Max Weberi ,,Võimu ja religiooni sotsioloogiast" (legitiimsusest ja domineerimisest) Lk 87 115 Max Weberi jutustus legitiimsusest ja domineerimisest arutleb võimu teostamisest inimsuhete erinevatel tasanditel. Weber toob välja eeldused, mida läheb tarvis domineerivas suhtes ja näitab punkthaaval, kuidas nende eelduste alusel näevad välja suhted, kus üks isik on võimupositsioonil ja teine allub. 1.Legitiimsus ja kasu Alustuseks seletab Weber, et domineerimine ei tähenda ainult ühe inimese kontrolli teise üle, vaid sellega käib kaasas veel terve rida nüansse. Esiteks on domineerimise juures alati olemas
Iga organisatsioon töötab välja kindlad suunad ja nõuded töötulemuste suhtes. Kui organisatsioon ja inimene määratlevad õigusliku mõju piirid erinevalt, on organisatsiooniline konflikt kerge tekkima. Kui seisukohad erinevad oluliselt, siis on efektiivsus häiritud. Organisatsioonilise mõjutamise legitiimsus Seni kuni mõlemad pooled ei lepi kokku reeglites, võib tekkida erinevaid arusaamisi organisatsiooni sekkumise legitiimsusest (seaduslikkusest). Näited organisatsioonilise mõjutamise valdkondadest ja nende legitiimsusest. Töökorraldus – tööruum ja töötunnid (suhteliselt kõrge legitiimsus mõjutamiseks). Isiklikud tegevused väljaspool töökohta – millises kirikus keegi käib, millises pangas kontot omab, kus puhkusel käib ( madal legitiimsus mõjutamiseks) Samas võivad olla mõned valdkonnad, milles ollakse eriarvamusel - töökohavälised tegevused, mis võivad mõjutada ettevõtte mainet
juhitavaid, et saavutada organisatsiooni eesmärgid läbi ressursside efektiivse ja eduka kasutamise. c) poliitiline võim ja tema allikad -Poliitilise võimu määratlus: õiguslikul alusel sunni või jõu kasutamine, s.t. enamuse ühiskonna liikmete poolt aktsepteeritava võimu rakendamine poliitiliste institutsioonide kaudu. Poliitiline võim on keerukas kombinatsioon jõust ja selle kaudu moodustuvast sunnist ja legitiimsusest mis tunnistab võimu poolt jõu kasutamise seaduslikuks. -Võimu avaldumine (allikad)- jõud, traditsioon, autoriteet, sund seaduse alusel. d) poliitika, moraali ja õiguse vahekord ja omapära Poliitika kasutab sotsiaalsete huvide üle valitsemise ja reguleerimise kõrval moraali ja õiguslikke argumente. Moraal, õigus ja poliitika mõjuvad koos üksteist täiendades. Poliitika on kõige vahetumalt seotud sotsiaalsete huvidega
valijate häältest - nn. valimiskünnis. o üleriigiline kompensatsioonimandaat - suletud nimekirja alusel Praegune võimukoalitsioon: Reform, Isamaa ja ResPublica Liit, Sotsiaaldemokraadid. Opositsioon: Keskerakond, Roheliste Erakond, Rahvaliit Võimulolijad ei saa ajada rahvast sõltumatut poliitikat. Võimu stabiilsus sõltub poliitilise süsteemi efektiivsusest ja legitiimsusest. Efektiivsus - kui edukas on võim olulisemate sotsiaalsete gruppide põhihuvide rahuldamises Legitiimsus - kas rahvas leiab, et võim on õiguspärane ja tunnistab võimulolijaid. Legitiimsuse kriisi vältimiseks a) ei tohi poliitilised muutused halvendada peamiste ühiskonnagruppide sotsiaalset positsiooni b) kõigil olulisematel sotsiaalsetel jõududel peab olema võimalus lülituda poliitiliste otsuste tegemise protsessi.
