tublisti erinesid. Rooma hoolitses, et oleks tagatud koguduse ja tema piiskopi juhtiv seisund teiste kristlaste seas.Uus kristlik legitimatsioon kinnitas, et maailma keskpunkt on Rooma. Rooma piiskop ei sidunud end üksikute riikidega ja ei sõltunud nende korraldusest. Ta visandas oma, riigist sõltumatu õiguskorra. Kirik muutus hierarhiliseks ja õiguslikuks. Kirikust sai peagi juristide kirik. Juristid teadsid kuidas õiguse abil kontrollida poliitikat. Suurte juristide seas kirikus seisavad õpetlased:Tertullianus, Milaano Ambrosius ja Augustinus – nad esindavad juriste, kes astusid kiriku teenistusse kui Rooma hävis. Kristlus
oma esindajaid valides. Selle et kogu rahvas saab tesostada riigivõimu tagab üldine ja ühetaoline hääleõigus (kõigil kodanikel on üks hääl ja kõik hääled on võrdse kaaluga). Demonkraatia printsiibis sisaldub enamuse põhimõte, ka riigikogu ja vabariigi valitsus teeb oma otsused häälteenamusega. Demokraatia punhul võime rääkida personaalsest ja sisulisest legitimatsioonist. a. Personaalne legitimatsioon tähendab seda, et rahvas valib oma esindajad riigivõimu teostama. Tegemist võib olla ka kaudse legitimatsiooniga rahvas valib riigikogu, riigikogu annab peaministrile nõusoleku valitsuse moodustada, president nimetab ministrid. Minister nimetab valitsuse nõusolekul kantsleri ning kantsler nimetab ametisse suurema osa ministeeriumi ametnikest. b
Demokraatia printsiip Sätestatud PS §-s 1. Demokraatiat kui printsiipi võib konkretiseerida teatud oluliste momentide kaudu: PRIORITEEDI JA RESERVATSIOONIPRINTSIIP ALAPRINTSIIBID Demokraatia kui printsiip väljendub legitimatsioonis, mis on kogu demokraatliku riigi läbivaks põhimõtteks. See tähendab, et põhiseaduse § 56 kohaselt teostab rahvas kõrgeimat riigivõimu hääleõiguslike kodanike kaudu Riigikogu valimisega. Legitimatsioon ei ole tähtajatu, vaid ta on ette nähtud teatud kindlaks ajaks, mille möödumisel toimub legitimatsiooni uuendamine. Enamuse õigus otsustada. See tähendab, et otsustamine toimub majoriteedi ehk enamuse põhimõttel. Kollegiaalsetes täidesaatvates organites nagu näiteks VV ning linna- ja vallavalitsustes toimub otsustamine häälteenamuse põhimõttel. Avaliku halduse teostamine on piiritletud põhiseaduse ja seaduste raamidega. PS § 3
Tuleneb PS §1 lg-st 1; §-st 10. Võrdlemisi suure abstraktsuse astmega ja nõuab täpsustamist. Eelkõige väljendub riigiorganite loomises e legitimatsioonis. Kokkuleppe ja enamuse põhimõte – vaba poliitiline tahteavaldus põhineb kokkuleppel ja avatud ja demokraatlikul menetlusel. Vahetu rahva poliitiline tahteavaldus – realiseerub parlamendivalimistega, KOV volikogude valimistega. Riigivõimu legitimatsioon – valitsus moodustatakse parlamendi poolt, mis omakorda on valitud rahva poolt. Riigikogu legitimatsiooni kordub iga 4 aasta järgi, presidendil iga 5 aasta järgi, KOV volikogu iga 4 aasta järgi. Vähemuste kaitse Poliitiliste protsesside vabadus ja avatus 3.2 Halduse diskretsioon ja määratlemata õigusmõiste. 3.2.1 Diskretsioon HMS § 4 käsitleb kaalutlusõigust. Diskretsioon on omane nii haldusefunktsiooni
kuuluvuse kustutatakse oleviku nimel minevik ja suhe oma kultuuri. -) Inimõigusi kaitsev isik on aluspinnata, tal ei ole kultuuripärandit, ei ole kuuluvust või ta tahab mõlemad hävitada. -) See on igasuguse distsipliini hävitamine. Sest kuuluvus mingisse kultuuri tähendab alati distsipliini ja kohustusi. -) Inimõiguste ideoloogia kujutab endast egalitaarsete, religioossete ja ka ilmalike voolude kogunemispunkti, just inimõigustes antakse teoreetiline legitimatsioon egalitaarsele tsivilisatsioonile. * Parempoolsete põhiseisukohad: 1. Radikaalsete ühiskondlike ümberkorralduste eitamine, eriti revolutsiooni vastasus. 2. Inimesed on oma intellektuaalsete võimete poolest erinevad ja seda juba pärilikult. 3. Majanduselus on tähtis vaba konkurents. Riik sekkugu võimalikult vähe majandusse. 4. Uute väärtuste otsingul pöördutakse sageli puritanismi, kristluse või Antiik-Kreeka poole
