erinev ka kuulekuse ja domineerimise tüüp. Legitiimsel nõudlusel on kolm põhitüüpi. Nende legitiimsusnõuete kehtivus rajaneb põhiliselt: A) ratsionaalsetel alustel ehk legaalsel domineerimisel, mis baseerub valitseja ja valitsetava vahelistel suhtel, kus valitseja võim on piiratud seadustega, mis kehtivad absoluutselt kõigile; B) traditsioonilistel alustel, mis tähendab seda, et usutakse heasse tavasse ja nende alusel võimu teostavate isikute legitiimsusesse. Sellist võimutüüpi esindab praegu Rooma paavst; C) karismaatilistel alustel on võim seadustatud teatud ebatavaliste ja üliinimlike vahendite poolt, mida alluvad omistavad liidrile. Ajaloos on sellisteks isikuteks olnud näiteks Napoleon või Hitler. Weber tõdeb, et ehkki ükski neist mainitud tüüpidest ei esine reaalsuses puhtal kujul, on taoline jaotus otstarbekas süstemaatika edasiarendamiseks. 2
", ,,mille abil valitsevad valitsejad?") Autoriteeditüübid moodustavad omaette süsteemid, mis pole juhuslik. Peame vastame küsimustele: mis on selle autoriteedi allikas; millist kuuletumist see autoriteet toodab; milline on administratsioon; mille abil valitsetakse (vahendid). 1. Seaduslik-ratsionaalne (legal-rational): Aluseks on seadused. Ainuke juhtimistüüp, kus autoriteet ise allub seadustele. Toodab usku seaduste õigsusesse, legitiimsusesse. Valitseb bürokraatiku administratsiooni abil inimesed valitud kompetentsi järgi. Vahenditeks on seadused (annab välja määrusi, seadusi). Et seadused kehtiksid, peab olema põhiseadus. Esimene grupp millegi loomisel: asutav kogu, põhiseaduse kogu. Probleem: inertsus on sisse kirjutatud, jäik. 2. Traditsiooniline: Allikaks traditsioonid ametikoha püsivus (me usume, et see süsteem toimib). Toodab lojaalsust positsioonile
“, „mille abil valitsevad valitsejad?“) Autoriteeditüübid moodustavad omaette süsteemid, mis pole juhuslik. Peame vastame küsimustele: mis on selle autoriteedi allikas; millist kuuletumist see autoriteet toodab; milline on administratsioon; mille abil valitsetakse (vahendid). • Seaduslik-ratsionaalne (legal-rational): Aluseks on seadused. Ainuke juhtimistüüp, kus autoriteet ise allub seadustele. Toodab usku seaduste õigsusesse, legitiimsusesse. Valitseb bürokraatiku administratsiooni abil – inimesed valitud kompetentsi järgi. Vahenditeks on seadused (annab välja määrusi, seadusi). Et seadused kehtiksid, peab olema põhiseadus. Esimene grupp millegi loomisel: asutav kogu, põhiseaduse kogu. Probleem: inertsus on sisse kirjutatud, jäik. • Traditsiooniline: Allikaks traditsioonid – ametikoha püsivus (me usume, et see süsteem toimib). Toodab lojaalsust positsioonile
“, „mille abil valitsevad valitsejad?“) Autoriteeditüübid moodustavad omaette süsteemid, mis pole juhuslik. Peame vastame küsimustele: mis on selle autoriteedi allikas; millist kuuletumist see autoriteet toodab; milline on administratsioon; mille abil valitsetakse (vahendid). • Seaduslik-ratsionaalne (legal-rational): Aluseks on seadused. Ainuke juhtimistüüp, kus autoriteet ise allub seadustele. Toodab usku seaduste õigsusesse, legitiimsusesse. Valitseb bürokraatiku administratsiooni abil – inimesed valitud kompetentsi järgi. Vahenditeks on seadused (annab välja määrusi, seadusi). Et seadused kehtiksid, peab olema põhiseadus. Esimene grupp millegi loomisel: asutav kogu, põhiseaduse kogu. Probleem: inertsus on sisse kirjutatud, jäik. • Traditsiooniline: Allikaks traditsioonid – ametikoha püsivus (me usume, et see süsteem toimib). Toodab lojaalsust positsioonile
", ,,mille abil valitsevad valitsejad?") Autoriteeditüübid moodustavad omaette süsteemid, mis pole juhuslik. Peame vastame küsimustele: mis on selle autoriteedi allikas; millist kuuletumist see autoriteet toodab; milline on administratsioon; mille abil valitsetakse (vahendid). · Seaduslik-ratsionaalne (legal-rational): Aluseks on seadused. Ainuke juhtimistüüp, kus autoriteet ise allub seadustele. Toodab usku seaduste õigsusesse, legitiimsusesse. Valitseb bürokraatiku administratsiooni abil inimesed valitud kompetentsi järgi. Vahenditeks on seadused (annab välja määrusi, seadusi). Et seadused kehtiksid, peab olema põhiseadus. Esimene grupp millegi loomisel: asutav kogu, põhiseaduse kogu. Probleem: inertsus on sisse kirjutatud, jäik. · Traditsiooniline: Allikaks traditsioonid ametikoha püsivus (me usume, et see süsteem toimib). Toodab lojaalsust positsioonile
“, „mille abil valitsevad valitsejad?“) Autoriteeditüübid moodustavad omaette süsteemid, mis pole juhuslik. Peame vastame küsimustele: mis on selle autoriteedi allikas; millist kuuletumist see autoriteet toodab; milline on administratsioon; mille abil valitsetakse (vahendid). • Seaduslik-ratsionaalne (legal-rational): Aluseks on seadused. Ainuke juhtimistüüp, kus autoriteet ise allub seadustele. Toodab usku seaduste õigsusesse, legitiimsusesse. Valitseb bürokraatiku administratsiooni abil – inimesed valitud kompetentsi järgi. Vahenditeks on seadused (annab välja määrusi, seadusi). Et seadused kehtiksid, peab olema põhiseadus. Esimene grupp millegi loomisel: asutav kogu, põhiseaduse kogu. Probleem: inertsus on sisse kirjutatud, jäik. • Traditsiooniline: Allikaks traditsioonid – ametikoha püsivus (me usume, et see süsteem toimib). Toodab lojaalsust positsioonile
annaabi.ee 