ennast tööle sundida, alati leiab muid tähtsamaid toimetusi (koristamine, televiisori vaatamine). Ka nendele ei sobi kaugtöö. 20. Inimese ja organisatsioonivahelised suhted (2 erinevat käsitlusviisi). Legitiimsus. Privaatsus. Organisatsioonilise mõjutamise legitiimsus Seni kuni mõlemad pooled ei lepi kokku reeglites, võib tekkida erinevaid arusaamisi organisatsiooni sekkumiselegitiimsusest (seaduslikkusest). Näited organisatsioonilise mõjutamise valdkondadest ja nende legitiimsusest. Töökorraldus – tööruum ja töötunnid (suhteliselt kõrge legitiimsus mõjutamiseks). Isiklikud tegevused väljaspool töökohta – millises kirikus keegi käib, millises pangas kontot omab, kus puhkusel käib ( madal legitiimsus mõjutamiseks) Samas võivad olla mõned valdkonnad, milles ollakse eriarvamusel - töökohavälised tegevused, mis võivad mõjutada ettevõtte mainet. Näiteks osalemised avalikes
peab tagama, et notar täidaks talle pandud ülesandeid ja ametipidamise nõudeid seadusega ettenähtud korras. Vastasel juhul võib tekkida küsimus notarile avalike ülesannete üleandmise 38 Notariaadiseadus. §2 lg1 39 Notariaadiseadus. §2. 40 E.Andersen. Notari koht ja roll Eesti õigussüsteemis. Eesti notariaadi X aastapäev. Notarite Koda, Tallinn, 2003, lk 8. 20 legitiimsusest. Selleks on seadusega ettenähtud riikliku järelevalve ja distsiplinaarmenetluse institutsioonid.41 Kuigi ta pole riigiga teenistussuhtes, on notari ameti ülesehituses siiski mõningaid sarnaseid jooni võrreldes riigiametnikega. Justiitsministri kaudu määrab riik notarite arvu, nimetab iga notari ametisse kindlasse tööpiirkonda, otsustab ametist vabastamise või tagandamise, teostab ametipidamise üle riiklikku järelevalvet ning viib ellu distsiplinaarmenetlusi.42
valijate häältest - nn. valimiskünnis. o üleriigiline kompensatsioonimandaat - suletud nimekirja alusel Praegune võimukoalitsioon: Reform, Isamaa ja ResPublica Liit, Sotsiaaldemokraadid. Opositsioon: Keskerakond, Roheliste Erakond, Rahvaliit Võimulolijad ei saa ajada rahvast sõltumatut poliitikat. Võimu stabiilsus sõltub poliitilise süsteemi efektiivsusest ja legitiimsusest. Efektiivsus - kui edukas on võim olulisemate sotsiaalsete gruppide põhihuvide rahuldamises 12 Legitiimsus - kas rahvas leiab, et võim on õiguspärane ja tunnistab võimulolijaid. Legitiimsuse kriisi vältimiseks a) ei tohi poliitilised muutused halvendada peamiste ühiskonnagruppide sotsiaalset positsiooni b) kõigil olulisematel sotsiaalsetel jõududel peab olema võimalus lülituda poliitiliste otsuste tegemise protsessi.
Selle põhjuseks on asjaolu, et sotsiaalne informatsioon kajastab seda, mis tegelikult ühiskonnas toimub. Õigus aga näitab, mis peab olema. Seetõttu tekib lõhe olema pideva ja tegelikkuses oleva vahel. Pole võimalik neid reaalselt olemasolevaid faktoreid kasutada selle tulemuse huvides, mis peaks olema. Selle arvamuse vastased leiavad, et antud probleem viib välja küsimuseni õiguse ja õigusnormi seaduslikkusest, legitiimsusest. See seadus, mille väljatöötamisel pole sotsiaalset informatsiooni kasutatud, võib panna küsimärgi selle juurde, kas seadus üldse on legitiimne, sest riik on käitunud vägivaldselt oma õiguse subjektide suhtes. W. Ewan´i tingimused, milline peaks seadusloome olema: · Seadusloome peaks alati olema autoriteetse seadusandliku organi tegevus. Kõige autoriteetsemaks on seadusandlik võim, siis täidesaatev võim ja kolmandal kohal
aga ka soovitavuse kohta. Eesti kuulub Sel põhinevasse Õkultuuri. Kõigi riiklikult organiseeritud ühiskondade ehk riikide Õsuhteid reguleerib ka rahvusvaheline Õ. Kolmanda Õstr. ina tuleb meil siin näha ka EL Õt. Neljandana: EL kui integratsiooni organisatsioon, on kujunenud eelkõige Õe kaudu. Üha suuremat rolli hakkab mängima Euroopa Kohus. päevakorrale on tõusnud sidemed erinevate Õkordade vahel. Küsimus ühe riigi Õkorrast ja legitiimsusest on väljunud traditsioonilisest jur. st paradigmast ning on Õe kui piiriülese normatiivse kommunikatsiooniprobleem. Rahvusriigi keskne paradigma on asendunud piiriülese normatiivse kommunikatsiooniga. Kommunikatsioon toimub keele kaudu. Normatiivne kommunikatsioon kujutab oma olemuselt vähemalt kahe olulise dimensiooni kooseksisteerimist – jagamine ja levitamine. Õe topeltloomusest globaliseerumise tingimustes
(seadusandja) ja kodanike (seaduse subjektide) vahel. Diskursiivne kommunikatsioon on aga riigi juhtimise ja kontrolli all. Riik omab olulist võimurolli ühiskonna üle ning kasutab seda ka edukalt õigusliku korra loomiseks või kujundamiseks, s.h õiguse legitiimsuse saavutamiseks ning oma huvide realiseerimiseks. Õiguse legitiimsus on kahepoolne nähtus, mis võib väljenduda esiteks riigi poolt tunnustatud legitiimsusest (sügavalt poliitilise tagapõhjaga, mis on suunatud eelkõige riigivõimu säilitamisele ja huvide realiseerimisele) ja teiseks ühiskonna poolt tunnustatud legitiimsuseks. Legitiimsus seadus peab olema saanud ühiskonnapoolse tunnustuse ja järgimist väärivuse. Legitiimsuskriis riigi põhilise kohustusena nähakse majandusliku kasvu kindlustamist, tootmise kooskõlla viimist ühiskondlike vajadustega ja sotsiaalse ebavõrdsuse vähendamist
annaabi.ee 