Võrdlemisi suure abstraktsuse astmega ja nõuab täpsustamist. Eelkõige väljendub riigiorganite loomises e legitimatsioonis. kokkuleppe ja enamuse põhimõte vaba poliitiline tahteavaldus põhineb kokkuleppel ja avatud ja demokraatlikul menetlusel. 11 Vahetu rahva poliitiline tahteavaldus realiseerub parlamendivalimistega, KOV volikogude valimistega. Riigivõimu legitimatsioon valitsus moodustatakse parlamendi poolt, mis omakorda on valitud rahva poolt. Riigikogu legitimatsiooni kordub iga 4 aasta järgi, presidendil iga 5 aasta järgi, KOV volikogu iga 4 aasta järgi. Vähemuste kaitse Poliitiliste protsesside vabadus ja avatus 7. Õigusriigi printsiip - isikute põhiõiguste, vabaduste ja -kohustuste süsteem (PS II ptk). Igaühel on õigus riigi ja seaduste kaitsele. Seadusandlik, täidesaatev ja kohtuvõim peavad isikute õigused
7. 6. Demokraatia printsiip Tuleneb PS §1 lg-st 1; §-st 10. Võrdlemisi suure abstraktsuse astmega ja nõuab täpsustamist. Eelkõige väljendub riigiorganite loomises e legitimatsioonis. kokkuleppe ja enamuse põhimõte vaba poliitiline tahteavaldus põhineb kokkuleppel ja avatud ja demokraatlikul menetlusel. Vahetu rahva poliitiline tahteavaldus realiseerub parlamendivalimistega, KOV volikogude valimistega. Riigivõimu legitimatsioon valitsus moodustatakse parlamendi poolt, mis omakorda on valitud rahva poolt. Riigikogu legitimatsiooni kordub iga 4 aasta järgi, presidendil iga 5 aasta järgi, KOV volikogu iga 4 aasta järgi. Vähemuste kaitse Poliitiliste protsesside vabadus ja avatus 8. 7. Õigusriigi printsiip isikute põhiõiguste, vabaduste ja -kohustuste süsteem (PS II ptk). Igaühel on õigus riigi ja seaduste kaitsele. Seadusandlik, täidesaatev ja kohtuvõim peavad isikute õigused tagama
sooviti uue režiimi uutes õppekavades Rooma õigust kaotada. Nõukogude Liidus jäeti see siiski alles – soovides säilitada oskust orienteeruda ka teistes, eraõigusel põhinevates õigussüsteemides, ent kaotati Rooma õiguse uurimise traditsioon. Aine jäi alles ainult õpetamise, mitte uurimisobjektina. Lisaks sellele on kõigi ius commune maade õiguskeeltes säilinud paljud nii ladinakeelsed kui ka ladina tüvega mõisted, mis on kasutavad ning mõistetavad ühiselt ja üheselt (n legitimatsioon, delikt, restitutsioon, regressiõigus, testament jne – või ka expressis verbis, ex contractu, ex officio, bona fides, vis maior). Neid termineid tavaliselt ei tõlgita ning ilma Rooma õigust õppimata oleks ka nende sisust raske aru saada. On ka mitmeid tänapäevaseid sätteid, isegi Eesti seadustes, mis vastavad peaaegu üks-ühele Rooma õiguslausetele Rooma õiguse põhiallikatest, kas Institutsioonidest või Digestidest. Rooma õiguse periodiseeringud
Sageli esineb tsessioon rahulepingute osana. Kuna loovutamise puhul asendub üks suverään teisega, ei saa territooriumi omandaval riigil olla rohkem õigusi kui tema eelkäijal samal territooriumil. Preskriptsioon ehk igamine on territooriumi põlisel haldamisel tekkinud õigus. Territooriumi on omandatud õiguspäratult või pole võimalik tõendada territooriumi õiguspärast hõivamist. Hõivatav maa pole terra nullius. Antud juhul toimub mingi aja möödudes maaomandi legitimatsioon. Eeldatakse endise suverääni nõusolekut. Põlistamise eesmärgiks on rahvusvahelise stabiilsuse tagamine. Anneksioon on territoorimu omandamine relvastatud jõu kasutamise teel. Oluline tingimus on olnud, st, kui sõda veel kestis, siis ei saanud anneksioon olla toimunud. Tänapäeval ei tunnustata enam anneksiooni kui territooriumi omandamise alust, sest ÜRO harta kohaselt on relvastatud jõu kasutamise mittekaitselisel eesmärgil keelatud.
annaabi.ee 
