See on mõtlemise koht. 2) Autor ütleb artiklis, et uuringud on näidanud, et inimeste teadlikkus ja arusaamine on suurem, kui nad saavad ise poliitilises otsustusprotsessis osaleda. Samas on Riigikogus tehtud korduvalt katseid otsedemokraatia vorme seadustada või rahvahääletust korraldada, kuid paraku pole need läbi läinud. Siinkohal tekib küsimus, mis on meie eesmärk? Kas poliitiliste otsuste legitiimus? Kui jah, siis oleks aeg otsedemokraatiaks. 3) Lissaboni lepinguga kehtestati kodanike initsiatiiv ehk rahvaalgatus. Selle alusel saab 1000 000 Euroopa Liidu kodanikku, kes on pärit vähemalt ühest neljandikust liikmesriikidest, taotleda vahetult Euroopa Komisjonilt tema pädevusvaldkonda kuuluvate õigusaktide ettepanekute esitamist. See peaks andma meile hea aluse, et rahvaalgatuse debatt võiks Eestis areneda soodsal pinnasel.
põhiseadusega määratud viisil. Selliseid valimisi nimetatakse erakorralisteks. Erakorraliste valimiste tüüpiline põhjus on parlamendi laialisaatmine. Valimistulemused määravad, millised partied ja isikud kuuluvad poliitilistesse otsustus- kogudesse ning arutavad valijate nõudmisi ning võtavad vastu seadusi. Seega on valimiste teine funktsioon vahendada võimudele kodanike nõudmisi. Valimised on rahva usalduse heaks indikaatoriks. Madal osalusprotsent tunnistab, et riigivõimu legitiimus tervikuna on madal, valitsusparteilüüasaamine näitab aga kodanike eitavat suhtumist senisesse poliitilisse liini. Suhteliselt kõrge ja stabiilne osalus valimistel annab tunnistust ka demokraatia kindlusest. Valimistel on ka hariv funktsioon, kuna kampaaniaperioodil tarbivad inimesed rohkem poliitilist teavet, viivad end kurssi oma kodanikuõiguste ja erakondade vaadetega. Valimisi hinnatakse eeskätte selle põhjal, kas nad on demokraatlikud või mitte.
traditsiooniline: harjumus karismaatiline: juhi isikuomadused ratsionaal-legaalne: mõistuskaalutlused 59. Mis on legitiimsus? Tutvusta selle erinevaid tasandeid ja suhet legaalsusega. Legitiimsus on inimestevaheline kokkulepe selle kohta, et võimu rakendamine antud olukorras ja teatud inimeste poolt on sotsiaalselt põhjendatud. Legitiimsus e tunnustatus võib olla rahva poolehoid, toetus või rahva vastseisu puudumine, leppimine. Legitiimus erineb legaalsusest (seaduslikkusest). 60. Tutvusta põhilisi reziimitüüpe tänapäevases käsitluses (kahetine üldjaotus ja kolmetine jaotus). Reziimide üldjaotus: Demokraatia valitsemisviis, kus võim põhineb Diktatuur üldvalimiste kaudu saadud piiratud valitseja piiramatu võim ja autoriteet mandaadil valijatelt, kellel on poliitikas vastuseis demokraatia tingimustele
annaabi.ee 
